Merevägi ja rannakaitse

[Ott Laanemets]

strateegilisi varustusteid a la SZUWALK jm lahti hoida // lahti raiuda.

See, milline on erinevate varustusteede läbilaskevõime, st tähtsus, st ’strateegilisus’ vt Soome madruse käsiraamatust, lk 8: https://puolustusvoimat.fi/documents/19 ... ik.pdf.pdf Ehk siis Suwalki fetišiga ei maksa liiale minna.

Mere- ja õhukomponendi rolli ei saa vaadata läbi maaväe taktikalise prisma. Nii võib arutleda mere- ja õhukomponendi toetuse tähtsuse üle maaväe taktikalises sõjapidamises, aga selleks et aru saada ühe või teises komponendi rolli üle tänapäevases sõjapidamises/Eesti sõjalisel kaitsel tuleb läheneda ühendtasandilt.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..Suwalki fetišiga ei maksa liiale minna.
Mere- ja õhukomponendi rolli ei saa vaadata läbi maaväe taktikalise prisma. Nii võib arutleda mere- ja õhukomponendi toetuse tähtsuse üle maaväe taktikalises sõjapidamises, aga selleks et aru saada ühe või teises komponendi rolli üle tänapäevases sõjapidamises/Eesti sõjalisel kaitsel tuleb läheneda ühendtasandilt.

SZUWALKi ala ei ole "fetiš", vaid baltimaade ainus maismaaühendus muu NATO territooriumiga - mis määrab ka automaatselt ära tema tähtsuse.
"Mere- ja õhukomponente" Eestil samahea kui ei ole ega ole ka põhjust arvata, et kunagi olema saab. Selline ongi meie lolllihtne olukord, millest kaitseplaneerimisel tuleb tantsida.
"Ühendtasandit" keegi ei eita aga meie puhul see vaid liitlastelt max õhu- ja meretoetuse nõudmisega piirdubki. Mis viib meid jälle tagasi vajadusele maksimaalselt panustada maismaapõhise iseseisva enesekaitsevõime väljaarendamisse - et vähemalt selles osas minimaalselt liitlasabist sõltuda ning, enamgi veel, liitlaste "ühendoperatsioonidesse" kvaliteetse maaväega panustada.

See oli vist Kusti SALM, kes äsja uhkelt väitis, et Eesti on NATOs väiksem maa, millel on kolm "konventsionaalset väeliiki". Kusjuures ei ole ju - ainult üks ongi. Teised kaks on väeliigina fiktsioon.
Mis juba iseenesest tõestab "väeliikide ambitsiooni" mõttetust Eesti oludes. Sellise "ambitsiooni" tagaajamine lõppes meil muuseas juba 1930tel eimillegagi ja lõpeb ka täna.

Eesti saatuse otsustab hästi ettevalmistatud maavägi - pluss liitlasabi õhust ja merelt.

[Ott Laanemets]

Siit edasi tuleb teha ettepanek need 'väeliigid' sulgeda, kogu ressurss suunata maaväkke ja kaitseministeerium ümber nimetada maaväe ministeeriumiks. Huvitav, miks nii juba tehtud pole?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..rutiin eelkõige

Rutiin ja suurriigile omase "väeliikide mängu" sisutu edasimängimine ühes eraldi võetud pisiriigis..

[Kapten Trumm]

No iga sõja jaoks on vajalik teatud logistika. Ainult Hollywoodis lasevad relvad ilma laadimata. Ka Süürias on igal osapoolel olemas mingi varustuskanal, kust see laskemoon tuleb.
Toiduga on ilmselt lihtsam.
Eesti Vabadussõja ajal oli aga toitlustusolukord selline, et algul sai veel soomlastele kartulitega maksta. Hiljem oli hea, et saadi liitlaste Prantsusmaa varudest midagi. Muidu oleks nälg käes olnud.

Süürias näe ei ole opositsiooni võimetus õhuruumis toimuvasse sekkuda (see on umbes samal tasemel kui meil endal täna) sõda siiski Assadi kasuks keeranud. Ühesõnaga see, 60 vene lennukit pole sõja käiku siiski vääranud ja Assadi võit ei paista veel kuskilt. See 60 lennukit on meid huvitav suurus ka seepärast, et Eesti piiri lähedal ongi kogemata 2 toimivat Vene sõjalennuvälja - Ostrov ja Pihkva, mis on oma suuruse/infraga kumbki mõeldud umbes polgusuuruse üksuse operatsioone toetama (30-40 lennukit kummaltki).

Ühesõnaga, kui need 60 vene lennukit ei toonud kaasa opositsiooni purustamist Süürias, ei too nad kaasa sama asja ka siin. 5 km kõrgusega õhutõrje hoiab need 6 km kõrgemal ja sealt meie maastikul pole näha suurt midagi ja sealt mittejuhitavate pommide (VF lennuväe põhirelv endiselt) on ka vähe lootust midagi tabada, kui me ise viitsime passiivse õhukaitse reegleid jälgida.

Kui nüüd rääkida strateegilisest logistikast (taktikalisega saame ehk hakkama), siis jah - probleemid tekivad, ent selleni tuleb jõuda - esmalt tuleb efektiivselt vastu pidada seni, kuni Eestis olemasolevad varud lõpevad ja neid pole meil üheks päevaks. Gruusias näiteks jäädi jänni juba selle esimesega, strateegiline logistika ei jõudnudki pilli puhuma hakata. Ehk - kui esmane kaitsevõime kohe failib, ei maksa ka liitlased eriti midagi.

Muideks rääkides Gruusiast (2008), millist rolli sõja käigule omas Gruusia merevägi? Rakettideta raketikaatritega? Venelased said natuke märki lasta? Igatahes Abhaasias aset leidnud tiibamisoperatsiooni sad segada ei suutnud, on resümee. Sama tiibamisoperatsioon, mis ähvardas Tsinvali grupeeringu kottijäämisega, määraski sõja käigu (ja sundis grusiinid kiirelt taganema Tbilisi suunas). Ja mingil tasemel lennuvägi oli neil ka olemas (Su-25 ja Mi-24). Tulemus? Sõja esimestel päevadel tehti mõned lennud, kui venelased võtsid õhuruumi kontrolli enda kätte, oligi pidu läbi.

Ja need ei ole mingid high-tech vidinad, millest on jutt. Kui laskemoona ja süüa ei ole, ning haavatuid ära ei veeta, siis kaitsjate moraal tõuseb loomulikult taevani...

Nii palju või vähe kui on olnud võimalust liitlastega või liitlaste vastu siin "sõdida", on vaid kinnitanud mu algset arvamust, et lääne inimese pime usk tehnoloogiasse ja sellest tulenevasse automaatsesse ülekaalu saadanast on. Need tehnovidinad on tegelikult oskuslikult tegutseva sõduri poolt ületatavad, üle kavaldatavad ja mis veel hullem - kasutaja vastu ka ära kasutatavad. Sama käib ka venelaste kohta. See on tegelikult minu repliik selle aviaatori jutu kohta, et ilma õhukaitseta pole sõdida võimalik. Aviaatoreid ja lennuväge on loomulikult vaja, kuid tänases kontekstis meile endale seda vaevalt ka tekib.

[Kapten Trumm]

Ma ei osta juttu, et andke juurde raha ja inimesi, küll siis teeks suure söjaväe. Pigem jääb seljuhul nutikusest puudu. Iisrael oli ka puruvaene, kui nad alustasid. Või Singapur. Küsimusele ’kui palju on piisav’ puudub matemaatiliselt kalkuleeritav vastus. Seetõttu ei saavuta EKV kunagi ideaalset suurust ja üksi suurriigiga sõda pidama loodetavasti ei hakka. Kui muuta kogu riigi eelarve maaväe eelarveks, tuleks ju ikka puudu. Tulen tagasi maja ehitamise analoogia juurde – kui raha on vähe, ei ehita keegi ühe paksu seinaga maja. Teed õhema soojustuse näiteks, kasutad odavamaid materjale, alagatuseks, aga majaks saad seda kutsuda siis kui ’karp on koos’. Enamus Ida-Euroopa post-kommunistlikke riike on utreeritult öeldes ehitanud ühe seinaga riigikaitse maju. Sellist sõjaliste võimete kogumit, mida saab kasutada vaid ühes valdkonnas, nimetatakse muide nišivõimeks.

Kui me võtame tänasest kaitse-eelarvest õiglase 1/3 või 20% ja kulutame selle ära suurriiklike laevastikuprogrammide elluviimisele meil, siis sel viisil tekkiv merevägi jääb ikkagi nishimereväeks. Isegi kui tekkiv aluste arv omandab juba olulise % Balti laevastiku aluste arvust. Sest on veel selline faktor nagu (mere)lennuvägi, mis on alates WWII ajast olnud sõjalaeva ohtlikuim vastane. Paneme teise sama õiglase % ÕV peale (saame mõne hävituslennuki) ja tulemuseks on maavägi, mille võitlev SA komponent on 2-3 pataljoni lahingrugrupi suurune nagu Lätil. Selle vahega muidugi, et relvastatud on see enamasti Rootsi kraamiga.

Selline "õiglane ja tasakaalustatud lahend" ei tagaks ju Eesti kaitset ikkagi. Ilmselt võiks me rääkida mõnest päevast viivitusest ja seejärel Tallinna sadama ja Lennujaama kaitsest. Nagu Lätis. Või tõestad vastupidist? See, mis taolise õiglase(ma) raha jaotuse tõttu meil olla saab, ongi kõige ehedam nishiarmee - kes pole lahinguvõimeline ilma liitlaste abita. Täna me saame siiski teatud ulatuses ise hakkama.

[toomas tyrk]

Väikest vahekokkuvõtet tehes - nii et tegelikult rääkides, et meil ei ole õhuväge ega mereväge vaja, me ei räägi, et meil neid sõjapidamiseks tegelikult vaja ei ole. Me räägime sellest, et me loodame, et see on valdkond, kus liitlased panustavad.

Või on sellele väitele ka vastuväiteid?

Kui me loodame, et liitlased panustavad, siis selleks tuleb ikka meil endil teatud eeltingimused luua. Millega hetkel need "niššiväed" ka tegelevad.

[Kapten Trumm]

Mereväe puhul on probleem, et läbi aja on selle "liitlaste vastuvõtu ja koostegutsemise võime" sildi taha on mahtunud igasugu asju, mis paraku ei oma suuremat seost jälle selle iseseisva kaitsevõimega. Maavägi on asja lahendanud lihtsalt - võitlev (kerge)jalavägi on kriitiline võime nii ühendoperatsioonides liitlastega kui ka iseseisva kaitsevõime kontekstis. Jalaväge on ALATI puudu. Ka Afganistanis ja Iraagis.

Tegelikult on väikeriigi mereväe ülesanne iseseisva kaitsevõime kontekstis 1. dessanditõrje 2. maaväe toetus kaldaoperatsioonidega.
Nimetatud tegevusi arendas Soome merevägi näiteks Jätkusõjas täitsa arvestatavalt.

Siin teemas üles kerkiv jutt mereteede "lahti hoidmisest" jne kõlab minu kõrvadele natuke sonimise moodi. Soomlased tõesti sellega tegelesid (ja tegeleks ka täna). Ainult selle väheolulise vahega, et Soome peamine mere(järel)veo kanal käib läbi Ahvenamaa ja Kotka saarestiku, meil on Rootsi sadamateni 300 km lagedat merd, kus pole varju kuskil ja kus eelis on suurematel sõjalaevadel.

[London Bridge]

Lollid norrakad siis, et näevad oma mereväe esimeseks ülesandeks MSAd.

Minu arust ei ole ju keegi rääkinud, et peame nüüd ja kohe maaväe arvelt pealveesõjalaevu ostma hakkama. Pigem on mereväelased siin hoiatanud end pimesi ummikseisu ostmise eest. Tähtsam väide on olnud, et merejõud ja -kaitse tuleb nullist ja kõrgeimal tasemel uuesti läbimõtestada, sest praegune kolme-laevastiku süsteem on analooge mitteomav ning ebaefektiivne nii rahaliselt kui võimekustelt. Ja alles vastavalt uuele konseptioonile ning sellest tuletatavatest vajadustest hakata mõtlema mereväe/merejõudude laevadele pärast miinijahtijate aegumist. Sest miinijahtijate aeg saab üsna varsti ümber nii või naa.

[Ott Laanemets]

SZUWALKi ala ei ole "fetiš", vaid baltimaade ainus maismaaühendus muu NATO territooriumiga - mis määrab ka automaatselt ära tema tähtsuse.

Mis selle tähtsus siis on? Saaremaa ega Hiiumaaga meil maismaaühendust pole, Islandil ülejäänud NATO territooriumiga samuti mitte. So what?

Sinise ja musta vormi kandjatel on alati olnud omadus endid ületähtsustada(-no paratamatus lihtsalt).

Ütleb ... rohelise vormi kandja. Eks ta nii ju ole, et kui käes on haamer, tahaks naelu taguda. Mina ei tea, et meil kuskil mingi ühendkäsitlus sõjalisest riigikaitsest veel leiduks, seetõttu arvavadki (mõned) rohelised, et nad on ainutähtsad. Meie, st 3B, maaväekesksus paistab kaugele ja pole aastatega paranenud, ning seetõttu võtavadki juba ka USA establishmendiga seotud akadeemikud sel teemal sõna, sest see ei ole pelgalt kolme maauskse probleem. Aga äkki on nemad ka lollid ja meie siin maailmanabas teame kõike kõige paremini?

Ants Laaneots poetas kuskil (ei mäleta täpselt, oli siis juba poliitik), et kui keegi meid peaks täna sõjaliselt ründama, tuleb see just nimelt merelt, sest seal me isegi ei saa aru, mis toimub. See oli mõned aastad tagasi. Täna ehk saame juba rohkem, aga optimaalsest lahenduses oleme endiselt kaugel. See maaväe-ainsus tekitab retoorilise küsimuse, et mis pagana moodi sellega Saare- ja Hiiumaad ikka kaitstakse? Või ei kuulu need kaitsmisele, sest meil on raha vähe?

Väikest vahekokkuvõtet tehes - nii et tegelikult rääkides, et meil ei ole õhuväge ega mereväge vaja, me ei räägi, et meil neid sõjapidamiseks tegelikult vaja ei ole. Me räägime sellest, et me loodame, et see on valdkond, kus liitlased panustavad.

See on vale eeldus. Täna ei ole NATO nomenklatuuris meresõjalisi võimeid, mida kasutada Läänemerel. Saksamaal ja Poolal midagi on, aga neid on liiga vähe. Peamised kombatandid, mida on samuti NATO-l liiga vähe, on juba täna (üle)hõivatud Põhja-Atlandil ning lisaks on nende Läänemerel kasutamise eelduseks on Kalinigradist lähtuva ohu neutraliseerimine. See, mida VADM Lange, DEU N ja CAPT Combes, USN ütlesid, on et ka merel tuleb oma kodutöö ise ära teha [1]. Kui see ei aita ja me ikka endiselt usume Ameerika ’valget laeva’, siis on ikka midagi valesti, sest see ’valge laev’ peaks juba täna tegema seda, mida me ise ei tee.

Lollid norrakad siis, et näevad oma mereväe esimeseks ülesandeks MSAd.

Minu arust ei ole ju keegi rääkinud, et peame nüüd ja kohe maaväe arvelt pealveesõjalaevu ostma hakkama. Pigem on mereväelased siin hoiatanud end pimesi ummikseisu ostmise eest. Tähtsam väide on olnud, et merejõud ja -kaitse tuleb nullist ja kõrgeimal tasemel uuesti läbimõtestada, sest praegune kolme-laevastiku süsteem on analooge mitteomav ning ebaefektiivne nii rahaliselt kui võimekustelt. Ja alles vastavalt uuele konseptioonile ning sellest tuletatavatest vajadustest hakata mõtlema mereväe/merejõudude laevadele pärast miinijahtijate aegumist. Sest miinijahtijate aeg saab üsna varsti ümber nii või naa.

BZ!

1. https://icds.ee/wp-content/uploads/2019 ... l_2019.pdf

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Siit edasi tuleb teha ettepanek need 'väeliigid' sulgeda, kogu ressurss suunata maaväkke ja kaitseministeerium ümber nimetada maaväe ministeeriumiks. Huvitav, miks nii juba tehtud pole?

On küll juba "nii" tehtud muideks.
Peale seda, kui Georgia oli venemaa käest oma kolaka kätte saanud, kaotati seal armee reorganiseerimise käigus nii õhu- kui merevägi omaette väeliikidena.
Merevägi reorganiseeriti rannavalveks(-coast guard) ning õhuvägi läks omaette "aviobrigaadina"(-aviation brigade) maaväe alluvusse.
Lihtne.
Kusjuures Georgias oli varem ja on ka praegu nii lendavaid kui ujuvaid aparaate kordades rohkem kui Eestil - lihtsalt niisama.

Kui me võtame tänasest kaitse-eelarvest õiglase 1/3..

See miski "õiglane" ja/või "proportsionaalne" kaitseeelarve jaotus klassikaliste väeliikide vahel peegeldab vaid endiste ja praeguste impeeriumide ajaloolist praktikat // tänast rivaliteeti põhiväeliikide vahel.
Väikeriikide reaalsusega oma kaitsevõime rajamisel pole sellel kõigel vähimatki pistmist.

[URR]

Tundub, et "Nokia" on leitud: eeskuju ei tule võtta mitte Soomest või Norrast, vaid Gruusiast.
Täiesti irvitamisi: vähemalt formaalselt on praegu väeliigina hoopis maavägi ära kadunud.

[URR]

Süürias näe ei ole opositsiooni võimetus õhuruumis toimuvasse sekkuda (see on umbes samal tasemel kui meil endal täna) sõda siiski Assadi kasuks keeranud. Ühesõnaga see, 60 vene lennukit pole sõja käiku siiski vääranud ja Assadi võit ei paista veel kuskilt.

Pigem ikka paistab. Võibolla on seal ka mingi seos sellega, et Süüria territoorium on Eesti omast neli korda suurem ja vahepeal läks oluline osa valitsusvägedest mässuliste poole üle?

[URR]

Ah, neid näiteid, kus maavägi ilma õhu- ja mereväe toeta visalt sõdib, neid on lähemast või kaugemast minevikust küll ja veel. Päris kaasajast Süüria kodusõjast näiteks. Ilma liitlaste toeta lõppeb selline sõdimine mingi aja jooksul muidugi ära - aga see on igal juhul nii.

Toiduvarusid on Eestis hinnanguliselt nädalaks. Kütusereservi hoitakse Rootsis.

[Kapten Trumm]

Gruusia mereväe lahingutuumik 2008 sõja eel - minevik kui helesinised mäed:

FAC Dioskuria, vette lastud Prantsusmaal 1972, uputatud 2008 venelaste poolt Potis


FAC Tbilisi, vette lastud NSVL-s 19??, uputatud 2008 venelaste poolt Potis


Rakettide olemasoluga on segased lood, pigem arvatakse, et alused saadi, kuid rakette mitte.

Kuigi venelaseid väitsid aluste osalemist, on fakt aluste uppumisest baasis fotodega kinnitatav, vene laevastik uputas 2 väiksemat Gruusia patrullkaatrit nn merelahingus Abhaasia rannikul 10. augustil 2008.
https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of ... f_Abkhazia