www.militaar.net

Venelaste endi poolt kurioosumiks tunnistatud(tööd toimusid ühe lennuki kallal ja lõpetati perspektiivituks tunnistamisega)- 50-ndatel konstrueeritud lennuki An-14 lennuväljatul maastikul opereerimapaneku katse.

Tegelikult on siiski tegu filmi jaoks tehtud Su-27 koopiaga...

Ma ei lugenud enne mis sa kirjutasid, see mulaaz kargas kohe silma, pärislennuk on ikka hulka suuremate mõõtudega.
Su-27 ühe tiiva ulatus on umbes võrreldav tagaplaanil paistva betoonposti pikkusega.

Lemet kirjutas: Nõukogude praporštšik oli ikka üks äraütlemata määramata suurus. Mida kõike varjule ei tiritud.

Jah, ka väike raketisaba paistab pildilt. Arvatavasti mutitõrjerakett...

Kas ma sain õigesti aru, et see koleda kujuga militaardisaini ere esindaja on lennuk, mis maandub õhkpadjale?

Nimelt nii, isand Tarmo.

väga hea videomaterjal: http://youtu.be/SgHSaNtAMjs

On the road, the 3-wheeled PAL-V ONE can reach speeds up to 112 mph and go from 0 to 60 in about 8 seconds. Thanks to a cutting edge tilting system, the steering emulates the agility and razor sharp cornering of a motorcycle as well. But if crossing a lake, taking a shortcut to a nearby town, or just ballin’ out is on your list, then driving to the nearest airfield and deploying the PAL-V ONE’s blades takes all but 10 minutes. More details and video after the jump.

In the air, it can reach speeds of up to 112 mph and fly at an altitude of 4,000 feet. As it stands, most countries have strict regulations concerning airspace usage, and for good reasons. However, the PAL-V ONE is designed within current certification and regulations frameworks for a vast majority of countries, and no rules need to be changed to be granted use of this vehicle. Small, non-commercial airports are ideal as they offer uncontrolled Visual Flight Rules (VFR) traffic zones. A flyer’s license and flight navigation skills are also obviously required unless you only intend to stay on the ground. But chances are nobody will want to pass the opportunity to soar over a traffic jam and show off to all the poor suckers trapped in it.

Pole küll militaartehniline kurioosum, kuid iseenesest võiks Eesti piirivalve olla huvitatud küll:

PHIBIAN






Phibian is the largest wheeled High Speed Amphibian (HSA), ever created. Capable of highway speeds on land and in excess of 30mph on water, the Phibian enables excellent marine, highway and offroad performance. It is also able to carry 1500kg of cargo or 15 passengers. Designed as the platform of the future for many amphibious purposes including for first responders and rescue.

Type:
twin turbo diesels (land) with twin jet drives (water)
Horsepower (hp / kW): 500 / 368
Water speed (mph):
more than 30

Occupants:
three crew, 12 people
Curb weight (lb / kg): 4500 base
Payload (lb / kg):
3307 / 1500

"Ulpivad Hauakivid"
http://en.wikipedia.org/wiki/Concrete_ship

Kui I Maailmasõja ajal oli nappus metallist, võttis üks Norra leidur laevaehituses kasutusele betooni. 1917-18 valmistasid briti laevaehitajad betoonist parvesid ning kalalaevu. Betoonist valmistatud laevad olid tavalistest tunduvalt raskemad, kuid nende valmistamiseks kulus vaid üks kolmandik metalli tavapärastest laevadest.

Ameeriklased kavatsesid valmistada sel meetodil 12 sõjalaeva. Esimene neist sai nimeks Polias. Kuigi need laevad olid kasutuskõlbulikud, ei leidnud nad meremeeste poolt poolehoidu. Viimased kutsusid antud imesõidukeid "Ulpivateks Hauakivideks". Erilist kasutust need laevad ei leidnud, kuid I Maailmasõja lõpus kasutati neid vägede Euroopast kojutoomiseks. Pärast sõja lõppu loobuti betooni kasutusest laevaehituses.

Juba valmis ehitatud laevad leidsid erinevaid kasutusi. Mõni muudeti muuseumiks, mõni kasiinoks. Atlantus - üks betoonlaevadest leidis oma kurva otsa 1926 aastal New Jersey's , kui torm ta liivasele kaldale kinni uhus. Hoolimata mitmetest katsetest see kätte saada püsib ta siiamaani Cape May Sunset Beachil. Google Earthis võib viimase jäänused leida koordinaatidelt 38°56'39.58" N 74°58'19.53" W.


http://www.jerseyboardwalk.com/atlantus.htm

Päris palju tänapäeva mõistes andekaid lahendusi.
http://fishki.net/comment.php?id=117436

Eks suur enamus ole ju siit läbi käinud, mõned siiski alles avastamata.

T-62 kirjutas:Päris palju tänapäeva mõistes andekaid lahendusi.
http://fishki.net/comment.php?id=117436

Eks suur enamus ole ju siit läbi käinud, mõned siiski alles avastamata.

Bože moi! Arvasin et olen peaaegu kõike näinud, aga plekist lenduri-alukad ja soomustatud sitamaja-"pepelats" suutsid ikka sõnatuks võtta...

Iseenesest on täismetallist peldik-pepelats ju väga hea idee. Täiesti vandaalikindel. Eriti kui veel vandaalikindel WC-paber ka sinna sisse panna.

Tõeline kosmoserelv TP-82
Vene kosmonaudid kandsid seda kolmeraudset relva kaasas oma kosmosemissioonidel aastatel 1986-2006. See ei olnud siiski mõeldud võitluseks vaenulike tulnukatega, keda võib kosmoses kohata, vaid pigem oli tegu ellujäämisvahenditega kui maandutakse mõnda kaugesse siberi kolkasse, et kaitsta end kiskjate eest.


http://en.wikipedia.org/wiki/TP-82

xawa kirjutas:Tõeline kosmoserelv TP-82
Vene kosmonaudid kandsid seda kolmeraudset relva kaasas oma kosmosemissioonidel aastatel 1986-2006. See ei olnud siiski mõeldud võitluseks vaenulike tulnukatega, keda võib kosmoses kohata, vaid pigem oli tegu ellujäämisvahenditega kui maandutakse mõnda kaugesse siberi kolkasse, et kaitsta end kiskjate eest.


http://en.wikipedia.org/wiki/TP-82

Mind köitis vajadusel lisaõlatugi, mis eraldi toimib ka kiinina...

xawa kirjutas:"Ulpivad Hauakivid"
Pärast sõja lõppu loobuti betooni kasutusest laevaehituses.

Natuke asjatundmatu jutt. Betooni kasutatakse laevaehituses päris laialdaselt. Kasvõi pargaste kerematerjalina, aga ka mujal.
Meil käib suviti Prangli sadamas üks soomlane oma betoonjahiga. Väljast ei ütlekski, alles lähemalt uurides saab aru.
Betooni kasuks räägib selle pikaealisus, sel ajal kui muud materjalid juba väsima hakkavad, betoon alles tugevneb.
Üks näide jahikerest: