desert eagle kirjutas:Mul ka üks hülss tuvastamist vajav.Ei hakanud uut teemat tegema jätkan siit smast,loodan et teema algataja ei pahanda.Hülss ei ole säilinud täispikkuses keegi on jupi maha võtnud kunagi.Markeeringud on ladina tähtedega,kuigi üks täht tundub nagu vene G olevat või on siis ladina T kehvasti säilinud või löödud.Kaliiber peaks olema kas 75mm või 76,2.Aasta arv on ka peal 1906.Huvitav et 2.MS ajal veel nii vana moona kasutati.
RM võib olla Rheinmetallwerke Sommerda. 19./20. sajandi vahetuse paiku oli üks neist perioodidest, kus Saksamaa ja Venemaa olid suured sõbrad ja esimene teisele usinasti relvastust ja lahingumoona tarnis. Hiljem siis võidi seda Venemaal/N.Liidus ümber laadida.
Et tuvastada, millise relva hülsiga tegu, peaks olema lisaks vähemalt põhja läbimõõt.
Võib ka sellesama kolmetolline "polkovuška" oma olla.
Poolikute asjade puhul muidugi täpsest tuvastamisest eriti rääkida ei saa. Neid 87 mm põhjaläbimõõduga hülsse leiab nii Saksamaa, Prantsusmaa kui ka USA moona seast.
Tänud! Mörseri hülsi on vist küll mõni loopinud sinna metsa oma majapidamist koristades,vaevalt et 41a Oonurme-Kurista-Tapiku sündmuste ajal selline tehnika seal liikus.
Tere!
Leidsin hiljuti 4 välimuselt sarnast hülssi. 3 neist on samad numbrid peale kui 1 mitte, see on ka neist kõige paremini säilinud.
Tegemist on Vene laskemoonaga. Ning ma arvan, et need on suure tõenäosusega lennukite pealt tulnud. Kuid milliste? Ja milline nägi välja nende hülsside kuul?
Siin on täpsem info hüklsside kohta:
Pikkus: 16,5 cm
Tagumise osa läbimõõt: 4cm
Esimese otsa läbimõõt: 3cm
Esimesel kolmel on taga kirjas 1- 80 (üleval) 184- И (all)
Hästi säilinul on 20-80 (üleval) 606- P (all)
Võin lisada ka pilte, kui on tarvis. Hülsid on muidu heas korras, erilist roostet pole, puuduvad ka suuremad mõlgid või augud.
Olen üsna võhik sellel alal, kui on vaja midagi täpsemalt tead, siis katsun anda lisainfot.
30x165 mm kaliiber oli kasutusel pardarelvades, õhutõrje- ja BMP-2 kahuris.
Nagu suurtükiväerelvale kohane, ei tulista need kuulide, vaid mürskudega. Neist trasseriga soomustläbistav on leidmisel suht ohutu, ülejäänud kolm - soomustläbistav (lõhkelaenguga), kild-süüte ja trasseriga kild-süüte mürsud ohtlikud.
Lahtiurgitsemisel või lõkkesse viskamisel on loomulikult ka praktilised lasud ohtlikud.
Lennuki oma ongi just eriti huvitav, need ju peaksid pealesõjaaegsed isegi olema Ei tea keda siis nendega seal Jõgevamaal rahuajal lennukist küll lasti ?
Aga kas need hülsid on muidu täiesti tavalised?
Selles mõttes, et neid võib pea igalt poolt leida ja see ei ole midagi erilist, mingi eriline kaliiber vms.?
...Igaljuhul Ida suunalt põllult selline leiti ( lennukilt ?) , Mina isiklikult pole sellise nn alumisepoole konstruktsiooniga hülssi veel enne kuskil trehvand. Ka vindi hülsil markeeringud pole vist suht tavalised !?
Ei tea keda siis nendega seal Jõgevamaal rahuajal lennukist küll lasti ? 
( lennukilt ?) , Mina isiklikult pole sellise nn alumisepoole konstruktsiooniga hülssi veel enne kuskil trehvand. 
