www.militaar.net

No vaadates neid meie fonde, siis seal on pigem 95% paigutustest likviidsetes väärtpaberites. Selliseid fonde on maailmas küll ja küll ning neist väljumine on harilikult ühe-kahe börsipäeva küsimus. Miks 70% - ka pankades on nõudmiseni hoiustel nõue, et neist tohib välja laenata vaid kolmandiku. Kui ikka algab totaalne pangajooks, siis tuleb moratoorium ja likvideerimine.
Lugesin natuke Ungari ja Argentiina kohta, kus finantskriisi järgselt ja ajal pensionifondide natsionaliseerimisega päästeti vasakpoolsete poolt pankroti äärele juhitud pensionisüsteem. Kusjuures Argentiinas natsionaliseerisid vasakpoolsed peronistid ise. Kuni meil on sund ainult Eesti pensionifondidesse raha panna, on see täiendav risk ka meie rahale, et ühel päeval kasutavad poliitikud seda raha lihtsalt teisiti. Ja nulliski majanduskriis kombineerituna poliitikute sigadusega ungarlaste kogutud 2. samba... Eluline näide on silme ees, aga akf püüab tõestada kui kindel ja mõistlik on taoline lisapensioni kogumise viis. Kas on välistatud olukord, et 40 aasta jooksul ei taba meid samaaegselt majanduskriis ja populistlik valitsemine ning see raha võetakse lihtsalt ära? Ülemaailmset jama või okupatsiooni pole isegi vaja.

Haige- ja töötukassa reservide kasutamine riigi üldise rahakotina on pälvinud riigikontrollilt pikaajalist kriitikat, millele otsustas rahandusminister Toomas Tõniste vastata seadusemuudatusega, mis muudab selle igas mõttes seaduslikuks.

https://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/ ... kasutamise

Minu meelest on nende reservide kasutamine igati õige. See on ikkagi maksuraha, mida negatiivsete intresside ajastul kuhugi välismaale põletamisele tassida pole mõtet. Riigil on nagunii oma kodanike ees palju kohustusi, ei ole need tervishoid ja töötus selles osas midagi erilist võrreldes riigikaitsega näiteks. Selle peale tulid juba reformierakondlasedki, et ei ole mõtet sihtotstarbeliste fondide loomisel. Kunagi olid ju eraldi sotsiaalfond, teedeehitusraha jne.

Selle kõrvalnähuna hakatakse aga makse reguleerima kogu riigieelarve, mitte sihtotstarbelisest valdkonna vajadusest või soovitud suurusest lähtudes.

Ma iseenesest riigi cash pool'i vastu ka ei ole, odavam lahendus kui valdkondade kaupa üksikuna erilahendusi otsides. Murekoht on: kui üks valdkond on struktuures miinuses, siis on jama majas - ühte mittetoimivat rahastusmudelit hoitakse ülal teiste arvelt. Lühiajaliselt oleks veel OK, kuni leitakse uus toimiv püsilahendus, aga poliitikas võtab asi aega, on komplitseeritud.
Kert Ämmapets ütles tabavalt: võta, aga pane tagasi.

Kriku kirjutas:Selle kõrvalnähuna hakatakse aga makse reguleerima kogu riigieelarve, mitte sihtotstarbelisest valdkonna vajadusest või soovitud suurusest lähtudes.

Ei ole see sihtotstarbeliste maksude kultiveerimine väga hea. Noh, kujutagem näiteks ette, et kaitsekulud oleks määratud alko- ja tubakaaktsiisiga... või kütuseaktsiisiga näiteks.
Makse peabki reguleerima kogu eelarve vajadustest lähtudes. Milleks muidu see käibemaks? Ma kujutan ette, et kunagi, kui robotid inimestelt aina rohkem tööd ära võtma hakkavad, ei saa pensione ja haigekassat enam sotsiaalmaksust finantseerida. Võib-olla mõeldakse tulevikus välja hoopis uusi makse? Näiteks infoülekandemaks, kütuseaktsiisi eeskujul vmt?

AMvA kirjutas: Ega see kallima variandi valimine ka ei anna garantiid, et firma omanikul ei teki kiusatust oma kasumit suurendada ja saata äraaetud räimed liini sõitma. Eeldatavalt peaks siiski kontrollmehhanism olema selline, et tänaval liiklevad ainult korras sõidukid, selleks tehnoülevaatus ja pistelised kontrollid teedel ongi.

Jah, garantiid ei anna.
Ma lihtsalt arvan, et kui leping saadakse pakkumisega, mis ei kata kulusid, siis seal on märgatavalt tõenäolisemad taolised asjad kui siis, kui leping on rahastatud piisavalt, et peale korras busside ka aasta lõpuks nt 10% kuludest tegija kasumiks jääb. Kallis hotellis prussakaid kohata on lihtsalt vähem tõenäolisem kui Lasnamäe keldri hostelis.

Ja tänane riigihanke "süsteem" põhinebki taoliste lepingute saamisel. Miks? Sest odavama hinnaga on kõige lihtsam ja lollikindlam hanget teha ja igasugu kontrollidel pole ka midagi kobiseda, et miks "bussifirma maine" "busside väljalaskeaasta" faktor hindamismudelis oli 20%, mitte 2% osakaaluga. Ja üleüldse, kus on riigihangete seaduse eesmärgi täitmine - rahaliste vahendite säästlik kasutus? Mida te siin hangite õigupoolest, kas soodsat teenust või busside rehvimustri sügavust?

Tänane riigihangete süsteem tingibki praaktööde ja teenuste ostmise ja kui seal õnnestub lõpuni jõuda vähemalt rahuldava kvaliteediga, siis on juba kõik hästi. Ja kasumiga väljub antud süsteemist see, kes tellijat rohkem petta suutis/julges ja seejuures vahele ei jäänud.

Üks inglaste tarkus: Buy quality, cry once.

Lugupeetud Trumm, sa oled siin hästi palju riigihangete kohta sõna võtnud ja kõigis hädades tibisid süüdistanud.

Aga oled äkki nii lahke ja kirjeldad, kuidas korraldada selline bussiveo teenus ost, et kõik oleks selge ja läbipaistev, KOV-i raha oleks mõistlikult kulutatud, korruptsioon oleks välistatud ja bussid oleks tipp-topp tehnilises korras ning bussijuht naeartaks hommikul lastele?

Martin Peeter kirjutas:

Kriku kirjutas:Selle kõrvalnähuna hakatakse aga makse reguleerima kogu riigieelarve, mitte sihtotstarbelisest valdkonna vajadusest või soovitud suurusest lähtudes.

Ei ole see sihtotstarbeliste maksude kultiveerimine väga hea. Noh, kujutagem näiteks ette, et kaitsekulud oleks määratud alko- ja tubakaaktsiisiga... või kütuseaktsiisiga näiteks.

Loomulikult ei oleks. Sellepärast peakski mu meelest kütuseaktsiisist rahastama teedeehitust jms. Ma ei saa puhtpõhimõtteliselt aru, miks peaks suurt osa riigi väga mitmekesistest kuludest just transpordi külge ühendama. Minu arust oleks palju õiglasem, kui kütuseaktsiisist rahastataks tegevusi, mis on kuidagi olemuslikult transpordiga seotud (+keskkonnakulusid) ja niiöelda üldkulud (sh. kaitsekulud) tuleks tulu- ja käibemaksust (mis siis peaks olema neile vastava suurusega).

Hasartmängumaks on iseasi, sest sel juhul maksustatakse ilmselget pahet, mille arengusse tagasi investeerida ei tohiks riik sentigi.

AMvA kirjutas:Lugupeetud Trumm, sa oled siin hästi palju riigihangete kohta sõna võtnud ja kõigis hädades tibisid süüdistanud.

Aga oled äkki nii lahke ja kirjeldad, kuidas korraldada selline bussiveo teenus ost, et kõik oleks selge ja läbipaistev, KOV-i raha oleks mõistlikult kulutatud, korruptsioon oleks välistatud ja bussid oleks tipp-topp tehnilises korras ning bussijuht naeartaks hommikul lastele?

Arvan, et õigusega.
Paljud hädad saavad alguse eluvõõrast RHS-sist ja kahjuks uus RHS ajas asjad veel hullemaks. Ja sellega tegelevadki tibid.
Nimelt vana seaduse ajal sai suhteliselt julmalt kvalifikatsiooni latti ülespoole ajada (kasvõi sinnani, et õpilasi saanuks vedada Lux Express, Hansabuss või mõni teine top-end vedaja tavapärases nahkistmete ja kliimaseadmega bussis, siis täna on see latt ära piiratud n korda hanke maksumuse/ulatusega, mis muudabki sisuliselt võimatuks selle, et kvaliteeti/usaldusväärsust hangitakse suht kõrgele tõstetud kvalifikatsiooni latiga.

Seaduse koostajad põhjendavad seda jama ise "turul tekkinud ringkäenduse lõhkumise ja uute pakkujate ligi laskmisega". See on ehtne tibiarusaam Eesti elust. Ehk eluvõõrad inimesed arvavad tõsimeeli, et muutes riigihankel osalemise kergemaks, tõuseb kuidagi tulemuse kvaliteet ("aga konkurentsis ju kvaliteet paraneb")? Tegelikult ei tõuse, vaid ligi pääseb seltskond, kes ei saa täpselt aru, mida ta pakub ja ei mõtlegi seda korralikult tegema hakata. Paraku tulevad liiga madala latiga ligi justnimelt Atko taolised (ja muu taoline seltskond muudes sektorites). Suurele ja tuntud tegijale on üsna oluline see, et klient jääb rahule. Vähemalt suured ehitajad on küll tundnud huvi, kuidas ma rahule jäin ja kas midagi ei sobinud - väikseid see niiväga ei huvita (vähemalt huvi pole tuntud) ja seal on kahjuks üldlevinud lepingu täitmise ajal katsed kruvide alt seibe ära nihverdada.

Ja misasi see mõistlik rahakulutus on? Täna on selleks enamasti odavaim pakkumus, mille ära majandamiseks ratsitakse, mis kole ja mille tegeliku täitmise üle kontrolli enamasti pole. See, et Atko, Samati jne taolised odava otsa vedajad sõidavad liiklusohtlike bussidega, on teada juba vähemalt 10 aastat. Nende pidev peedistamine PPA poolt pole ka kuskile viinud - lihtsalt nagu selja keerad, sõidavad edasi. Ja ka antud lugu oli tüüpiline - Atko kommentaar oli "kuna me oleme kontrolli tulemused kohtus vaidlustanud, siis praegu me kommenteerida ei saa". Järgmine päev sõitsid samad katkised bussid uuesti liinile.

Eks see mõistlik rahakulutus tekib siis, kui lõpeb ära see silm punnis odavate asjade ostmine ühelt poolt. Buy quality, cry once.
Ja teiselt poolt tekib ka mingi eetika miinimumtase (tõsi, see eetika äris maksab samuti raha).

Martin Peeter kirjutas:1) Mis on olnud Eesti pensionifondide tootlus olnud viimase 10 aasta jooksul? Enamikku neist pole olnudki nii kaua ja on pakkunud ikka väga viletsat tootlust. Ma arvan, et isegi see Rootsi riiklik pensionifond oleks nõus ka eestlaste pensioniraha kasvatama - mis neil vahet? Suurem fond - väiksemad kulud. Neid fonde, kuhu raha panna, on maailm täis, aga meie peame sunduslikult äriliste äpardujatega piirduma. EDIT: mis puutub konkreetselt meie indeksfondidesse, siis mis mõte on üldse teha mingi rahandusmaailma mõttes imepisike Eesti indeksfond? Maailmas on piisavalt indeksfonde, mille valitsemistasud on imepisikesed. Meie omaga seotud kulu on kindlasti suhteliselt suurem.
...
4) Seletus ei veena - kuidas praegustes PF-des olev raha on kaitstud globaalse jama või näiteks Eesti okupeerimise puhul? Kui ikka ise ei suuda tagada, siis tuleb anda inimestele õigus riskida ja proovida.

Sul on sügav veendumus (loe:usk). Usklikke inimesi argumentide ja faktidega ümber ei pööra.
Teistele: meil on nüüd paar aastat valikus olnud indeksfondid, madalate tasudega. Näiteks Tuleva fond koosneb sellistest varadest. Mida need varad tähendavad ja mis muutub meie elus selliste varade hävimise korral, annab ilusti edasi see postitus (ka järgnevad postitused kirjeldavad värvikalt väärtuste skaala muutust sellises olukorras).

Ahjaa - Rootsi edukate pensionifondide kohta peab tausta teadma, see post avab seda pisut.
Viidatud postide autor on Eestis võrdlemisi tuntud spetsialist sel alal.

Kapten Trumm kirjutas:

AMvA kirjutas:Lugupeetud Trumm, sa oled siin hästi palju riigihangete kohta sõna võtnud ja kõigis hädades tibisid süüdistanud.

Aga oled äkki nii lahke ja kirjeldad, kuidas korraldada selline bussiveo teenus ost, et kõik oleks selge ja läbipaistev, KOV-i raha oleks mõistlikult kulutatud, korruptsioon oleks välistatud ja bussid oleks tipp-topp tehnilises korras ning bussijuht naeartaks hommikul lastele?

Arvan, et õigusega.
Paljud hädad saavad alguse eluvõõrast RHS-sist ja kahjuks uus RHS ajas asjad veel hullemaks. Ja sellega tegelevadki tibid.
Nimelt vana seaduse ajal sai suhteliselt julmalt kvalifikatsiooni latti ülespoole ajada (kasvõi sinnani, et õpilasi saanuks vedada Lux Express, Hansabuss või mõni teine top-end vedaja tavapärases nahkistmete ja kliimaseadmega bussis, siis täna on see latt ära piiratud n korda hanke maksumuse/ulatusega, mis muudabki sisuliselt võimatuks selle, et kvaliteeti/usaldusväärsust hangitakse suht kõrgele tõstetud kvalifikatsiooni latiga.

Seaduse koostajad põhjendavad seda jama ise "turul tekkinud ringkäenduse lõhkumise ja uute pakkujate ligi laskmisega". See on ehtne tibiarusaam Eesti elust. Ehk eluvõõrad inimesed arvavad tõsimeeli, et muutes riigihankel osalemise kergemaks, tõuseb kuidagi tulemuse kvaliteet ("aga konkurentsis ju kvaliteet paraneb")? Tegelikult ei tõuse, vaid ligi pääseb seltskond, kes ei saa täpselt aru, mida ta pakub ja ei mõtlegi seda korralikult tegema hakata. Paraku tulevad liiga madala latiga ligi justnimelt Atko taolised (ja muu taoline seltskond muudes sektorites). Suurele ja tuntud tegijale on üsna oluline see, et klient jääb rahule. Vähemalt suured ehitajad on küll tundnud huvi, kuidas ma rahule jäin ja kas midagi ei sobinud - väikseid see niiväga ei huvita (vähemalt huvi pole tuntud) ja seal on kahjuks üldlevinud lepingu täitmise ajal katsed kruvide alt seibe ära nihverdada.

Ja misasi see mõistlik rahakulutus on? Täna on selleks enamasti odavaim pakkumus, mille ära majandamiseks ratsitakse, mis kole ja mille tegeliku täitmise üle kontrolli enamasti pole. See, et Atko, Samati jne taolised odava otsa vedajad sõidavad liiklusohtlike bussidega, on teada juba vähemalt 10 aastat. Nende pidev peedistamine PPA poolt pole ka kuskile viinud - lihtsalt nagu selja keerad, sõidavad edasi. Ja ka antud lugu oli tüüpiline - Atko kommentaar oli "kuna me oleme kontrolli tulemused kohtus vaidlustanud, siis praegu me kommenteerida ei saa". Järgmine päev sõitsid samad katkised bussid uuesti liinile.

Eks see mõistlik rahakulutus tekib siis, kui lõpeb ära see silm punnis odavate asjade ostmine ühelt poolt. Buy quality, cry once.
Ja teiselt poolt tekib ka mingi eetika miinimumtase (tõsi, see eetika äris maksab samuti raha).

Praegune RHS ei piira mitte kõige väiksemalgi määral hankeobjektile selliste nõuete esitamist nagu hankija peab vajalikuks. Kas mingi vald saaks nõuda koolibussil nahkistmeid võiks vaidena vaidluskomisjonis küll läbi minna, kui ebamõistlik nõue, aga samas esitada bussidele keskonnanõuetena kõige rangemad kehtivad normid oleks täiesti aktsepteeritav.

Trumm,
siin pröökad vale puu all. Pole KOV asi teha liiklusjärelvalvet (neil pole selleks õigust ega pädevust). "Sõiduk peab vastama LS nõuetele" pole samuti hankes vajalik - EV-s tuleb tegutseda EV seaduste järgi ja LS määrab liikluses osalemise tingimused. Nahkistmed, kliimaseade jms võib olla hanketingimuseks.
Kokkuvõttes - PPA rida on eemaldada liiklusest mittevastavad sõidukid. PPA liiklusjärelvalve on meil aga tagasihoidlik rahapuuduse tõttu. Vähemalt mingis osas on tegemist prioriteetide seadmisega.

2korda2 kirjutas: Sul on sügav veendumus (loe:usk). Usklikke inimesi argumentide ja faktidega ümber ei pööra.
Teistele: meil on nüüd paar aastat valikus olnud indeksfondid, madalate tasudega. Näiteks Tuleva fond koosneb sellistest varadest. Mida need varad tähendavad ja mis muutub meie elus selliste varade hävimise korral, annab ilusti edasi see postitus (ka järgnevad postitused kirjeldavad värvikalt väärtuste skaala muutust sellises olukorras).

Ahjaa - Rootsi edukate pensionifondide kohta peab tausta teadma, see post avab seda pisut.
Viidatud postide autor on Eestis võrdlemisi tuntud spetsialist sel alal.

Minu meelest oled sa ise oma argumentidega plindris. See Tuleva fond, mis on ennast BlackRocki erinevatesse indekstoodesse paigutanud, on ehe näide, mille puhul ei ole mingit seletust:
1) Miks võib sellest Tuleva fondist lahkuda ainult 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril kuuajase etteteatamisega, mitte kolmel korral aastas n börsipäevase etteteatamisajaga? Ma ei viitsinud neid BlackRocki prospekte lugeda, aga olen kindel, et neist saab tunduvalt kiiremini jehhat tõmmata, kui asi hapuks kisub.
2) Milleks keelata inimestel ise oma kogumispensionikonto rahakest BlackRocki samadesse või ka teistesse toodetesse panemast? Ehk miks seda mõttetut Tulevat siin vaja on? Et poliitikud saaks ta ühel hetkel laiali jagada või kohalikud ärimehed pappi? OK, kui on eeldus, et inimesed on lollid, siis võiks mingi reitingupiirangu, piisavalt pika loetelu vmt investeerimiskõlbulikele instrumentidele panna, aga miks doteerida jobuärimehi, ei saa mina aru.

Ma isegi möönan, et kui ei tehta seda sammast vabatahtlikuks, tuleb teda parandada. Ainult sinul on suur ja sügav sambakummardamisusk nende praegusel kanoonilisel kujul.

1. Pole mingit vahet, millised need kuupäevad on. "Jehhat tõmbab" keskmine taksojuht kõige halvemal ajal. Etteteatamist on aga vaja likviidsuse jaoks, parool: T+2(3).
2. Aga sa proovi otse BR-i investeerida. Räägid siis teistele ka, millise aja ja raha kuluga (broker-i ja tehingutasud), sisse saad. Vihjeks: suurepärase EU regulatsiooni tõttu pole suur osa maailma indeksfondidest/väärtpaberitest EU eraisikutele enam kättesaadavad.
Mis puudutab "mõttetu Tuleva" halduskulusid - no võta prospekt lahti ja leiad kiirelt millist megapappi indeksfondi haldustasudest kokku aetakse. Pseudoprobleem.

Veel üks ülevaatlik postitus hetkeseisust.