www.militaar.net

Mõne minutiga õige vastus!

Olen ise sõjaaegseid saksa münte selleks otstarbeks kasutanud, seepärast teadsin.

Kuna gaasirünnakuid momendil pole ja minu vastus tundus õige olevat (millega, kurat, teie siis oma vanaemade ja vanavanaemade tsinkplekkpangede auke lappisite, või olen mina kõige vanem, kes ei ole veel plastmassi põlvkonnast pärit ja oskab ise ka miskit teha?)

Naiskodukaitses ja kaitseliidus üldiselt on üsna levinud rootsi välikatlad KOKPIS 102 MT
Ma espetsiaalselt pilti ei pane, otsige ise.
Kuna ma olen pragmaatik ja praktik, siis küsimus:
Kui kaua võab aega täielikult lahtivõetud katla kahe pooliskase püti keema ajamine (suvel, poolniisked puud, muist vajavad lõhkumist, 1 katlakütja (mina), kõik teised õiendavad.
+-5 minutit

25 minutit.

Üksi nii kähku ei jõua, kokkupanek võtab ka oma 5-7 minti.
Kahekesi targalt toimetades on vastus tõepärane, (nats kasetohtu ja kuivi pilpaid peaks ka varuks olema).
Kolmveerand tunniga on 2X40 liitrit suppi, putru või mida iganes valmis.
Vastus enam-vähem õige: 25+5 (õnneks mitte siberis).

Järg vaba.

Kuidas kavatseti II maailmasõjas väikeimetajaid relvana kasutada ja mis sellest plaanist sai?

Nahkhiiri süütepommikeste kulleritena.
Tulid lastiga koju tagasi.

Tõsi: https://en.wikipedia.org/wiki/Bat_bomb

Sinu etteaste.

Vilks kirjutas:Üksi nii kähku ei jõua, kokkupanek võtab ka oma 5-7 minti.
Kahekesi targalt toimetades on vastus tõepärane, (nats kasetohtu ja kuivi pilpaid peaks ka varuks olema).
Kolmveerand tunniga on 2X40 liitrit suppi, putru või mida iganes valmis.
Vastus enam-vähem õige: 25+5 (õnneks mitte siberis).

Järg vaba.

21 minutit. Toimetasin paari kolme nädala eest kolme sellisega. Rahwas tuli ja nõudis süüa ja jooksis edasi....

Nägin neid jublakaid elus esimest korda. Guugeldasin ja sain sotti mida teha. Esimesega SALVESTI suitsulihaga hernesupp. Teisega teed. Suhkruga teed. Kolmanda valasin juba maha. Kõik olid juba laiali jooksnud. Oli vist SALVESTI rossolnik. 33+40 minutit tossutada. Tapavad näljased omad või avastanud vaenlane.

Pole küsimust, rada vaba!

Nõuka superäss Pokrõskin pidas väga lugu USA-st lendliisiga saadetud P-39 Airacobra hävitajast, millel ta märgib oma raamatus ära vaid kaks viga.
Neist esimene oli piloodi sisenemine-väljumine kabiini küljeuksest, mille "tulemusena" kippus avariiväljahüpet tegev lendur lendama vastu stabilisaatorit ja teine puudutas relvastust.
Relvastuse probleemi aga lahendasid tehnikud põlve otsas. Mis probleem selle relvastusega oli?

Kuulipildujad ja kahurid ühe päästiku alla?

Massi tsentreeringu probleem. N.Liidus vähetõhusaks hinnatud ning eemaldatud 7.62 kuulipildujad ja ära lastud 37mm kahuri
laskemoon tähendas, et lennuki sabaosa muutus raskemaks kui nina.

Lahendus oli kontraraskus ninas ja keeld- ''mitte lennata ära lastud lahingkomplektiga''...

Kuulipildujad ja kahurid ühe päästiku alla?

Vastus täiesti õige ja üllatavalt vastajalt.
Jutt oli siis tõenäoliselt lennuki ninas asunud 37 mm kahuri (tulistas läbi propelleri võlli) ja kahe sünkroniseeritud (tulistasid läbi pöörleva propelleri) 12,7 KP "käivitamisest" ühe päästikuvajutusega.
Originaali lahendust pidas Pokrõskin ebamugavaks ("kõigepealt avada tuli kuulipildujatest ja seejärel lasta käiku kahur" - viitab nagu võimatusele neist korraga tulistada.) Tõsi, mind hakkas see asi huvitama ja otsisin kabiinide pilte, näib siiski, et päästik juhtkangil on siiski üksainus ja see "field modification" on tõlkes natuke kaotsi läinud. Ehk siis tõenäoliselt ratsiti armatuuril kokku osad tumblerid nii, et ühe nupu tõmbamisel muutusid kahed relvad aktiivseks. Mitmeid nuppe juhtkangilt ma ei leidnud. Õigemini pildid on kõik tehtud lenduri poolt - hästi ka ei näe.

Gorillale - kuigi probleem on õige (minumeelest kirjutas sellest Stefanovski), et Airacobra omas teatud stabiilsusprobleeme oma keskel asuva mootori tõttu ning kippus minema lamepöörisesse, kuid Pokrõskin seda ei maini, võimalik et sellise kvalifikatsiooniga polnud see probleem. Raske ninas olev mootor raskendab suuna muutmist (manöövrit), kuid samas on ta jälle stabiilsuse allikas.

Näiteks NSVL-s tehti katsetusi 37 ja 45 mm kahuriga varustatud Jakovlevi hävitajaga, ilma eriliste tulemustega - lahingukomplekt mürske kulus ühe lennuki allalaskmiseks mõlemal (37 ja 20 mm seeriakahur) juhul ära, katsetajad märkisid, et "lendur peab olema tõeline snaiper ja tabama märki esimeste mürskudega". Pokrõskin Airacobra puhul kahuri tagasilöögi üle ei kurda - võibolla antud tasemega polnud probleemiks?

Oskab keegi öelda, kuskohas USA mereväes leidsid need Airacobra kahurid kasutust? Ameeriklased ise seda lennukit eriti heaks ei pidanud.
Aga järg vaba.