Maailma teadlaste esimesed uuringud koroonaviiruse uue tüve omikroni omaduste kohta räägivad sellest, et selle vastu ei aita eraldivõetuna tavavaktsineerimine ega läbipõdemine, kuid kaks gruppi inimesi paistavad olevat hästi kaitstud, leiab Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits.
„Kõikidest uuringutest, mida olen viimase paari päeva jooksul näinud, käivad läbi samad trendid," ütles Andres Merits Fortele. Esiteks: alfa-, beeta- või deltatüve läbipõdemisel saadud antikehad enamasti ei neutraliseeri omikronitüve, või kui, siis ainult vähesel määral. Teiseks: täisvaktsineeritute antikehad on sõltuvalt uuringust väheefektiivsed või ei toimi.
Meritsa sõnul on aga selgelt kaks gruppi, kellel on tugev kaitse omikronitüve vastu. Need on tõhustusdoosi saanud ja inimesed, kes on haigust põdenud ja seejärel vaktsineeritud. Ühes käsikirjas nimetati neid kokku "super-immuunseteks". „Niipalju kui praegu on näha, siis suurt vahet nende kahe grupi vahel ei ole," märkis viroloog.
Töödest ilmneb tema sõnul ka see, et mida kõrgem on kaitse mitte-omikrontüvede vastu, seda vähem see omikrontüve puhul langeb – langus on ainult paar-kolm korda. Kui kaitse on keskpärane, siis langeb see isegi kuni kümme korda. Kui kaitse on kehvapoolne, siis kaob see hoopis.
Kõik see puudutab Andres Meritsa sõnul rangelt ainult antikehade võimet viirust neutraliseerida. „Neutraliseerivad antikehad pole kogu immuunkaitse, sest selles osalevad ka mitteneutraliseerivad antikehad, B-mälurakud ja T-rakuline immuunsus. Need ei saa kaitsta nakatumise eest, kuid on olulised kaitsmaks haigestumise ja raske haigestumise eest," rääkis ta.
Hiina teadlased avaldasid neil päevil oma värske uurimistöö tulemused, mis räägivad sellest, et omikronil on võime „põgeneda" isegi 85% koroonaviiruse vastastest antikehadest inimorganismis. Andres Meritsa sõnul ei tähenda see tulemus seda, et vereseerumis oleks neutraliseeriv aktiivsus vähenenud 15% peale. „See võib olla muutunud kas rohkem või vähem, sest erinevaid antikehi ei ole organismis võrdsetel hulkadel. Kui domineerivad antikehad, mis on suunatud viiruse RBD retseptorit seondava regiooni vastu, siis on kaitse nõrgenenud rohkem. Kui domineerivad antikehad, mis on suunatud konserveerunud regiooni suhtes (sageli kasutatakse mõistet RBD core), siis on kaitse nõrgenenud vähem. See on olukord, mida näeme mitme viiruse puhul, sh gripiviirusel," selgitas Merits.
Esmasel kontaktil antigeeniga – viiruse või vaktsiiniga – tekivad esmalt antikehad kõige pareminini "nähtavate", aga ka kõige enam muutlike antigeeni regioonide vastu. Järgnevatel kontaktidel võivad tekkida ka antikehad vähem kättesaadavate, kuid ka vähem muutlike regioonide vastu. See ei pruugi olla tõsi kõikide viiruste suhtes, kuid esialgu näib, et see on nii ka SARS-CoV-2 puhul," märkis Merits.
Maailmas on praeguseks tuvastatud 2324 omikrontüvega kinnitatud nakatumise juhtu. Teadlaste hinnangul see tüvi levib küll väga hästi, kuid pole võimeline põhjustama rasket haigestumist. On tekkinud ka arvamus, et omikron võib osutuda koroonaviiruse kui ohtliku haigusetekitaja lõpu alguseks.
https://forte.delfi.ee/artikkel/9536101 ... i-kaitstud