Krõnki kandis toimuvat pusivat seletavad venelased niimoodi:
"Eh, see on kestnud juba kuus kuud, tundub, et kõik, kes tahtsid midagi tõsist Krynki kohta teada, oleksid pidanud seda juba ammu teada saama. Sa oled vist uus.
Krynki probleem on selles, et RF relvajõud selles ei suuda olla tule all paremalt kaldalt. Ukrainlased on loonud sellise tulesüsteemi, et kõik, mis kalda äärde tuleb, hävitatakse.
Ka "rünnakute" osas on filistlik väärarusaam. Kujutatakse pilti, kuidas jalaväe lained ründavad vaenlase kuulipildujaid. Kus ründajad kannavad väidetavalt kolm korda suuremaid kaotusi kui kaitsjad (see iseenesest, isegi teoreetiliselt, on täielik väärarusaam, mida ajalugu kergesti ümber lükkab, aga okei).
Siinkohal jäetakse tagasihoidlikult välja, et need ei ole kindlasti rünnakud. Need on väikesed 5-6-liikmelised grupid, mis lahkuvad oma positsioonidelt mõnekümne meetri kaugusele ette.
Sügisel veel dubleeriti soomukitega, kui sõdurid ei kõndinud, vaid "visati üles" BMP või tank tuli välja tulistama - noh, see kõik on kiiresti maha löödud.
Oli kord, et 2 (kaks!) meest saadeti Krynki "tormama" (noh, tegelikult 30 meetrit oma positsioonilt lähima hävitatud maja keldrisse kõndima, et vaadata, kas seal on ukrainlasi).
Need ei ole rünnakud, vaid rünnakud vaenlase häirimiseks. Rünnak 1:1 või rohkem on seal võimatu, sest 30-60-100 inimest ei saa Krynki lähedale ründeliinile koondada - neid tabavad kohe suurtükivägi ja droonid.....
Nii et see on algusest peale väga passiivne rindelõik, väga teisejärguline, pärast seda, kui selgus, et AFU ei suuda usaldusväärselt sillapead ületada, soomukeid üle viia või sealt välja murda, ja meie ei suuda kaldale jõuda.
Kõik meie ja Ukraina kaotused on põhjustatud suurtükiväe ja droonide poolt (noh, Ukraina kaotused ka KABide poolt), seega pole vahet, kes ründab või kaitseb otse sillapeal.
Kõik istuvad seal varjendites ja elavad ööelu. Droone on seal palju ja suurtükiväel on ka nii väikese ala jaoks piisavalt mürske. Te räägite hävitamisest, aga asi on selles, et isegi mõne drooni või granaadi saabumine, kui 100 või isegi 200 inimesest koosnevast grupist 10-15 inimest tabab, juba segab seda ja häirib rünnakut.
Advejevkas oli rinde laiuse tõttu võimalus hajutada, manööverdada ja valida löögikohta. Aga siin on ründejoon ainult 500 meetrit ja kõik on vaenlasele täies vaateväljas, siin ei ole ruumi suureks kogunemiseks. Teplinski ülesanne on kõrvaldada oht sillapea laiendamiseks (mis on juba ammu tehtud) ja prestiižsuse huvides teeselda, et meie relvajõud on Krynkis. Nad ei saa seal täies ulatuses viibida, seega teevad väikesed väed väikeseid väljasõite, et näidata oma kohalolekut.
Kommentaaridest:
"Kui sõbrad, sugulased ja tuttavad tsiviilmaailmast üritavad "edastada häid uudiseid NWO edenemisest ja rõõmustavad", siis on vastupidi.
Lubage mul öelda peamine, mida on keelatud valjusti välja öelda: sõjaliselt oleme ummikseisus. Nii meil kui ka neil, kui me räägime Ukrainast. Kahe põõsa ja "vasakpoolse asula vasakpoolse tänava parema maja taga eesrindliku rajoonikeskuse" tõukamine on patiseisus. Aga kaotused meestes ja varustuses on märkimisväärsed. Kui keegi soojal diivanil on rahul mõttega, et "hoklid saavad otsa ja meie jääme veel", siis see keegi on loll saast. Sest eesmärk saab olla ainult mingite strateegiliste selgete ülesannete lahendamine, mitte aga "alustada, et lõpuks ellu jääda, mis on alustatud". Ja seepärast on igasugused aruanded stiilis "lõhkusime pool Abramsit õhku, põletasime pool miljardit Banderovit, tulistasime alla 2000 vaenlase lennukit ja seda alles lõuna ajal" täiesti mõttetud. Seal midagi tappa, õhku lasta ja isegi kinni võtta ei ole eesmärk, vaid vahend. See ei ole sotsialistlik võistlus, kus võitja selgub kaevatud kaevikute ja kaotatud hävitajate summa järgi. Kuigi, see võib olla sotsialistlik võistlus, aga sõjaväele pole jälle öeldud.
Kui konvektsiooniplaan on ummikseisus, võib olla mitu võimalust. Kuid ükski aktiivne ohvitser ei tohiks anda käsku kasutada TNW-d või "taganeda algpositsioonidele". Erusõjaväelane võib nõu anda ja targutada, samas kui aktiivne ohvitser peaks täitma käske ja tegutsema vastavalt talle usaldatud ülesannetele talle usaldatud rindelõigul, võttes arvesse nii tema käsutuses olevaid kui ka vastase poolt pakutavaid jõude ja vahendeid. See on nii tüütu, rutiinne ja rangetes piirides. Kui te teate, kuidas riiki juhtida, minge taksojuhiks. Armee on distsipliin, distsipliin ja jälle distsipliin, pärast seda tuleb juhtimishierarhia, varustuskett jne.
Nii et - jah, mul on arvamus, ma võin seda omada kuidas tahan. Ja mul on õigus seda enda jaoks hoida. Mida sõjavägi tahab? Mida ta tahab, seda ta tahab. Sest teisi armeesid ei ole. Gängid, relvastatud jõugud, PMC-d jne. - on, armeesid ei ole olemas.
Nüüd ma lihtsalt konstateerin strateegilist ummikseisu. Ja kui me võtame näiteks Harkovi? Noh, me kaotame viiekohalise arvu mehi, rahustame end mõttega, et vaenlane kaotab rohkem. Me võtsime Harkovi. Mis saab edasi? Kas Belgorodi tulistamine lõpeb? Ei, aga isegi kui lõpetatakse, mis siis edasi? Kas meil on selge selge vastus, mis fikseerib meid rahuldava olukorra koos pikaajalise fikseerimise võimalusega? Kui mitte, siis oleme tagasi alguses ja liigume edasi. Ja kui me läheme võtma - ja mitte võtma, vaid paneme inimesi ja varustust arvestamata?
Jah, ma tean, et pistan oma sõduri nina poliitiliselt lõhnavatesse teemadesse. Minu viga. Aga mida see põhimõtteliselt muudab?
Ja täiesti eraldi - rõõmustamisest " Abramsi" üle ja küsimustest rindele "Kas teie ei põletanud seda Abramsit?".
Ütleme nii: Abramseid on ebaproportsionaalselt rohkem rindel kui Armatasid. Abramsid rindel on ebaproportsionaalselt väikesed võrreldes USA ja tema liitlaste Abramside varuga. Ja neil on uued ja siin on vanad. Abramseid on põletatud ebaproportsionaalselt vähem kui meie lennukeid. Ja sõjategevuse mõte ei ole lihtsalt Abramside põletamine stiilis "me hinda ei vaata". Igasugune relv on selleks mõeldud, et põletada ja tagasi põletada. Aga nad peavad põlema ja põlema, et täita strateegilist eesmärki.
Armee on sõjas. Ja see jätkab sõdimist. Isegi patiseisus. Selles pole kahtlustki. Aga kui vaadata globaalselt, siis jah, on küsimusi. Suured ja ebameeldivad."
https://t.me/s/vdv_za_chestnost_spravedlivost
Ei tee selline suvalise kanali pläust mõtlikuks. Pigem tundub, taustaks on pigem midagi sellist, et saadi tugevalt vastu hambaid ukrainlastelt millegiga, mille meie olime tarninud (kasvõi näiteks meie 155m FH70) või lasti Eesti Javeliniga ära parimad sõbrad T-72-s või BMP-s, sellest ka vihane ulgumine. 
