www.militaar.net

Trummil on selles suhtes igati õigus, et Eesti sugusele nõrga logistikaga sissiarmeele sobiks Kalašnikovi süsteem kõikse paremini.

Te räägite siin oma isiklikust kogemusest AR-15, M-4, M-16 tüüpi relvadega, paljud teist on reaalselt nende relvadega kusagil liivatormis või -30 kraadises pakases pidanud valangutega lastes intensiivset lahingut pidama ja neid sellistes tingimustes puhastama? Saage aru, ideaalilähedastes tingimustes tiirus relvadega poosetamine ei ole mingi kogemus.

Valikust tuleks kohe heaga välja arvata igasugu kommertseesmärkidel tsiviilturule toodetavad mitte mil- spec mudelid ja alles äsja turule tulnud mudelid.

Kui on soov saada alla tuhande euroga suht normaalne automaat, tuleks panustada Bundeswehri G36 varudele ja käsitulirelvadelt säästetud rahaga võiks osta parem juurde paar liikursuurtükki.

Olen ka seda meelt, et on alanud naba paigast hüppamine - käsirelvad pole meie esmane probleem.
See, et valik kaldub M16 derivaatide suunas, mis üldiselt suht odavad on, räägib ehk ka seda keelt, et tahaks ägedat, aga raha piisavalt pole.
Äkki selles seisus tuleks kriitiliselt ringi vaadata, kus on veel olulisi G3/AG3/AK-4 varusid (Galili varusid ilmselt pole kusagil, sest peale Iisraeli kasutavad seda Ladina-Ameerika riigid) ja lükkama probleemi lihtsalt 10a edasi.
Neljanda, põhimõtteliselt erineva süsteemiga automaatrelva kasutusse võitmine 25 tuhande mehelises armees pole just kuigi terane tegu, siis võiks nõustuda, kui niisama saab. Aga raha eest

Praegu mulle tundub, et idioot on Trumm ja ta rühm

Et meil on mehi, kes valdavad G3 ludinal ja kellel ei kao midagi - lihtsalt puhas rõõm

Kapten Trumm kirjutas:Kui juppe hakata lugema, siis ega see AK4 pole ja just eriti juppide rohke.
Küsimus on lihtsalt üldise konstrui lollikindluses ja kasutajasõbralikkuses.
Näiteks: on juhtunud, et vennad on kaotanud ära AK4 leegisummuti. Miks? Keegi debiil HK-s arvas, et see peab olema sõduri poolt otsa kruvitav.
Mida sõdur "kruvib", sellega võib arvestada, et see pistetakse kuhugi valesse kohta (nt püksitaskusse), kust see kaob või keeratakse otsa liiga tugevasti või nõrgasti.
Galilil nt leegisummutit sõdur kätte ei saagi (relvuri taseme töö). Ja nii lihtne see ongi - ei saa kätte, järelikult ei saa pekki keerata.

Edasi - kriitiliste juppide nagu padrunipesa ja lukukoja sisemuse puhastamine.
Galja (ja Kalasil) on see arvestadud, et tööriist on "sõrm ja natuke kaltsu" - kõik saab lihtsalt puhtaks.
AK4-l meenutab see proktoloogilist operatsiooni, kus tuleb leiutada vahendeid, et üldse sinna ligi saada.
Eriline huumor on veel AG3 puhastuskomplektis leiduv kummaline harjake, no kasutage, saate teada, kui kaugele saab minna
Loogiline on, et metsas jäetakse selline asi tegemata - nii lihtne see ongi.
Ja kui vaja, siis kvaliteetsed relvad tõrguvad.

Kui keskmine kasutaja on idioodi kommetega, peab ka riist olema idioodikindel.
Igausugu kasutaja poolt eemaldatavad ja seejärel laiali hüppavad vidinad seda kindlasti pole.
Kui suur võimalus on Galili luku juppe kaotada?

No mis tingimustes peaks neid relvi niimoodi juppidekst lahti küll kiskuma, et sa kõik iga kui viimase jupi ära kaotad??
Ja trumm, kas sa üritad poksikinnaste puhastada seda relva või, et sul ei mahu nimetissõrm padrunipesa ümbrust puhastama AK4l? Ma olen täiesti kindel, et sa oma vanal galilil gaasikambri põhja ei puhastanudki. Ajateenistuseski said mõned vennad sellest kohast teada alles relvi ära andes. Omast kogemusest galil VS AK4 ütlen küll, et AK4 on oluliselt mugavam puhastada, kui galili, näiteks ei ole vaja gaasikolbi tahmast puhtaks nühkida, eriti neid nõmedaid vahesid mis seal peal olid. Sama oli ka galili gaasikambriga, mida sai puhastada vaid mingi asjaga kraapides. AK4 puhul on lihtne, piisab kui õliga tahm maha võtta, ära kuivatada, padrunipesa ümbrus õlise lapiga puhtaks teha, samamoodi ära kuivatada ja siis uus kerge õli peale panna.
Aru ma ei saa mis tõrgetest te räägite. Võtke komplektist välja õige tööriist mis on mõeldud kompensaatori kinnitamiseks ja keerake see normaalselt kinni. Vähem kriitikat relva pihta ja rohkem mõelda läbi enda tegevus. Alati on hea seadet süüdistada, kui kasutaja oskused on nigelad.

Panen juurde ka pildi sellest, kuidas see sõrm sinna padrunipesa juurde ligi pääseb.

Te räägite siin oma isiklikust kogemusest AR-15, M-4, M-16 tüüpi relvadega, paljud teist on reaalselt nende relvadega kusagil liivatormis või -30 kraadises pakases pidanud valangutega lastes intensiivset lahingut pidama ja neid sellistes tingimustes puhastama? Saage aru, ideaalilähedastes tingimustes tiirus relvadega poosetamine ei ole mingi kogemus.

Huvitav jah, et AR-15 baseeruvate relvadega nii kõrbes kui pakases olnud tuhanded sõdurid USAst, Norrast, Taanist, Hollandist, Kanadast ja paljudest teistest riikidest on kuidagi hakkama saanud. Meil käib aga selline asi netiekspertide sõnul raudselt üle jõu.
Mis teha... ju siis eestlased on mingi veidi tuhmim tõug.




Ausalt öeldes on täiesti ükspuha mida hangitakse. Kõik on lastav.

Panen juurde ka pildi sellest, kuidas see sõrm sinna padrunipesa juurde ligi pääseb.

Ma pole öelnud, et näpp ei pääse ligi, vaid seda kohta korralikult puhastada ilma spetsiaalse abivahendita (AG3 komplektis on selline liigendiga hari) on samahea kui võimatu (AK4 komplektis puudub).
Galilil pole kah sellist vahendit, aga see eest on see padrunipesa palju paremini ligipääsetav, mis võimaldab seda ilusti käepäraste vahenditega puhastada.
Taoline näpuga puhastamine on relvaruumi kontrollija jaoks, kellel pole vahendeid seda pesa tegelikult kontrollida.
Täismehe sõrm lihtsalt ei mahu 11 mm suurusesse ja mitme cm pikkusesse padrunipesasse lihtsalt sisse ja sinna näpuga kaltsu toppides ei saa sealt metallijääke kätte (mis tekitavadki tõrkeid).

Ei ole kunagi padrunipesa spetsiaalselt puhastanud, ainult nii palju kui lappi torust läbi tõmmates on mustus lapi külge jäänud. Ma pole kunagi täheldanud, et padrunipesa mustuse tõttu tõrkeid oleks olnud 10+ aasta jooksul, mil ma AK4 olen kasutanud, seega ma küll ei ütleks, et see on kriitilise tähtsusega koht. Ilmselt on asi ka selles, et lukule mõjuvad gaasid lükkavad padrunipesast suure osa sodist minema.

Kuidas see tõrge välja näeb, kui padrunipesa on AK4-l puhastamata jäänud?

Kambri puhastamiseks on kõigil relvadel spetsiaalne chamber brush. Ma ei saa aru mis näpuga jebimisest siin räägitakse...

Kuidas see tõrge välja näeb, kui padrunipesa on AK4-l puhastamata jäänud?

Padrun võib kambrisse kinni jääda, tekib topeltsöötmine ning eriti õnnetul juhul võib tõmmitsa ära lõhkuda. Sellepärast ei ole ka eriti soovitatav lukku jõuga kinni peksta, sest see võib tekitada ilgema jama.

M14 ? proovige kokku panna!

kallek kirjutas:valangutega lastes

See sõnapaar võtab ilmekalt kokku sinu kompetentsi ja arusaama tänapäeva automaatidest ja jalaväe taktikast.

Ja sekundeerin siin nimetule. Ükskõik mis tuleb, kōik tänapäevased relvad on ühtemoodi töökindlad, lihtsad ja lastavad.

nimetu kirjutas:Padrun võib kambrisse kinni jääda, tekib topeltsöötmine ning eriti õnnetul juhul võib tõmmitsa ära lõhkuda. Sellepärast ei ole ka eriti soovitatav lukku jõuga kinni peksta, sest see võib tekitada ilgema jama.

Njaa, pole näinud ega kuulnud, et kellelgi oleks selline asi AK4-ga juhtunud. Ilmselt on selles "süüdi" relva konstruktsioon, kus padrunipessa on lõigatud sooned ja lukule mõjuvad gaasid pääsevad padruni ja padrunipesa vahele ning aitavad padrunil pesast paremini välja libiseda.

Natuke nagu ulmekirjandus siin see asi juba.

Kui võitleja kaotab relva otsast leegisummuti ära, siis ei tohiks talle relva üldse anda, sest kaotab ka relvaluku ära, või kogu relva. See ka ju sõduri poolt küljest võetav jubin. Galili pealt lukukaas, optikalt trumlid, püksist püss. Nimekiri on lõputu.
Ma ei saa aru, miks ei peaks olema leegisummuti ärakäiv? Paukmoonaotsikud, summutid, neid kõiki on otse keerme peale lihtsam aretada. Aga see selleks juba.

AK4l ei saa näpu ja lapiga rullikupesasid puhastada? Mida sul seal padrunipesas nii meeletult küürida on? Sooned AK4 padrunipesas toimivad mõneti sodi lahtipuhujana, kuigi nende esmane funktsioon on kesta väljatõmbamist kergendada. Relvaraud on õli täis valatud ja põleb koos tahmaga pastaks kinni? No palju õnne. Kui sul keskmine kasutaja on idioodi kommetega, siis on just selle probleemiga vaja tegeleda, mitte süüdistada relva oma saamatuses.

Padrun võib kambrisse kinni jääda, tekib topeltsöötmine ning eriti õnnetul juhul võib tõmmitsa ära lõhkuda

Kui norida, siis topeltsööt on salveviga, mis annab rohkem kui ühe padruni korraga ette. Ma ise ei ole ka näinud üle 10 aasta jooksul just padrunipesast tingitud muret AK4-l. See-eest olen kogenud kulunud salvest tulenenud häireid.

AK4 tavapärane puhastamine - kabatihvtid lahti ja kabasse ära, kaba tagant, püstolkäepide alla eest ära murda ja saab luku kätte. Kokku kolm suurt osa, millest puhastada on vaja lukku - lapiga üle ja õli peale, lukukojas sees rullikupesad, võib sisemuse kergelt üle tõmmata kui tahmane on, raud ka kui mingi sitt sees. Aga isegi pärast 100+ padruni läbilaskmist laskeväljaõppemooduli käigus ei näinud raud selline välja, et oleks vaja läbi tõmmata. Ei ole väikeseid juppe, mida ära kaotada, kui kabatihvtid oma kohale kohe ära panna ja mitte visata maha veerema.

AR on sisuliselt sama, tagumine tihvt lahti, relv lahti murda ja saabki luku kätte. Kõige väiksem asi, mida saab kaotada, on see laadimishoob. Sama teema - lukk, padrunipesa otsa pealt neid hambaid niipalju kui saab, lukk, lukukoja sisemus kergelt üle. Taas on kõige olulisem lukk üle käia, rauda polegi nagu enamjaolt vaja. Galjal on nagu rohkem neid detaile, mida kaotada - lukukoja kaas, taandurvedru, gaasikolvi kaas.

Mulle jääb mulje, et probleem ei olegi mitte selles, et oleks hädasti nagu uut relva vaja (suva see täpne mudel, enamik tänapäevaseid relvi rahuldaks meie vajadused ära), vaid hoopis väljaõpet on vaja. Laskeväljaõpet. Jääks natuke vähemaks seda raudvara süüdistamist oma tarkvara probleemides.

On olnud juhuseid, kus .308 moona kest jääb G3 kambrisse (sest on õhem) ja tagumine osa rebitakse lihtsalt küljest.
Tulemus on pildil näha. Korraliku padruni peale on asetatud see osa, mis kambrisse jäi.

Kui norida, siis topeltsööt on salveviga, mis annab rohkem kui ühe padruni korraga ette.

Minule on jäänud silma, et see kipub olema pigem just operator error. Tuimalt vinnastatakse uuesti relv, ilma kambrit/lukukoda kontrollimata. See tähendab, et mingi algne viga muudetakse laskja poolt hoopis muuks ja tõsisemaks veaks

See on siis 308 Win kasutamine 7,62 NATO padrunipesas? Minu teada ei ole see eriti soovitatud tegevus automaatrelvades, sest 308 kest on õhem (nagu ütlesid) ja 7,62 padrunipesa hästi natuke suurem. Lisaks juurde suurem rõhk 308 puhul. Siit saan mina järeldada seda, et kui mul M14-s ei ole tsiviilmoona kasutamine probleeme kaasa toonud (kui jälgida kuulikaalu ja algkiirust, ehk siis impulssi taandurvardale), on AK4 oma soontega padrunipesa ja tiba karmima lukutõmbega (kesta suhtes rääkides) seda sorti probleemidele palju altim. http://www.thefirearmblog.com/blog/2015 ... s-7-62x51/

Asjalik kommentaar sealt:

The external dimensions of the two cases are exactly the same and use the same primers. 7.62 has thicker brass which decreases the internal volume and therefore takes less grains of gun powder. So, if you load both cartridges with the same type of powder, bullet, and primer, the 7.62 will have less energy than the 308 because of the different VOLUMES. That is the sole reason for the difference in SAAMI specs (per SAAMI).

The rifles/barrels are the issue. Most 7.62 rifles are designed with extra head room inside the chamber. The thicker 7.62 brass will easily expand to to fill the void, while the thinner 308 brass MAY not. The brass may separate just below the shoulder and remain inside the chamber while the rest of the shell is ejected. The following round will jam into the brass still in the chamber and may or may not fire with potentially life threatening results.

If your rifle is stamped 7.62x51 vs 7.62x51(.308) or .308, you have to check your owners manual and then your own rifle and see if the headspace exceeds the .308 NOGO threshold.

Kõik õige.

Üldine mõte jääb muidugi kehtima. Kui kambris leiad mingit putru, siis korista parem ära.

Ma saan aru, mida operaatorivea all silmas pead, ja Sul on täiesti õigus. See on ka asi mida laskeväljaõppes käsitletakse - tõrke esimene samm on VAATA. Just, et ei teeks lihtsat vahelejäänud kesta topeltsööduks ja luku kinnitagumiseks.

Kuid kui salvel on ülaosa viga saanud ja kõrvade geomeetria paigast, võibki lasta rohkem kui ühe padruni ette. Mul on ühel M14 salvel selline viga, et viimased kaks padrunit (just viimane, mis tahab eelviimasega kaasa tulla) salves kipuvad koos ette tulema, ning on ka AK4 puhul seda esinenud.