www.militaar.net

Igati nõus herr corvusega,konflikti korral piiriäärsete väiksemate riikidega peaks Venemaa hakkama saama küll,Lääs vaeavalt et midagi ette võtab.Vene-gruusia kakelus võis olla prooviks et kuidas reageeritakse.Tinglikult võiks seda nimetada taktikaliseks võimekuseks,lisaks siia juurde poliitilise võimekuse(Lääne-Euroopa praegu küll vähene aga järjest suurenev sõltuvus Vene gaasi tarnetest).Pikemas perspektiivis see vaevalt vilja kannab,ainult lühike sõda väikeriikidega võib olla Venemaa jaoks võidukas,rohkemaks lihtsalt ressursse ei jätku.Kaasaegset relvastust on ikkagi liiga vähe ja selle tootmine-katsetamine käib üle kivide ja kändude,suure armee mingi osa moderniseerimine ja ümberrelvastamine ei peegelda tegelikku olukorda.

Minu arust hummel rammid sa end lahtisest uksest sisse. Kapten Trummist võib veel aru saada, sest tal nagu tavaliselt jääb hoomamata, esiteks antud teema pealkiri (mis peaks käsitlma reaalseid protsesse Venemaal objektiivsest aspektist, mille puhul meie "mätas" pole alati esmatähtsusega) ja teiseks milline siiski on rõhuasetus, kui me räägime kasvõi prapporite institutsioonist Venemaal.

Minumeelest "hoomad" sa corvus taaskord teemal, millest elulisemat ettekujutust pole.
Kui su eesmärk on internetist välja nopitud näidetega tõestada, et venelaste lahingutehnika mittekorrasoleku tõttu pole neid sõjapidajat ("nädala pärast peavad diplomaatoriliselt vingerdama hakkama"), siis oled üsna ekslikul teel.

Hummel kirjutas selges eesti keeles ja arusaadavalt, kuidas asi on.
Lisaksin siia selle, et pole sugugi kindel, et meie laoplatsidel seisvast Euroopa riikide utiilist suurem % kohe sõiduvalmis on, kui vaja peaks olema.
Pole ka meil haruldased juhtumid, kus rühm või kompanii läheb kand ja varvas edasi, sest autod edasi ei sõida.
Kasvõi põhjusel, et tee on porine ja autodel pole maastikurehvegi.

kas enamus kirjutajaid peab tõesti silmas Venemaa sõjalist võimekust Eesti suhtes või peetakse siiski silmas Venemaa sõjalist võimekust pidada konventsionaalseid suuremahulisi sõdasid

Tule taevas appi.
Mida siis veel, Venemaa võimalust pidada Indiaga konventsionaalset sõda Tseiloni naftavarude pärast?
Mis see meid huvitama peaks? Meid peab huvitama vaid ja ainult iseeenda julgeolek (kellele suurim on on Venemaa).

Mulle meeldib see 1000m sihikuline laskekaugus seal, raudsihikutega. Peaaegu nagu 20 sajandi algus juba.

Pildi autoril on põhimõisted lausa sassis, eelkõige sihikuline laskekaugus ja efektiivne laskekaugus.
Sihikulise laskekauguse määrab ju võimalus sihikut antud kaugusele seada. Mitte see, kas antud kauguselt tüüpilist märki tabatakse.
See sõltub muidugi mitte kirbust nagu pildil ekslikult viidatatakse, vaid ikka tagumise sihiku seadmise võimalusest (mis tavaliselt automaadil suurt üle 600 m pole - pole vajadust).
Näiteks meil kasutusel olevatel kuulipildujatel on sihikuline kuni 1200 m.
Tuleb see sellest, et kõige kaugem sihiku seadmise märk 1200 on.
Sellele kaugusele võib ükskõik kui hea kaksjalaga 7,62 KP-ga anda vaid häirivat tuld.

Venemaa üksi versus Eesti üksi võrdub šahh-matt ja seda veel oletatavasti järgmised 20-30 aastat isegi kui Venemaa ei tee sõjalises valdkonnas miskit muud kui vaid nö "lapib teeauke".

Kesse nüüd oligi, kes ütles omal ajal, et "need Baltimaad (sh Soome) hõõrume me pulbriks igasugustel asjaoludel"? Voroshilov?
Tegelt ongi traagika selles, et ei võrdu shahh-matt kui selle nimel vaeva näha (mida üks riik, kelle pealinna tänaval Peremehe sünnipäeva paraadi plaaniti teha üsna veenvalt tõestanud on). Probleem ongi tegelikult selles, et Kadriorus, Stenbockis jne usutakse tänini, et Eesti ei suuda sõjaliselt midagi ära teha ja sestap kulub kõvasti auru asendustegevustele ja taolisele odavale enesejulgustusele, mille hulka kuulub ka vastase alavääristamine ja läänest tuleva hüpoteetilise sõjalise sekkumise haipimisele.

Kapten Trumm kirjutas:

Mulle meeldib see 1000m sihikuline laskekaugus seal, raudsihikutega. Peaaegu nagu 20 sajandi algus juba.

Pildi autoril on põhimõisted lausa sassis, eelkõige sihikuline laskekaugus ja efektiivne laskekaugus.

Kusjuures nii AK-107 kui ka AK-108 ning uuel AK-12-l on sihikuline laskekaugus 1000 meetrit. Seda numbrit annavad kõik vene- kui ka ingliskeelsed andmebaasid ja tegu ei ole tõlkeveaga. Praktiline ehk efektiivne laskekaugus on loomulikult kordades väiksem. Pilt AK-12 sihikust ka juurde:


http://www.thefirearmblog.com/blog/wp-c ... _3-tfb.jpg

Saab selgeks kuivõrd tõsiseltvõetav on sinu "kartus", et meil sealtpoolt need "kõrvalise sekkumise" võimalused on olematud. Eriti vaata Poola andmeid!

Ära saa minust palun valesti aru.
Ma muide pole kunagi pidanud kahtlaseks lääne sõjalis-tehnilist võimet siin toimuvasse sekkuda (vähemalt kuni teatud ulatuseni ja alates teatud ajast).
Vähemalt eeldusel, et koalitsioon pole kaasatud järjekordsesse suuremasse sõtta nt Pärsia lahel.
Vaid seda, et selleks sekkumiseks annavad käsu poliitikud ja siin on asi märksa keerulisem kui sõjalis-tehniliste asjadega.

Kui aga täna läheb asi "võidu tehnika käivitamiseks" (metafoor), siis ma tänahommikuse seisuga, siis on veits kahtlane, kas see täna meie kasuks laheneb.
Meil on täpselt samasugused probleemid, mis tulenevad tehnika vanusest (meie tehnika on vanem kui venelastel), hooldusest, inimestest jne.
Kuigi selle kontesti peaks me päris kindlasti võitma, sest omamata ülekaalu arvus, peab meil olema vankumatu ülekaal kiiruses, operatiivsuses, efektiivsuses (jah, ka tehnika korrashoius).

Soome 1940

Mannerheimi sõnad: "Vastane sai aru, et meie purustamise eest tuleb maksta tohutu suurt hinda".......
Minuarust on see seaduspärasust Soome puhul maksev ka täna (isegi koos kavandatava armee kärpimisega), ka ilma välise abita.
Edasi on küsimus, kas Eesti purustamise eest tuleb VF-l maksta tohutu suurt hinda ja kas on tehtud kõik mõeldav selleks, et seda hinda makstaks.

Kusjuures nii AK-107 kui ka AK-108 ning uuel AK-12-l on sihikuline laskekaugus 1000 meetrit. Seda numbrit annavad kõik vene- kui ka ingliskeelsed andmebaasid ja tegu ei ole tõlkeveaga.

Mis siin siis nii imepärast või irvitamisväärset on? Lihtsalt AK-del on sihik arvestatud 1 km peale. Hea ja lihtne sihik. Lihtsalt üks sälguke enam juures, kui läänepoolsetel mudelitel. Ja miks siis M-16 800m nii väga parem on, et selle vastav number mingit pahatahtlikku irooniat esile ei kutsu? Või arvab mõni mees, et see relv tõemeeli on 800 meetri pealt ette nähtud n.ö. silmaauku tabama?

Muiata võib selle üle muidugi, miks propapildi autoril on sihikuline laskekaugus seostatud esimese sihiku ehk kirbuga.
Sihikulise laskekauguse määrab ära see, kui kõrgele seda tagumise sihiku liistu tõsta annab.
Efektiivse laskekaugusega aga on kirp seotud sedasi, et mida robustsem ja suurem see on, seda raskem on kaugemaid märke ka tabada - kaugustel, kus kirbu laius juba ületab inimfiguuri õlgade laiust.

Tegelikult nende uute AK-dega on kõrvaldatud üks tehniline probleem, mida soomlased (Rk) ja juudid (Galil) juba hulk aastaid tagasi kõrvaldasid - esimese ja tagumise sihiku väike vahekaugus on nüüd suuremaks tehtud. See suurendab kenasti sihtimistäpsust, sest poole väiksema sihikute vahega omab silmale märkamatu 0,5 mm viltu sihtimist hulka suuremat möödalasku kui suuremate sihikute vahega.

Selle "tohutu suure" funktsiooni sisse käib aga lahutamatu osana võimetus teatud operatiiveesmärke täita ning sõjalise tegevuse jätkamise kulukus.
Ilma nende koostisosadeta on vaid Washingtoni vms suhetel põhinev julgeolek "tühja trummi tagumine".

Näiteks sündmused Karjalas 1944, kus Soome jäi jah tegelikult SNSV-ks tegemata tänu sellele, et mujal algasid tähtsamad sündmused, eelkõige Saksa vägede vastupanu kokku kukkumine Prantsusmaal ja liitlaste kiire edasitung - algas "võidujooks Berliinile". Need sündmused ei lasknud SNSV-d teoks teha, vägesid oli vaja mujal. Kui NSVL alustanuks (mitte peljates lääne reaktsiooni) selle operatsiooniga kohe peale kevadist teedelagunemist, oleks SNSV kindlasti teoks tehtud.

Samas ei saa öelda, et vaatamata suurele poliitikale oleks Soome relvajõudude tegevus (ja kvalitatiivselt tohutu areng) tähtsusetu olnud. Lõppeks ju venelaste edasitung puntrasse jooksis (seal Tali-Ihantala kandis) ja sellel on väga palju vägagi sõjalisi põhjuseid, eelkõige kahe rinde kooskõlastamata tegevus, mis võimaldas (ilmselt parema luureinfo abiga-kasutades vastase nõrkust) soomlastel paisata Laadoga-Karjalast kõik reservid Viiburi suunale ja seal venelaste pealetungi lõpuks "kraavi lasta". Mitte vähetähtis polnud ka see, et peale Talvesõda ei istunud Soome teps mitte käed rüpes ja sõjajõud, millega suurde sõtta siseneti, oli kaugelt jubedam sellest, mis 1940 märtsi seisuga oli.

Talvesõjas räägivad kõik miskipärast selle Mannerheimi liini kontekstis, ometigi kandis Punaaarmee pea pool lahingukaotustest väljaspool Mannerheimi liini ja ei saavutand seal suurt midagi.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=65845888

Päris hea humoristlik ülevaade teemast nimega Vene sõjavägi ja selle reform

Eriti meeldib mulle kirjutise viimane lõik - see on vägagi sügavmõtteline

Kõik see olekski ju tore, kui vahepeal poleks olnud seda neetud 2008 augustikuud. Sõjaväest üsna kaugel asuv Aasmäe on muidugi kah kõva ekspert.
Pummeldavatel streletsidel tulid hommikupohmeluses meeldee boljevoi ustaavid ja masinavärk hakkas suure raginaga, kuid järjest kiirenevalt ja kindlamalt tööle.
Meenusid kohustused, ülesandeid, loodi mingi side, laost anti välja aegunud laskemoon (mis üllatavalt isegi pauku tegi).
NZ laoplatsidel tankid käivitusid, meeskonnad oskasid enamvähem omi ülesandeid täita ja oligi nii.

.
Pummeldavatel streletsidel tulid hommikupohmeluses meeldee boljevoi ustaavid ja masinavärk hakkas suure raginaga, kuid järjest kiirenevalt ja kindlamalt tööle.
Meenusid kohustused, ülesandeid, loodi mingi side, laost anti välja aegunud laskemoon (mis üllatavalt isegi pauku tegi).
NZ laoplatsidel tankid käivitusid, meeskonnad oskasid enamvähem omi ülesandeid täita ja oligi nii.

Juba kõige kõrgemal tasemel on välja lobisetud, et sõjakäiku hakati ette valmistama juba 2006 aastal.
Mõni elab aga ikka arvamises, et kõik algas 080808 lambist....

Selleks, et Venemaa hoiab tulisel Kaukaasia suunal valmidust üleval, pole ju vaja mingeid saladusi teada, see on sama loogiline kui 1+1=2.
Ka see, et konflikti puhkemine on seal reaalsem kui nt Balti riikides (kus piiri taga pole valmidus nii suur ja tehnika nii uus).
Eks neid sõjakäike valmistati seal ette ka 1996 ja 2002. aastal, ikkagi pidevalt podisev piirkond ju-ja vastaseid pole vaja kaugelt otsida, peale Tsetseenia "rahustamist" jäidki alles separaatpiirkonnad Gruusias.

Muidu ongi sõjaväe rahuaegne ülesanne valmistuda sõjaks (meil on see aeg-ajalt suure rahvusvahelise koostööga tahaplaanile vajumas). Ülla-ülla
Venemaa oli seal kindlasti sõjaks strateegiliselt hästi valmis (varud, vägede liigutamise skeemid), kuid tegevusmustrid sõja esimestel päevadel räägivad ikkagi selget keelt sellest, et taktikaliselt poldud selliseks sündmuste arenguks valmis ka Venemaal (eks nad ratsionaalselt eeldasid, et Saka ei riski VF-ga tüli norida).

Üks, mis räägib täna selget keelt venelaste taktikalisest mittevalmisolekust oli VF lennuväe tegevus, kus piltlikult öeldes aeti meeskondi poole öö ajal kodudest kokku ja klopsiti kokku veidraid "sihtüksusi" lennukoolide personalist - ja kus esmane ehk Gruusia ÕT mahasurumine algas alles kolmandal päeval - peale kaotuste kandmist (vaevalt Gruusial olnud ÕT relvastus venelastele saladuseks oli) - planeeritud sõda oleks alanud justnimelt Gruusia ÕT ja lennuväe mahasurumisest, mitte improviseeritud reididest.

Päris hea humoristlik ülevaade teemast nimega Vene sõjavägi ja selle reform

Humoristlikult kirjeldatud küll ja kirjeldusedki peavad tervikuna paika, kuid ... Tegu on üksnes kontekstist väljarebitud killukestest meelevaldselt kokkupandud kõverpildiga... Seda võib nimetada ka lugejate alateadvuse mõjutamiseks mingil konkreetsel eesmärgil.
Näiteks puuduvad selles maalingus positiivsed või edumeelsed või arengule viitavad näited. Kas neid polegi? Päris nii see kohe kindlasti pole.
Seega on tegemist mingil eesmärgil kirjutatud sõjaliselt ebaolulise kirjatükiga.

terv
o

Tegu on üksnes kontekstist väljarebitud killukestest meelevaldselt kokkupandud kõverpildiga

Samasuguseid kõverpilte tekitavad ka siin mõned tegelased, olen täheldanud.
Aiva uudised lagunenud tankidest, napsustest dessantnikest Moskva purskaevudest ja lagastatud väeosadest. Ainult ühte väravasse.
Sellele kuvandile vastav armee ei pane päeva jooksul sõda püsti, isegi Gruusia vastu mitte.