www.militaar.net

Natuke artiklisse süüvides:

Mitukümmend tuhat tonni laskemoona oli alles ka 1940. kuni 1958. aastani toodetud tankide T-34 tarbeks, kuigi tankid ise on ammu kadunud.

1940 ja 1945 toodetud T-34 tankid tarvitasid ikka tiba erinevat laskemoona. Lausa kolme eri kaliibrit.
Tank T-34 ja teised tolleaegsed asukad seisid sõjavarude platsidel veel pikki-pikki aastaid, viimased suure sõja asukad läksid sealt utiili 90ndate keskpaiku.
Pole vast ka raske arvata, kuskohast pärines viimaste aastatel paraadidel demotud suht sileda väljanägemisega T-34'de ja SU-de seltskond. Eks ikka samadelt platsidelt.
Kui aga silmas peetakse hoopis 85 mm õhutõrjekahurite laskemoona, siis sellised kahurid ekisteerisid ka Balti sõjaväeringkonnas veel 80ndate lõpus ja üsnagi loogiline, et nende jaoks hoiti ka laskemoona.

Tsivilistist kaitseminister läks ka Vene armee tavade kallale. Nimelt otsustas ta ära kaotada jalanartsud ja kirsasaapad. Kirsasid on ikka veel ladudes 2 miljonit paari. See solvas mitmeid sõjaväelaste põlvkondi ja veteranide organisatsioone. Paljud arvasid, et Vene armee võitlusvõime seisneb eelkõige vaimustuses, jalanartsudes ja kirsasaabastes. Päris huvitav oleks teada, mis neist miljonitest kirsadest saab.

Ohjah, eks neil kirsadel ole oma põhjus ikka, nendega on donkihhotlikku võitlust ka varem peetud, kuid midagi pole paremat kah välja mõeldud.
Kirsasaabaste kasutus on ikka seotud praktiliste ja üsna ratsionaalsete kaalutluste, mitte mingi suure sõja emotsioonidega.

Millega päädib võitlus Vene armee vastu, mille käigus kaotatakse isegi kirsad, jalanartsud ja läkiläkid?

Siinkohal oleks vist sobilik meenutada Eestis toimund donkihhotlust kaitseväe karvamütside vastu, kus prooviti ära mitmeid progressiivseid Kesk-Euroopa nokamütsi disaine ja tänaseks on tagasi pöördutud Põhjamaade armees ainuvõimaliku karvamütsi juurde. Aasmäe jällegi seda ei taba, aga teatud asjadel on omad põhjused, ka Venemaal. Ilkuda vatiriiete, läkiläkide ja viltide teemal näitab lihtsalt rääkija asjatundmatust.

Pole ka sel AASMÄE artiklil häda midagi - vaatab asja heas muhedas raffalikus laadis, faktoloogia on vettpidav ja järeldused originaalsed

Sellisena sobib eriti hästi siia (üli)kivade ekspertide keskele "tasakaalustatud infovälja" looma

Muide, venelase alahindamise joon jookseb läbi ka nt 1939 vastupanuvõimalusi uurivas paljuräägitud Salo magistritöös ja seda alahindamist viljeleti lausa Laidoneri tasemel.
Niiet pole selles kombes midagi nii uut siin päikese all. Lugege selle pilguga.

Näiteks võiks meenutada (valed) eeldused, et venelased alustavad sõdimist mobilisatsiooniga piiriäärsetes oblastites (millest Eesti kiirem oleks) - Talvesõjas ei mobiliseerinud nad piirialadel suurt midagi, väeosad sõidutati rongiga Karjalasse kohale ja kogu lugu, oleks Soome mobiliseerimata, oleks neil võibolla hapusti läinud. Osa väeosad toodi otse Poola "vabastamiselt".

Teine teema oli Laidoneri propageeritud ründav võitlusviis ja manööversõda - millega seda oleks huvitav 1939 tehtud, jalgsi kõmpivate jalaväerügementide ja hobuveokidega suurtükiväega vastase vastu, kes pani Talvesõjas lahingusse tuhandeid tanke?

Teine teema oli Laidoneri propageeritud ründav võitlusviis ja manööversõda - millega seda oleks huvitav 1939 tehtud, jalgsi kõmpivate jalaväerügementide ja hobuveokidega suurtükiväega vastase vastu, kes pani Talvesõjas lahingusse tuhandeid tanke?

See oli pigem psühholoogiline nõks omade sõjakuse õhutamiseks. Tegemist oli reaktsiooniga 1920. aastate pessimismile. Vaevalt, et Laidoner ise ka tegelikult uskus, et see võimalik on.

Ei ei, ärge saage valesti aru, mitte EW tegelasi ei tahtnud laita....
Lihtsalt selline venelaste alahindamine on kogu lääne süsteemile tiba sümptomaatiline - käivad inimesed koos, vahetavad infot, osad lääne kultuuri rahvad (nt inglased) on end ammust ajast tiba übermenschiks pidanud) ja nii need üleolevad suhtumised tekivad. Venemaad pole lihtsalt võimalik mõistusega võtta.

Neid pauke on ju uuemas sõja-ajaloos ridamisi, kus selgus ootamatult, et ega töölis-talupojad nii lollid või saamatud pole kui lääs omas eneseimetluses arvanud oli.
Meenutage või Sputnikku, MiG-15 hävitajat Korea sõjas, Powersi allatulistamist ja mitmeid-setmeid asju, mis ka alguses natuke "shapkoizdatelstvo" tunnustega olid. Sestap suhtuks kuuldustesse VF relvajõudude lahinguvõimetusest või lõpust kerge skepsisega.

Sestap suhtuks kuuldustesse VF relvajõudude lahinguvõimetusest või lõpust kerge skepsisega.

Kui ise ei suuda mõista, siis kuula vähemalt teisi.
VF armee lahinguvõime pole suurus, mida võib võtta üheselt alati, igal ajal ja ükskõik kelle vastu.
Küsimusele, milline on venelaste lahinguvõimekus/võimetus, peab alati eelnema täpsustus, mis tingimustel ja kelle vastu.
Venemaa võimekus Eesti taolise väikeriigi vastu, üks ühele, iga hinna eest on selge.
Corvus on seda eelpool kirjeldanud.

Reigo kirjutas:

Teine teema oli Laidoneri propageeritud ründav võitlusviis ja manööversõda - millega seda oleks huvitav 1939 tehtud, jalgsi kõmpivate jalaväerügementide ja hobuveokidega suurtükiväega vastase vastu, kes pani Talvesõjas lahingusse tuhandeid tanke?

See oli pigem psühholoogiline nõks omade sõjakuse õhutamiseks. Tegemist oli reaktsiooniga 1920. aastate pessimismile. Vaevalt, et Laidoner ise ka tegelikult uskus, et see võimalik on.

+1

See "pauk ja punuma" viivitamine on ka tänasel päeval meie probleemiks. Ei mingit agressiivsust.

Rünnaku eelduseks on teoorias vähemalt lühiajalise tuleülekaalu saavutamine.
Millega seda saavutatakse, jääb mulle uduseks (võibolla ma loll lihtsalt).
Kui ma vaatan põhjanaabreid, siis nende esimene ja peamine operatiivtanner on mõnekümne kilomeetri laiune tehnikaga läbitav maakitsus (umbes Kirde-Eesti pudelikaelaga võrreldav) Lappenranta ja Hamina vahel. Kui sinna koondatakse tõenäoliselt ka nii pool soomlaste raskemast relvastusest, mis praktikas tähendab kümneid tanke, 400 suurtükki, paar tuhat miinipildujat, 300-500 õhutõrjeraketti jne. Seejuures ei ole aru saanud, et soomlased kavatseks sealt Viiburisse tungima asuda, loodetakse ainult kaitse pidama saada.

Nüüd kui me sama asja kanname enda kohta nt Kirde-Eesti maakitsusele, siis me saame operatiivtiheduse nii 10 korda vähem.
Me ei saavuta tuleülekaalu isegi lühikeseks ajaks oma vähese arvukuse ja raskerelvadega alavarustatuse tõttu.
Neid järelveetavaid haubitsaid on sommidel ühe nulli võrra rohkem, muust kamast rääkimata.
Egas ryssa hakka Soome 1500 km rinde laiuses trügima, ikka 1-2 peasuunda, prioriteet selgelt Suur-Helsinki ära kustutada ja sellega sommid valget lippu tõstma panna.
Need peasuuna koridorid on sealsel maastikul alla 100 km laiusega, Kesk-Soomes polegi mujalt minna kui suurtel teedel.
Seega sajad ja tuhanded kaudtulerelvastuse ühikud pole mitte 1500 km rinde hoidmiseks loogikaga 1 D-30 2 km kohta, vaid ikka peasuundadel kriitilise tulejõu saavutamiseks.
On seal meil üldse muid võimalusi kui väike viivitus, taandumine, uus viivitus?
Ilma tulekontrollita saab ju edukalt teostada ainult pisikesi taktikalisi rünnakuid.

Et miks sommidel on selline tükati meil kostuv "külma sõja massiarmee" - eks operatiivvajadus nõuab.
Seda meelt olen jätkuvalt, et venelasega toime tulekuks on liiga vähe kaudtulerelvastust meil ja kui seda olulisel määral juurde ei teki, siis on ka need ründava taktika jutud ainetud.
Kui suurtükiväe suhtarv on 10:1 või veel hullem, siis juhtub nagu sommidega juhtus 1940 veebruaris või 1944 suvel - vastase tekitatud tulepõrgust väljuvad läbihakitud väeosade jäänused.

Ardo Aasmäe ühelpoolt möönab, et Serdjukov oli armee tõeliseim reformija viimastel aegadel, teiselt poolt teeb väiklaslikult Vene armeed maha. Ei ole tegu nii mannetu ja laguneva organisatsiooniga, pigem paistab, et mõnes mõttes meil vedas, et Serdjukov maha võeti.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=65845888

No eks ma ikka olin üldiselt kursis nii Prantsuse kopteripaadi, kui ka kavatsustega hankida Lääne uuemat soomustehnikat ja muud varustust jne jne, kuid jutu mõte on selles, et tuues välja mõningaid tõeseid fakte, sihib Aasmäe hiljem jälle sinna vanasse kaevu stiilis roostes tehnika ja kari joodikuid, mis kahjuks ei ole ka kuigi tõene nägemus.

No, kuna ta esineb arvamusliidri ja eksperdina, mida ta antud asjas ei ole, siis miks mitte natukene viriseda. Pean Aasmäed ikkagi targaks meheks, aga jutud võiksid olla ka nn harrastusekspertidel vähem üldistavad, eriti kui nad ajakirjanduses esinevad.
Sellepärast panin ka pahaks Sõduris ilmunud artikklit EW Kaitseväest, kus oli analüüsi asemel kohati tegeletud lahmimisega (ei üritanud ma ka tookord väita, nagu EW Kaitseväes poleks suuremaid probleeme olnud). Ja see foorum ongi selleks, et nn kodukootud eksperdid saaksid lahata näiteks nn suuremas ajakirjanduses ilmunud artikkleid. Või olen ma valesti aru saanud?

Seda küll. Aga samas ei ole ta ju ka mingi sõjaline ekspert, kelle selliste vädiete peale peaks siinse militaarneti keskkonna kodukootud ekspert (kes me kõik oleme) ju kurjustama?

Tõde on selles, et H.A on VF armee arengu teemal kirjutades EIKEEGI.
Isegi Kaitseliidu Koolis vastaseõppe mooduli läbinud, KK! lugev ja natuke üldistusvõimeline reservnooremseersant on sel teemal märksa pädevam.
Siis saaks ka H.A teada, et idanaabri armee reformimise käigus on tehtud mitmeid muudatusi, mis meie elu just lihtsamaks ei tee.
Lihtsalt kalambuuritseda jalarättidest või vanast laskemoonast on kõverpildi tekitamine. Kas see on sihilik või teadmatusest- on ise küse.
Kuid kõverpildiks see jääb.

Kapten Trumm kirjutas:Tõde on selles, et H.A on VF armee arengu teemal kirjutades EIKEEGI.

No comments...

andrus kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Tõde on selles, et H.A on VF armee arengu teemal kirjutades EIKEEGI.

No comments...

Hästi - aga kuidas jääb siis "tasakaalustet infoväljaga"

Mina näit ei tule väitma, et ainult vanemstaabiohvitserid on õigustet siin teemas sõna võtma... Kas teie üritate näit väita, et ainult ajaloomagistrid võivad siia postitada

Kas keegi on väitnud, et Kapten Trumm ei või siia postitada? Ma lausa jumaldan, kui ta ühte teemasse postitab ühte ja siis teise teemasse risti vastupidise väite.
Samuti armastan ma lugeda banaalsusi stiilis: "idanaabri armee reformimise käigus on tehtud mitmeid muudatusi, mis meie elu just lihtsamaks ei tee."

Küll aga väidan ma, et KT ei ole see tegelane, kes midagi sellist (ta on EIKEEGI) võiks Aasmäe kohta väita.