www.militaar.net

hummel kirjutas:Kõik on tore, kuid me peame vaatama pilti natuke laiemalt. Rahapakke on vaja kõigile väeliikidele ja relvaliikidele. Vaja oleks soomukeid jalaväele, suurtükke, õhutõrjerakette, lennukeid ning logistikat ja rohkem kohti ajateenijatele.
Moodsaid kalleid masinaid meie praegu muretseda ei suuda. Raha ei ole. 1 milj USD masina eest oleks ilmselt lagi.

Seepärast ma toetaks vähemalt esialgu Leo 1 masinate muretsemist. Vajadusel võiks need (A5) esialgu pikaaegsele rendile võtta. Märkimisväärne oleks:
- Neid on koos varuosadega hetkel saada praktiliselt igalt poolt Euroopast.
- Saab kätte veoauto hinnaga. Miski 10 a tagasi taheti neist lahti saada 7000 EUR tk, mis teeb 5 milj EEK pataljoni kohta.
- Sama veermiku baasil on ka sillatankid ja evakueerimistankid, mis ära kuluvad. Geparditest ei julge unistada.
- Kirjade järgi on tegemist hoolduse ja remondi (ilmselt ka kasutuse) kohapealt üsna vähenõudliku maisnaga, mis laseb meil logistikasse paremini järk-järgult sisse elada.
- Masin on kerge ja ületab suure osa meie väikestest sildadest. Sildade kandevõime küsimused polegi meil üldse veel tuntud.
- Vastab oma otsikute ja pistikutega NATO süsteemile.

Tahan öelda, et väeliigi seemneks peaks sobima hästi. Tuletan meelde, et meil pole hetkel mitte mingit soomusvägede tehnikat ega kasutuskogemust. Alustaksime pm tühjalt kohalt nagu 1998 suurtükiasjandusegagi. Ainus Eestis asuv tänapäevane enam-vähem töökorras soomus-võitlusmasin (akudeta...) on 1 soomlaste kingitud BMP-1, mis LogK hoovis vihmavett kogub (ja mille töökorda seadmisekski puudub huvi).

Hiljem, kui selgub, et saamegi hakkama ja kõik üles kerkinud hädad lahendatud, võib mõelda millegi keerukama peale. Siis pole enam suuri muresid ja vanemad võileivahinnaga masinad võib jätta täiendreservi. Siiski - teatud hinnakäärid kipuvad jääma, mis välistab tehaseuue tehnika.

Mis puutub Leo 1 mitte eriti eeskujulikku kaitstusse ja tulejõudu, siis ma kahtlustan, et meie kinnisel maastikul 300-500 m pealt lastes on kineetilise energia mats nii kõva, et ei aita ka paks soomus. Nagu kaubavedur tormaks tankile otsa. Muidugi mingit lisasoomust võib ka monteerida, vb isegi aktiivsoomust. Veojõudu peaks jaguma. Isegi hüpata suudab.

Nuujah,ega ma mingi margi fänn pole. Peab üldiselt nõustuma. Peasi,et pauku teeks!

hummel ja hillart - jutt õige, aga : kui me need masinad saame , siis tähendab see ka seda, et nende masinatega peame siis ka üsna pikalt koos elama.

Leo-1 - selle masina soomus oli kavandatud 30mm. mürsukindlaks, liikuvus oli see , mis pidi tagama ellujäämise. Moodsama moonaga ongi praegu tipuks T-55AM , seda on öeldud USA Stryker-i kohta, mis varustatud sama 105mm. suurtükiga. Samas Leo-1 oleks jalaväetoetuseks vist vägagi pädev.
Häda ainult selles, et ta juba nii vana - Kanada vist ei kavatse oma Leo-1 Afgaanist tagasi tuua, kuna transpordikulud ületavad igasuguse tulu, mis sellest masinast veel saada on. Üks kanada ohvitser märkis, et masin juba nii vana , et neil on selliseid kohti, kust sõna otseses mõttes võib sõrmi läbi torgata, mida ta oma silmaga ka näinud oli.
Kuid kanada leo-1 on suht vanad, siis itaalia ehitas neid vist veel 1983-ni välja. Peaks vast paremas seisus olema, ikkagi 10 aastat uuemad.

Ma küll aru ei saa, milles on probleem? Pigem on tegu pseudoprobleemiga.
Üks korralik talumees on võimeline oma majapidamises linttraktorit töökorras hoidma ja sellega ka päevast-päeva töötama. Ja talumees teeb oma traktoriga tööd just senikaua, kuni vaja ja kuni uue ning parema ostmiseks raha koos on. Siis aga müüb vana odava raha eest maha (et vaid lahti saada), või siis teeb sellega viimase sõidu vanaraua kokkuostu punkti.
Ja nüüd kujutage endale ette situatsiooni, kus neid linttraktoreid neile talumeestele tahetakse anda puhta tasuta. Pakutakse lisaks veel kuhjaga varujuppe ja igasugu tööriistu-seadmeid korrashoiuks. Ja veel lisaks lubatakse puhta tasuta kõik sõitmised-kasutamised ja hooldused selgeks õpetada. Ja ei mingeid siduvaid lepinguid.
Aga talumehed keelduvad vaese mehe uhkusega ning unistavad-filosofeerivad endamisi valju häälega hoopis mikroskeemidel ja satelliitjuhtimisega põllurobotitest. Aga tööd on tegemata. Ja jäävadki tegemata, sest traktoreid ju pole.
Kuidas teie sellistesse talumeestesse suhtuksite? Välja naeraksite. Ütleksite, et selline asi pole ometi normaalses maailmas võimalik. Kujutage ette, et pakutakse puhta muidu ja lisaks veel kõiksugu staffi ja - ei taha. Mis krdi talumehed need on? Teised näevad, et tegelikult on neil neid traktoreid vaja, nad pakuvad lausa tasuta ja tahavad abistada, kuid mehed ei taha neid masinaid. Keelduvad?!

Aga just selline situatsioon on meil juba korduvalt soomustehnikaga olnud. Usun, et pakkujad pidid eitava vastuse peale tükimat aega mõistmatuses suud maigutama, enne, kui selja keerasid ja normaalsemate inimestega juttu tegema läksid. Kahjuks paistab, et õige aeg ka kilplastel ometi kord kas-või omadest kogemustest õppida, on mööda lastud. Enam vist ei pakuta. Võib-olla on selle üheks põhjuseks (lisaks sellele, et polegi enam nagu midagi pakkuda) ka asjaolu, et "noh, selliste lollidega polegi ju mõtet rääkida".

P.S.
Ärge nüüd soomustehnika hooldusprobleeme ja keerukust üle kah tähtsustage! Nii võib igasugu asjadel kuhjaga takistusi leida. Kes ei taha midagi teha, küll see ka põhjuse leiab.
Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida. Vahest vaid surmahirm võib ka selle sandi lausa jooksma panna. Kuid tegutsemiseks peab see sant seda surmahirmu ka tundma, kui ta selleks mitte liiga loll pole.

Ja kui ma just eelkõneleja väljatoodud fraasist kinni hakkan, siis - mis krdi suuri probleeme ja õnnetust on selles (iseenesest on naljakas isegi sellise küsimuse esitamine), et meil on kusagil paar õppeotstarbelist soomustatud roomikmasinat (e. tanki), missugused oleksid vaata, et muidu, või siis lõpp-odavalt saadud; missuguseid saab jooksvalt samas lähedal asuva veomasinate hooldus-remondibaasi vahendite ja iskkoosseisuga töökorras hoida; missuguste pidev läbisõit kujuneks tunduvalt väiksemaks, kui ühel korralikul tööloomal-linttraktoril; ning missugused nende lõpplikul seismajäämisel (kui edasine putitamine end enam tõesti ära ei tasu) võib seisvaks õppevahendiks teha või siis veel hiljem laskeväljale märklauaks viia. Ning kõige lõpuks, kui masin enam ka märklauaks ei kõlba, võib selle eest veel metallikokkuostus portsu raha saada. Aga, noh, kui reaalselt asjale läheneda (ja tundes EKV ning KL väljaõppekoormusi), siis seda eelviimast ja viimast faasi ei jõuaks me tõenäoliselt neil tankidel kohe kuidagi ära oodata, sest see oleks nii-ii kauges tulevikus, et - need masinad oleks selleks ajaks juba kasulikum hoopis-hoopis kallimalt kuhugile muuseumi müüa (sest need juba nii uunikumiks muutunud on).

Lisamärkus: Illustreerimaks eelnevat kommentaari
Muideks, oli peaaegu sarnane situatsioon ka ühes teises riigis mõned aastat tagasi. Sealsed Kaitseministeeriumi asjamehed aga käitusid siiski tiba ratsionaalsemalt, kui meie omad. Kuigi, jah, riigikaitse seisukohalt kah mitte just riigimehelikult.
Bulgaaria andis sellisele kenale riigile, nagu Makedoonia abi korra ja tasuta üle 500 (!!!!) tanki T55,72 (palju just kummastki margist, on mulle teadmata) Tankid oli igati viimase malli järgi moderniseeritud, väikese läbisõiduga, töökorras, jne. jne. Lisaks anti kõikidele tankidele kaasa täiskomplektid tööriistu, lisaseadmeid ja kuluvate detailide varu mitmeks aastaks. Ja veel kõigetipuks komplekteeriti ja pakendati hooldevarustust vastavalt sellele tankide arvule. Ning, nagu sellest kõigest veel vähe oleks - lisaks anti kõigi tankidega kaasa ka mitu lahingkomplekti laskemoona. Ning see üleandmiseelne tegevus polnud mitte mõne minuti töö. Ikka kõvasti olid mehed tööd teinud - tehnohooled, pakendamised jne.
Vaat nii olid lood.
Ja mis siis juhtus?
Makedoonia Kaitseministeeriumi ametimehed olid viisakalt saadetise vastuvõtmise juures, kirjutasid kenasti dokumentidele alla ning üleandjate silme all sõitis kogu see staff kõige otsesemat teed vanametalli kokkuostujaama, kus juba vastavad aparaadid lammutamiseks ootevalmis seisid. Makedoonia Kaitseministeerium kasseeris kogu selle äri eest metallikokkuostust sisse kopsaka summa ja - armee on senini ilma tankideta.
Mis te arvate, missugused tundeid pidid tõesti puhtast südamest aitajad endas peitma, kui taolised sündmused just nende endi silme all teoks said?
Meie vastavad ametimehed on õnneks nii opakad olnud, et pole meie riiki taolise pläkiga ära määrinud, kuid ega need keeldumiseaktid kah meid just normaalsest küljest näidanud ei ole.

rahu, rahu hillart! Ei tahtnud sulle maohaavasid tekitada!
Kuskilt otsast peaks ju alustama küll, aga kas see just 1957 aasta peaks olema (Leo-1/T-55). T-72 on maailmas tuhandeid - Poola plaanib wiki järgi ca. 600 tk. aastal 2010 relvastusest maha võtta, Ukrainal on neid 1200 tükki järel. Gruusia lasi enda omad iisraeli poolt moderniseerida, BMS (Battle Managment System) peale ja kärab küll. Vene foorumites hapult märgitakse , et vene omad jäid öisel ajal ikka päris tugevalt alla grusiinide omadele , ma isegi ennem kirjutasin, et neid ilma tornita masinaid on päris mitu piltidel - targemad pead kui mina on kirjutanud, et eks need tõenäoliselt õhust/linnalahingus hävitatud, mitte tank-tanki vastu lahingus.

Ja ka Leo-2A4 on veel euroopas liikvel. Kui on tõsi, et nende tükihind 100 000 eur. oli, siis äkki ikka saaks küüned vahele....

Sillad - krt., T-72 on 43 tonni ümmarguselt, Leo-2 52 tonni vist. Rendiks kuskilt rekka poolhaagisega ja laoks mingeid betoonplokke täis, et saaks vastava kaalu ja siis teeks eesti sildadele tiiru peale

Muidugi , kui läheb nihu, siis peab end elu lõpuni maanteeameti eest varjama.

Aga nimetage palun üks suurem sild,mis ei peaks vastu näiteks vähemalt 80le tonnile? Nimelt võib ju Eestis olla maksimum autorongi kogukaal 40T !

Ah, pole midagi. Pole need maohaavad peale paarikümneaastast pidevat sõjaväeteenistust tekkinud, ei teki ka nüüd, kuid - On jah need igatmasti soomuselukad veel maailmas siin ja seal saadaval, aga MEIL endal neid ju ei ole. Ei täna, ei homme, ei ülehomme. Ainult mokaklõbin, kui sedagi.
Ning seda juba aastaid. Aastaid.
See on nagu s...tahädaga väliõppusel. Üritad asja ikka ja ikka pingeliselt kinni hoida ning valida sobivat-mugavamat momenti oma ihutarvet rahuldada. Vajadus end tühjendada aga aina suureneb. Lõpuks on juba kogu tähelepanu ainult sellele kinnihoidmisele suunatudki ja - kui siis tuleb mingi äkiline väline mõjur, siis - tähelepanu läheb mujale, sfinkterid (sulgurlihased) vastava ava ümber lõtvuvad ja haisev ollus ongi häbiväärselt püksis.
Kuid just selline situatsioon meid ähvardab. Vajadus soomuse järele suureneb päevast-päeva ja me ei tea ette, millal see äkiline väline mõjur toimima võib hakata. Aga, et see mõjur toimimata ei jää, siis tänase päeva seisuga paistab see ka kõige suuremale puupeale EV-s selgeks saama hakkavat. Aga kui see mõjur toimib näiteks juba kuu või kahe pärast? Siis ju ongi Eesti vabariigile ja ka tema Kaitsejõududele käes eelpoolkirjeldatud seisund. Seda küll tegelikult ülekantud tähenduses, kuid pole välistatud, et paljudel juhtudel ka otses mõttes (meie paljukiidetud kergejalaväel kindlasti).
Vaat, nii on lood.

Ja ei rääkinud ma mitte tankikompaniidest-pataljonidest, missuguseid siis vastavalt soomusvägede kontseptsioonile kasutada, vaid ainult 1-st, 2-st või siis äärmisel juhul isegi 3-st liigutamisvõimelisest eksemplarist, missuguste peal siis täie vaardiga võiks meie kuulsusrikas ja supertehnikaga varustatud (väidetavalt) kergejalavägi end vastase soomuse vastu välja õppida ja - miks mitte, ka edaspidist võimalust juba uuema soomustehnika muretsemiseks arvestades, soomusmasinate hoolde ja kasutamisharjumusi edendada.
Sellest võiks ju alustada, sest millestki ju peaks alustama. Ja see algus peaks võimalikult valutu olema, kui juba läbi riigireligiooni staatusse tõusnud prgmatismiprisma asjale vaadata. S.t., et see peaks võimalikult vähe maksma minema ning just sellele tingimusele eelpoolkirjeldatud variant ka vastab.

52 t kaalub vist ainult Leo 2 torni ja mootorita korpus, uuemate modide lahingukaalud lähenevad 70-le tonnile.
Põhi- ja kõrvalmaanteede sildadega ei olegi probleemi, jama on, kui peab ületama kohalike- ja metsateede sildu. Põhimaanteede sillad on sihtmärk nii suurtükkidele kui lennuväele, lisaks on vaja manöövriruumi.

Kodune ülesanne- võta ette Eesti kaart, tõmba Tallinn-Narva maantee Valgejõe, Purtse ja Jägala sildadele rist peale ning organiseeri ümbersõit MLC 70.

hillart kirjutas: Lisamärkus: Illustreerimaks eelnevat kommentaari
Muideks, oli peaaegu sarnane situatsioon ka ühes teises riigis mõned aastat tagasi. Sealsed Kaitseministeeriumi asjamehed aga käitusid siiski tiba ratsionaalsemalt, kui meie omad. Kuigi, jah, riigikaitse seisukohalt kah mitte just riigimehelikult.
Bulgaaria andis sellisele kenale riigile, nagu Makedoonia abi korra ja tasuta üle 500 (!!!!) tanki T55,72 (palju just kummastki margist, on mulle teadmata) Tankid oli igati viimase malli järgi moderniseeritud, väikese läbisõiduga, töökorras, jne. jne. Lisaks anti kõikidele tankidele kaasa täiskomplektid tööriistu, lisaseadmeid ja kuluvate detailide varu mitmeks aastaks. Ja veel kõigetipuks komplekteeriti ja pakendati hooldevarustust vastavalt sellele tankide arvule. Ning, nagu sellest kõigest veel vähe oleks - lisaks anti kõigi tankidega kaasa ka mitu lahingkomplekti laskemoona. Ning see üleandmiseelne tegevus polnud mitte mõne minuti töö. Ikka kõvasti olid mehed tööd teinud - tehnohooled, pakendamised jne.
Vaat nii olid lood.
Ja mis siis juhtus?
Makedoonia Kaitseministeeriumi ametimehed olid viisakalt saadetise vastuvõtmise juures, kirjutasid kenasti dokumentidele alla ning üleandjate silme all sõitis kogu see staff kõige otsesemat teed vanametalli kokkuostujaama, kus juba vastavad aparaadid lammutamiseks ootevalmis seisid. Makedoonia Kaitseministeerium kasseeris kogu selle äri eest metallikokkuostust sisse kopsaka summa ja - armee on senini ilma tankideta.
Mis te arvate, missugused tundeid pidid tõesti puhtast südamest aitajad endas peitma, kui taolised sündmused just nende endi silme all teoks said?
Meie vastavad ametimehed on õnneks nii opakad olnud, et pole meie riiki taolise pläkiga ära määrinud, kuid ega need keeldumiseaktid kah meid just normaalsest küljest näidanud ei ole.

Hr Hillart

Minul tekib see küsimus, kuskohast seda tankivastast deemonit siis otsima hakata, et talle jäädavalt lõpp peale teha?

Kui ma meenutan, sinu kaasvõitleja Borja repliike, siis sealt leiab midagi sellist
a) tankide lapsehaigus on EKV-s läbi käidud etapp
b) tanke ei tule
c) TT väljaõpe tankide puudumise all ei kannata

Kui soovite, siis ma võin need kohad siit foorumist ka üles otsida. Teatud mõttes me demoniseerime kaminat (milles kahtlemata on oma iva sees). Kuid....mulle tundub ka, et meie pagunikandjate hulgas on parima variandina lihtsalt üksmeele puudus antud küsimuses (sinna alla läheb ka laiemalt rasketehnika). Või on tegemist äkki teadmiste vähesusega, mida saaks ju kuskil koolis turgutada?Või hullema variandina eksisteerib soovmõtlemine, justkui digivormis ja goretex saabastes kergjalaväelane (see arvamus on ilmselt Gruusia sõjaga lagunema hakanud)on meie riigikaitse lõplik lahendus. Ka võib arvata, et ülepaisutatud peastaap pole ka teps mitte kõigi hädade allikas.

Ma arvan, et 2-3 T-55 tanki võib logistikakeskus lihtsalt osta oma jooksvate aasta eelarvevahendite eest. Või puudub inimene, kes oleks piisavalt initsiatiivikas, otsiks riigil olemasolevate kontaktide kaudu need masinad välja, otsiks mehed, kes neid parandada mõistavad ja organiseeriks need Paldiski sadamasse? Olen nõus oma küllalt hästi tasustatud tööst loobuma, saama mõnda aega väikest ametnikupalka ja tegema selle asja ära. Kuhu ja kelle poole pöörduda? Tean inimesi, kes on N.armees olnud T-55 juht-mehhaanikud ja kes väikese meeldetuletamise järel suudaks selle tankiga ringi sõita ja kes kaitseliitlastena on ilmselt nõus ka seda jõukohases ulatuses tasuta tegema.

Paluksin konkreetset vastust deemoni asukohale....
Vastusevariandid
a) kaminast
b) peastaabist
c) tagurlastest pagunikandjate hulgast
d) eri variandid kombineerituna
....ja küsimusele, kuhu pöörduda.

Kpt Trumm, vastupidiselt Georgia suurtükiväe tegevusele, ei ole mul isiklikult õnnestunud leida infot tankiüksuste edukast tegevusest peale Tshinvalisse sissetungi esimestel sõjatundidel.

Arvan sama. Lihtne ja loogiline. Kuid ei toimi. Miks? Ei tea.

Ja mis puudutab TT-väljaõoppesse ilma reaalse tankita, siis ... Tegelikult polegi siin miskit tõestada. Eks arvake ise, kuidas näeks välja kirjutama õppimine ilma pliiatsi ja paberita - vaid arvutiekraanilt nähtava juhendmaterjali alusel. Selline kirjutamaõppimine on efektiivne (!?) vaid aruandluses (paralleel TT-väljaõppega, missugune meil äraarvamata efektiivne on ning missuguse numbrid muljet avaldavad) ja seni, kuni vastava kursuse lõpetanu ka reaalselt ja reaalsete vahenditega miskit ISE kirjutama peab (loe: on sunnitud) hakkama (s.t, et kuni reaalset vastase tanki silmapiiril pole ja mitte miskit ISE selle vastu ette võtma ei pea).
Juba sellist väidet tõestama hakates, et TT-väljaõpe (nii TT-isikkoosseisule, kui ülejäänud kaitseväelastele) ilma konkreetset ja reaalset tanki nägemata-tunnetamata on suhteliselt mõttetu tegevus, tunneksin end ise iseenda silmis idioodina. Õnneks on mul siiski veel mingil määral enesest lugupidamist säilunud ja seda ma tegema ei hakka.

Mis puudutab aga küsimusse, et miks ja kes süüdi, siis sellele ma kahjuks ei saa vastata, kuigi mingi arvamus mul sellest muidugi on.
Võib-olla on üheks (ja peamiseks) põhjuseks juba jupimat aega tagasi kandvaks põhimõtteks võetud printsiip, et EKV on vaid kui suure USA Army (või siis mingi ulmelise NATO suure ühisarmee) allüksus, missugune siis on lihtsalt dislotseeritud Eesti Vabariigis. Ja see allüksus on nimelt kergejalaväe brigaad, millele siis täiesti loomulikult lisanduvad igat masti muud normaalsesse süsteemi kuuluvad üksused (soomus-, meditsiini-, logistika jne. üksused), missugused on aga juba selle suurüksuse pädevuses, millise koosseisu EKV allüksusena kuulub. (Seega pole Eesti Vabariigil vaja ka ei meditsiini-, soomus- jne. üksuseid, kuigi - TT-väljaõppes reaalsest tankist keeldumine on isegi sellise põhiidee korral lauslollus).
ISESEISVA territoriaalkaitse peale eelpooltoodud põhimõttest juhindudes mõeldud aga pole, ning nüüd, kui hakkab selguma tõsiasi, et meie üksuse näol (EKV) hakkab tulevikus (võib-olla isegi väga peatses) tõenäoliselt olema tegu mitte suurarmee igati tagatud allüksusega (missugusest arvamusest seni juhindutki), vaid üksiküksuse (mis nõuaks juba hoopis enam isikkoosseisu ja erinevat tagamist ning lisaüksusi) või isegi täiesti omaette jäetud relvastatud struktuuriga, missugune peab siis puhta ISE OMA MAA kaitsmisega hakkama saama, siis avastame end suhteliselt kehvast seisust (s.o. veel pehmelt öeldud). Ja tulebki päevavalgele tõsiasi, et - kuningas on alasti! Sõnad ja kuitahes peen demagoogia enam meie häbedust ei varja. Ei oma rahva, ega välisriikide ees. Ühel heal momendil seisame lihtsalt alasti tõsiasja ees, et ...

Kui aga küsida tõesti, et miks ja kes, siis soovitan leida endale vastus paarile järgnevale küsimusele ning saadud infost lähtudes ise järeldused teha.
Kelle käes on kaitse-eelarvelised rahad?
Kes teostab erineva KV varustuse tellimisi-hankeid (eriti suurhankeid) ja sõlmib lepinguid?
Ehk siis - See, kelle käes on rahakott, see määrab ära ka selle, mida selle rahaga tehakse.

P.S.
Mina ise kahjuks ülalpooltoodud protsessi mõjutajate ringi mitte kuidagi ei kuulu ja seega on ka minu arutelud sellel teemal vaid foorumikeskkonna tarbeks.

http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008 ... derID=1230

Siin konstaeeritakse samuti tõsiasja, et soomlased ostsin seda vana tehnikat teadlikult ja vanaraua hinna eest just väljaõppevajadusi silmas pidades. Analoogiat teemaga võiks nagu tabada.

lennuvägi ostab L-39 treeningut sisse OÜ Musket-ilt. Kaitseväe tarbeks võiks siis keegi (nt. hillart &trumm) teha OÜ Tankett. 2 T-55 kolleksionääride tarbeks leiab ikka, saaksite võib-olla pisikest kasumitki? Ise kahjuks osaleda ei saa, panga ori veel 29 aastat...

Ma miskipärast arva, et kui tegemist on mingi 2-3 maksimaalselt 10 000 eurot tükk ja reaalset lahinguvõimet mitte omava tankiga, siis vahest tasuks probleemi otsida rohkemate tärnide arvuga seltskonnast?

Vabandage väga, aga minu terve mõistus keeldub uskumast, et 4-5 miljardilise kaitse-eelarve juures (millest hiljuti pandi küdema 800 miljonit miinilaevadele ja otsustatud on 600 miljoni küdema panek minu isikliku arvamuse kohaselt täiesti kasutusse transpordilennuki-ühingusse) on probleemiks maksimaalselt mõnisada tuhat (kuid mida saab vabalt ka tasuta) maksvad vanad tankid ja paar autokoormat varuosi?

Kas ei ole probleem mitte selles, et ka KV poolt pole viitsinud keegi asjaga tegeleda?

Idee pole laita, kuid enne tuleb kindlaks teha, kas EKV ikka on valmis teenust ostma. Muidu tekib sama olukord, nagu kunagi oli Eesti oma miinipildujaga, kus mehed jäid KaMin´i lubadusi uskuma, panid kõik oma rahad tootearendusse ja valmisostetud materjalidesse ning siis, peale KaMin´i althüppamist, suurte võlgadega pankrotti läksid. (KaMin eelistas tookord TÄPSELT SAMADE PARAMEETRITE JA KVALITEEDIGA, kuid täpselt 10X kallimat, väljamaist. Miks? Ei tea. )

Siis territoorium (1 osanik peaks olema vabade maadega taluperemees), et KaMin´i koostöövalmiduse puududes ka muidu lõbusõiduga raha teenida (selline teenus on mõnel pool läänepool levinud). Jne., jne. See ikka omaette spetsiifikaga tegevusvaldkond.
Noh, rahamehed! Tuulutage oma koidulaid!
Mõelge, kelle käes see raha siiski on!
Kui ikka ema kommiraha anda ei taha, siis lapsed seda ka ei saa. Mis siis, et emal koidulaid tengelpungas piisavalt ja pulgakomm vaid paar krooni maksab. Võib-olla, jah, kui emal ikka lapsi palju on ja need kõik koos pikalt ja pidevalt närvidele käiks, siis ... Aga see on vaid oletus, kuigi oma kogemus lapsepõlvest näib seda teooriat toetavat.

Ja veel. Minu teadmist ja kogemust mööda ei osta pagunikandjad mitte kirjaklambritki, kui selleks raha ja luba ei anta.

Olles ise ka mõnda aega riigitööd teinud, võin oma kogemustest öelda, et ilmtingimata ei maksa igal pool näha mingit vastutöötamise tonti. Lihtsalt riigisüsteem on selline, kus ei toimu suurt midagi. Põhiline osa ajurakkudest ja kaloritest kulub bürokraatiamasina töös osalemiseks ja selle käigus kipub fookus kaduma. Tegevuses kipub korduma pavlovi refleks - kui midagi küsitakse, siis on refleks mõelda, mis probleemid sellega on ja miks ei saa. Kui ettevõtja mõtleks samamoodi, oleks nad ammu pankrotis ja Eesti riik koos nendega.

Miks mõeldakse reflektoorselt? Sest millegi saavutamine amorfses ja mitte koostööaltis riigisüsteemis on ikka päris tõsine saavutus, sest sellega häiritakse teiste inimeste vaikelu ja rikutakse "süsteemi koodeksit", mille sisu seisneb 8-17 aja sisustamises.

Sellist pavlovi refleksi on hästi näha mõningates stampmõtlemisest erinevate ideede arutelul. Kui räägime tankide ostmisest, siis argumente selle vastu tuleb kui küllusesarvest - küll kulud, küll pole hoiuplatsi ja ja kui need argumendid ammendunud on, siis poti ässana lüüakse lauda viimne kaart "kas me peaksime selle X asja nimel muust armeest loobuma". Lugege läbi need surematud tankide ja lennukite teemad, veendute selles ise!

Mõned VF infoväljas olevad kodanikud üritavad muidugi leierdada idanaabri propagandateemat nr 1 - Eesti on võimetu üldse mingit lahingut andma.

Laias laastus võiks öelda, et tankide puudumise peamine põhjus on riiklik saamatus. On hea saada konstantset palka ja pakkida 17.00 oma asjad kokku ja homne on tänasest targem. Raha vms puudus on siin ammu läbi mämmutatud ja argumendina täiesti irrelevantne.

vk1 kirjutas:lennuvägi ostab L-39 treeningut sisse OÜ Musket-ilt. Kaitseväe tarbeks võiks siis keegi (nt. hillart &trumm) teha OÜ Tankett. 2 T-55 kolleksionääride tarbeks leiab ikka, saaksite võib-olla pisikest kasumitki? Ise kahjuks osaleda ei saa, panga ori veel 29 aastat...

OK seltsimehed.
Mul on Vanaisa talumaad kui ka natuke metsa läänemaal, kokku üle 200 hektari. Vene tankide hankimisega saab ka hakkama, vajadusel kasvõi uued Ukraina T84. Aga palun öelge kuidas need tankid õiguslikult korrektselt saaksid Eesti vabariigis olla?!
Siiani on kõik katsed isegi selliseid mänguasju nagu RPG29 legaalselt Eesti kaitseks tuua osutunud vastu tuult kusemiseks.