www.militaar.net

mongol kirjutas: ↑05 Aug, 2023 22:50

Chupacabra kirjutas: ↑05 Aug, 2023 22:09 Nad on samm taga. Täna juba vaadatakse kuidas saaks teha nii, et drooni kaamera tuvastab sihtmärgi ja lukustab sellele ning lõpusööstu sihtmärgi pihta teeb ilma inimese abita (k.a. liikuv sihtmärk). See tähendab, et peale lukustumist ei aita enam mingi EW.

Tehniliselt võttes Spike ja Javelin siis drooni küljes.

mongol kirjutas: ↑05 Aug, 2023 22:50kuidas seda lahendust tsiviildroonidele pookida saab

Ukraina Alfa eriüksuste töö pakkus akent Ukraina vastupealetungi varajastesse väljakutsetesse, kus piiratud edusammud on saavutatud raskelt, kuna venelased on pikkade kuude jooksul ette valmistatud kaitsemehhanismides maha jäänud. Alfa võitlejad on koolitatud tegema kõike alates tankitõrjerakettide tulistamisest kuni mobiilse õhutõrjesüsteemi juhtimiseni. Nende snaipereid peetakse Ukraina parimateks. Kuid kõik on viimasel ajal keskendunud droonidele, kuna nende sihtmärkideni jõudmine on muutunud raskemaks.

Kolmeliikmeline meeskond juhtis eelmisel kuul käsitsi drooni, et tabada Ukraina Zaporižži oblastis asuvas Vene vägede poolt okupeeritud Polohõ linnas torni külge kinnitatud antennikogumit. Venelased kasutasid elektroonilist sõjapidamise süsteemi, et rikkuda Ukraina satelliidi teel juhitavate rakettide tööd.

Vahtpolüstüroolitaolisest materjalist 1500 dollarit maksnud droon kukkus vastu ühte antenni, mis kokkupuutel plahvatas. Kuna venelaste segamisvõime äkitselt katkes, hävitasid ukrainlased torni USA pakutava suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi ehk HIMARSi löögiga. Rakett tabas konstruktsiooni sellise täpsusega, millele ukrainlased on oma 17 kuud kestnud võitluses Vene okupantide väljasaatmisel lootma hakanud. Kuid kui droon poleks üht antenni esmalt välja lülitanud, oleks rakett HIMARS tõenäoliselt mööda läinud.

2023. aasta juulis Krimmi silda kahjustanud meredroonid kandsid nime "Sea Baby" . On varustatud 850 kg kaaluva lõhkepeaga.
Olenegorsky Gornyak dessantlaeva ja tankeri SIG ründamiseks kasutati kahte pealveedrooni, millest kumbki sisaldas 450 kilogrammi lõhkeainet.

https://www.facebook.com/teet.kalmus/po ... CPBqu9VMEl

Sõja algusest on möödas poolteist aastat ning alles nüüd on Ukraina saamas droonide osas nö hoogu üles, aga ilmselgelt oleks see kõik võinud varem juhtuda, arvestades asjaoluga, et Ukraina taga on enamus maailma arenenud riike. RBK-Ukraina’s ilmunud artiklis avas Julia Akimova taustasid. Iraani tapjadroonid tulid jõuliselt pildile eelmise aasta varasügisest, aga Ukraina ei suutnud ega suutnud suures koguses omamaist droonide tootmist käima panna. Armee ei saanud laiatarbedroone osta ka Hiinast, sest USA-lt olevat tulnud selged signaalid, et nad ei kiidaks seda heaks. Üks Ukraina kõrge sõjaväelane nimetas veel eelmisel aastal lahingutegevuses hädavajalikke Hiina droone põlglikult „pulmadroonideks“, Venemaa ostis neid Hiinast kümnete miljonite eurode väärtuses, samas kui Ukraina armee sõltus selles osas erasektori abist.
Ukraina poole arrogantsust võiks mõista, kui neil endal tootmine oleks sujunud, kuid nii see olnud. Julia Akimova sõnul oli probleemide põhjus Ukrainas endas. Kõigepealt nõue, et kui ettevõte töötab sõjaväe jaoks, ei tohi ettevõte drooni pealt teenida kasumit rohkem kui 1% (sic!) drooni müügihinnast, kui droon sisaldab imporditud komponente, aga neid on seal droonide ehitamisega tegeleva Ukraina ettevõtja Vitali Kolesnitšenko sõnul tervelt 90%, ainult korpused toodetakse kohapeal. Aga see oli ainult pool häda. Lisaks kaasnes droonide arendamisega suur bürokraatia ning nii kulus keskmiselt kaks aastat, kui kõik dokumendid korda sai. Seega ettevõtetel puudus stiimul droonide arendamisega tegelemiseks. Ukraina ettevõtjate sõnul ei olnud mingit probleemi droonide ehitamiseks vajalike komponentidega, aga nende ehitamiseks puudus kohalikel ettevõtjatel tihtipeale ka raha, samas välisinvestorid nii väikese kasumlikkusega ärisse investeerida ei tahtnud ja siis oligi olukord, kus rindel olid ainult 10% kasutatavatest droonidest Ukrainas toodetud.
Alles selle aastat alguses muutis Ukraina tingimusi, millele järgnes droonide tootmise plahvatuslik kasv. Kõigepealt selle aasta veebruarist lihtsustati nõudeid droonide dokumentatsioonile, mistõttu lühenes droonide kasutamiseks loa saamine varasemalt kahelt aastalt 3-5 nädala peale. Droonide ehitamiseks vajalike komponentide tollimakse vähendati ja lihtsustati nende riiki toomist läbi Poola. Aga Kolesnitšenko sõnul osutus tõeliseks võluvitsaks alates märtsist kehtima hakanud muudatus, mille järgi võib nüüd importkomponente sisaldavate droonide müügist teenida kuni 25% kasumit varasema 1% asemel, sest nüüd tuli droonide arendustegevuseks palju investeeringuid välisriikidest, lisaks tekkis ettevõtetel raha, mida oli võimalik tootmise laiendamiseks reinvesteerida. Tänasel päeval tegeleb erinevate droonide arendamise ja tootmisega Ukrainas rohkem kui 200 ettevõtet ning alates augustist on rünnakutes kasutatavate droonide arvud suurenenud.
Vähemalt pool aastat on Ukraina oma tegevusetusega droonide arendamist-tootmist pidurdanud, aga nagu öeldakse Eestiski, et parem hilja, kui mitte kunagi. Sügisel võiks Ukraina droonide tootmisel ja impordil jõuda tasemele, kus iga päev rünnatakse kas Venemaal või okupeeritud territooriumil asuvaid Venemaa sõjalisi objekte vähemalt 50 suurema drooniga päevas, see muudaks olukorda sõjas märkimisväärselt Ukraina kasuks. Ja jutt ei käi ainult droonidest, sajad firmad arendavad Ukrainas nii erinevaid õhukaitsesüsteeme, elektroonilise sõjapidamise vahendeid, lahinguväljal sõitvaid erineva funktsionaalsusega liikumisvahendeid. Loodetavasti Eesti ettevõtjad selles osas rongist maha ei jää.

an2 kirjutas: ↑30 Aug, 2023 16:29 Kuidas nendele lennukitele täpselt pihta saadi? Ukrainlastel oli pidevalt online pilt ees ja siis kukutasid õiges kohas ennast alla? Meredroone vist juhitaksegi Starlinki kaudu.

Kilo Tango kirjutas: ↑30 Aug, 2023 16:33

an2 kirjutas: ↑30 Aug, 2023 16:29 Kuidas nendele lennukitele täpselt pihta saadi? Ukrainlastel oli pidevalt online pilt ees ja siis kukutasid õiges kohas ennast alla? Meredroone vist juhitaksegi Starlinki kaudu.

GPS. Lennukite parkimiskohad on teada - piisavalt droone välja saadad, siis millelegi saab ikka pihta. Tegu on staatiliste sihtmärkidega.

Väino kirjutas: ↑30 Aug, 2023 18:54 Ukrainlastele antud Starlinki terminalidel pidi ju piirang peal olema - väljaspool Ukrainat ei tööta.