Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Kriku]

Mul isiklikult on põhimõtteline seisukoht, et iga laenaja vastutab ise oma otsuste eest.

[hjl85]

2009. aasta sügiseks lõi Swedbank Grupp ettevõtte Ektornet AB ehk „keha“, mis pidi üles ostma enamuse kinnisvaratagatisi, mille Swedbank Baltikumis kiirmüüki paiskab. Kuna kinnisvara ost on tugevalt mõjutatud rahastamise kättesaadavusest, siis peale pankade endi, kes olid kriisi tekitanud, polnud turul palju tegijaid, kes suutnuks enampakkumistel varasid osta.

No ei ole ma nõus selle väitega. 2008. aasta ülemaailmse kriisi võisid küll pangad tekitada, aga Swedbank vaevalt küll nende hulgas oli. Kohalikus vaates, laenu käisid pankades taotlemas ikka inimesed ise.

Oleks mul kapi taga kapitali, ma ostaks ka kriisi ajal ja müüks hiljem. Money talks, bullshit walks.

Siseinfo liigutamine on muidugi sigadus küll, sellega ma olen nõus.

USA pangad tekitasid selle. Andes laenu igale “neegrile” ja siis panid need laenud ühte paketti ehk moodustasid nn uue instrumendi. Seda siis myydi ja osteti pankade vahel. Kuni lõpuks pauk käis, sest raha juurde ei tulnud. Seega ei suudetud laene teenindada. Ning nii see pauk käis.
Ehk pangad rikkusid räigelt regulatsioone andes kõikidele laenu.

[Avatar]

Mul isiklikult on põhimõtteline seisukoht, et iga laenaja vastutab ise oma otsuste eest.

Nii võib olla, aga jällegi sama küsimus mis teises võtmes ka varem olen küsinud - kas vildakale teele ahvatleja siis ei peaks üldse vastutama? Ja kui vildakale teele ahvatletakse isikliku kasu huvides, siis kuidas seda nimetada? Mõne asja diilerid miski pärast justkui on pahad... Kust see piir läheb?

[hjl85]

Mul isiklikult on põhimõtteline seisukoht, et iga laenaja vastutab ise oma otsuste eest.

Absoluutselt aga kriisi ajal lasi Swed põhja ka projektid, mis oleks ellu jäänud ja just sellepärast, et need ise yles osta. Sellisel tegevusel on üks teine nimetus

[Martin Peeter]

Pangasaladus on seaduses ette nähtud ja seda ilmselgelt rikuti. Nii võiks pank iga laenu võtnud äri üle võtta, sest lepingud on harilikult nii, et ei pea isegi erilisi maksehäireidki olema - pank võib suvalisel hetkel oma raha tagasi nõuda ja olukorra tekitada, kus on "mõistlikum pangaga koostööd teha". Tunnen paljusid inimesi, kes sunniti kriisi ajal sedasi enese jaoks väga viletsatele diilidele - loovutasid võileiva hinnaga panga firmale oma kinnisvara, aga maksma jäid ikka. Praegu on mingi tarbijakaitse ikka tekkinud, aga tol ajal olid tingimused väga orjastavad.

[Kriku]

Kui maksehäireid ei ole, ei saa ju raha tagasi nõuda.

[nimetu]

USA pangad tekitasid selle. Andes laenu igale “neegrile” ja siis panid need laenud ühte paketti ehk moodustasid nn uue instrumendi. Seda siis myydi ja osteti pankade vahel.

Üks oluline nüanss oli veel see, et head laenud pakendati kokku täieliku pahnaga. Maha müüdi need muidugi kvaliteetsete laenude pähe. Ostjal polnud üldiselt aimugi mis saasta ta sai. Ja meie majanduse puhul pole ka ühtki instrumenti, mis aitaks selliste väljastpoolt tulevate jamade eest kaitsta.
Selles suhtes oleks ikka päris paljud tüübid väärinud võlla selle jama eest.

[Kriku]

Nõus, aga see ei puutu ju mitte kuidagi Eestis tegutsenud Rootsi pankadesse?

[feuerwerk]

Kui maksehäireid ei ole, ei saa ju raha tagasi nõuda.

Suuremahulisemates laenulepingutes olid (ma oletan, et ka praegu on) sees sellised asjad nagu "covenants".
Rida tingimusi panga poolt finanteeritavale projektile, väga erisuguseid.
Näiteks müügimaht ei tohi langeda alla teatud piiri, mingi osa objekte peab olema müüdud kindlaks ajaks, kasumimarginaal ei tohi langeda alla teatud määra jne jne.
Nende tingimuste mittetäitmine andis pangale õiguse laen tagasi kutsuda, hoolimata kliendi korrapärastest tagasimaksetest.
Ja kovenantidega sai masu ajal pea iga projekti nöökida.

[Martin Peeter]

Kui maksehäireid ei ole, ei saa ju raha tagasi nõuda.

Sul vist pole elusasemelaenu? Loe hoolega üldtingimusi! Minu teada on seal siiani sees isegi see, et kui sissetulekud vähenevad, võib pank laenu tagasi kutsuda. Praegu on tarbijakaitse võib-olla veidi tugevam, aga tol ajal oli küll nii.
Muidugi vist päris maksehäireteta eraisikutelt ikka kortereid ära ei võetud, aga suht väikeste rikkumiste eest küll. Ega oldud ka kuigi vastutulelikud selles osas, et inimene ise ostja leiaks.
Aga pangasaladus on pangasaladus ning mõni mees ei tohiks enam panganduses jätkata küll, kui ikka tehakse selgeks, et seda süstemaatiliselt rikuti. Ja seda tulekski uurida.

[Kriku]

Jah, nõus, muidugi võivad nõuded tekkida ka muude lepingutingimuste alusel kui laenu tagasimakse graafik. Aga need lepingud rääkis läbi ja sõlmis ju laenuvõtja ise? Ma ei näe midagi halba selles, kui keegi käitub lepingut järgides talle kõige kasulikumal viisil.

Arenenud maailmas on hulk väga agressiivselt käituvaid metsasanitare, kes teevad täiesti toimivatele firmadele nn. vaenulikke ülevõtupakkumisi ja pärast siis panevad need kinni ja müüvad tükkide kaupa kallimalt maha. Kui selline võimalus teenida eksisteerib, siis järelikult ei olnud senine majandamine optimaalne. Ometi kannatavad niisuguse diili tõttu vahel tuhanded inimesed, kelle senine töökoht võiski eksisteerida tänu sellele, et senine majandamine polnud optimaalne.

[Puurija]

Tööstusettevõtte Hekotek juht Heiki Einpaul: „Meil on päris palju projekte Venemaal ja suur objekt Vietnamis.“
Hekotekil on tütarettevõte Venemaal ja seal käib värbamine, sest töötajate leidmine on perspektiivikam.
https://majandus24.postimees.ee/6523675 ... ilt-minema

[ArdiS]

Jutt küll Soomest, aga kodanikupalga nõudjad astuvad vahel ka Eestis üles.

Kodanikupalga eksperimendi esialgsed tulemused näitavad, et esimese aasta järel ei andnud toetus mingit tulemust töötuse vähendamise osas, kuid kodanikupalga saajate heaolu kasvas võrreldes kontrollgrupis osalejatega. Eksperimendi lõplik raport valmib järgmise aasta alguses.

https://majandus24.postimees.ee/6518632 ... 1530278500

Kui kellelegi niisama raha anda, siis ta hakkab küll paremini elama, aga mitte rohkem töötama. Kes küll seda oleks võinud arvata...? Lausa imelugu

Minuarvates on kodanikupalgal jumet. Ehk siis hallipassimehed, võõrtöölised ja turistid maksaksid Eestis elavatele, ainsana eesti kodakondsust omavatele, kehtiva kriminaalkaristuseta inimestele palka. Kaotada tuleks paljud soodustused (tasuta kõrgharidus, tasuta bussisõit jne), maksuvaba miinimum ja ilmselt tõsta ka käibemaksu. Ikka nii, et 500 eurise kodanikupalga saamiseks tuleks u 350eur maksudena välja käia. Usun, et mõne aastaga õpiksid hallipassimehed ära Eesti keele. Kodanike seaduskuulekus muutuks paremaks, tankistimajandus ja kelmus väheneks. Kaoks tõrge tähtajalise tööloaga odavtööjõu sisselubamiseks Eestisse.

[Kriku]

Nii et siis peale selle, et inimesi motiveerida mitte tööl käima, tuleks neid motiveerida ka mitte ülikooli minema?

[2korda2]

Ülalviidatud raamatu väljavõte on pehmelt öeldes lihtrahva lollitamine. Kui panga "hapnenud varade allettevõte" (edaspidi HVA) avalike oksjonite kaudu vara ära ostis, siis tähendab see lihtsalt seda, et see HVA oli valmis rohkem riskima kui keegi teie. Kas siinne sootsium oleks selles olukorras eelistanud oma vara (laenutagatised) veelgi odavamalt (hinnaga, millega teised investorid nõus olid) ära jagamist?
Kogu selles loos on tõesti 1 võimalik rikkumine: info jagamine panga ja HVA vahel. Kui aga samas HVA kõik(!) varad ise kokku ostis, siis viitab see lihtsalt teiste investorite suuremale ahnusele - nad polnud nõus vara ostma hinnaga, mille HVA oli valmis välja käima.
Vabas maailmas laenu relva ähvardusel (jõuga) pähe ei määritud. Ikka laenuvõtja enda otsus ja tahe. Kuniks muusika mängis oli elu lill.

Avatar,
uuri kriisiagse/-järgse perioodil pankade käekäiku (alustada võid näiteks siit) ja siis selgita, kuidas "vildakale teele ahvatlejad" puhta nahaga pääsesid. Või selgita sama tuhandete töötuks jäänud pangatöötajate näitel. Osa inimesi pääses küll kergemalt aga häviti ka panganduses päris korralikult.

Lahtiütelus: minul on buumiaegne laen mille lõppintress on kenasti alla 1%. Ei oska ma kuidagi panga süüd selles näha. Võti: oma laenuvõimekuse konservatiivne hindamine.