www.militaar.net

kana tagumik kirjutas:Soome -rootsit su vaktsiin ei huvita, kui su test on puhas, saad piirilt edasi, muidu mitte. Miks selline otsus? Ilmselt on loogika selles, et omikroni vaktsiinid suurt levimisest ei peata, seega ainult neg test päästab.

mart69x kirjutas:Mõtlesin, et võiks ka järgmine aasta alates 01.01.2022 teha oma elus 100 täiesti alkovaba päeva. Varem ka seda praktiseerinud, toimib virgastavalt . Miks mulle tundub, et Lutsar ajab ka seekord kelbast ja ennem saab Eestis 100 inimest oma 4nda kätte kui minu 100 päeva läbi.

https://www.delfi.ee/artikkel/95472951/eestis-neljandaid-vaktsiinidoose-ei-planeerita-lutsar-selleks-pole-piisavalt-andmeid

Vermont hospital shares video: Some patients, before being put on a ventilator, "are asking or even begging for the vaccine, at which point it's too late"

Esialgsed tõendid viitavad sellele, et vähem inimesi vajab haiglaravi kui teiste tüvede puhul. Hinnanguliselt 30-70% vähem, vahendab BBC News. Samas jääb alles mure, et kuigi omikron võib olla leebem, võib haiglad üle koormata juhtumite suurem arv.

USA armee Walter Reedi uurimisinstituudi teadlased loodavad mõne nädala jooksul ametlikult teatada uuest vaktsiinist, mis peaks andma tõhusa kaitse kõigi COVID-19 tüvede vastu, kirjutab USA valitsuse sõjandusportaal Defense One. Lisaks peaks armee vaktsiin aitama ka kõigi varasemast tuttavate SARS-i viiruste vastu. Praegune leiutis on ligi kaheaastase töö tulemus, kuna armee labor sai viiruse geenikoodi uurimist alustada 2020. aasta hakul. Kohe projekti alguses otsustati seada eesmärk, et arendatav vaktsiin peaks aitama nii viiruse esialgse tüve kui kõigi tulevaste variantide vastu.

Tänavu läbis SpFN (Spike Ferritin Nanoparticle) ehk ogaferritiini nanoosakeste vaktsiin esmalt edukalt loomkatsed. Seejärel algasid esimese faasi inimkatsed, mis lõppesid detsembris samuti positiivsete tulemustega. Labori nakkushaiguste osakonna direktor Kayvon Modjarrad ütles portaalile antud eksklusiivintervjuus, et nüüd peavad katsetulemused läbima lõpliku hindamise. „Kogu meeskonna, ja ma arvan, et kogu armee jaoks tekitab praegusesse punkti jõudmine suurt elevust,” ütles Modjarrad. Ees seisavad siiski veel teise ja kolmanda faasi inimkatsed, enne kui võib hakata rääkima ravimiameti kasutusloa taotlemisest.

Riigikohus otsustas, et riigikogul puudusid novembrikuus kaugtööle üleminekuks piisavalt kaalukad põhjused ning tunnistas kaugistungitele viimise õigusvastaseks.

Ettepaneku kaugosalusega istungite korraldamiseks tegi tänavu 8. novembril Reformierakonna fraktsioon, põhjendades seda koroonaviiruse laialdase levikuga ja valitsuse palvega tööandjatele kasutada võimalusel kaugtööd. Algatuses märgiti, et riigikogu teenistujate ja saadikute vaktsineerimise tase on küll kõrge, aga parlament on oma käitumisega eeskujuks teistele asutustele ja ettevõtetele.

Riigikogu kiitis järgmisel päeval ettepaneku heaks 62 poolt- ja 23 vastuhäälega ning otsustas, et täiskogu istungid toimuvad kaugosalusega 10.–25. novembrini.

18. novembril esitas riigikogu liige Priit Sibul kaebuse riigikohtule, paludes otsuse tühistada. Sibula väitel rikuti otsusega tema õigusi, sest kaugistungite korraldamiseks puudusid kaalukad põhjused. Kaebaja sõnul eeldab riigikogu töö vahetuid istungeid, hõlmates ka poliitiliste läbirääkimiste pidamist, arutelusid ja kompromisside otsimist väljaspool suurt saali ja komisjone. Kaugtöö vormis pole võimalik neid ülesandeid sama tõhusalt täita.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas täna Sibula kaebuse ja tunnistas riigikogu otsuse õigusvastaseks. Samas ei kuulutanud kolleegium parlamendi otsust tagasiulatuvalt kehtetuks, kuna see oleks praegusel juhul ilmselgelt ülemäärane ja kahjustaks ebaproportsionaalselt õiguskindlust. Seega ei mõjuta riigikohtu otsus kaugistungitel vastu võetud seaduste ja otsuste õiguspärasust ega kehtivust.