Mina pole ka üheski Turisti-moodi poes käinud ja esimese välismaareisi tegin alles 1997. aastal.
Kui takkajärgi vaatan, siis õpetas see aeg tööd tegema ja vaeva nägema ja mitte liigselt suud pruukima iga ebamugavuse pärast.
Sai täitsa hästi õpitud, tõsiselt sporti tehtud, suved läbi tööd tehtud.
Näiteks koolis nõutud funtsioonidega taskuarvuti pidin ise ostma, sest vanemad ütlesid, et selleks raha ei anta (maksis vist 70 rubla see asi).
Kuidagi ei suutnud traagikat näha (ega näe ka praegu) pekises sealihas nendes poe piltidel või selles, et meil polnud kah parteipuhvetisse ligipääsu.
Oma esimesed teksapüksid sain kah vist siis kui nn komisjonikauplused tekkisid, klassiõhtul tuli seni käia koolipükstega.
Minuarust täitsa maitsev söök on ka keedukartul, hapukoor ja heeringas õlis konserv.
Ei näinud põhjust nutta ega näe ka praegu, vot selline kõver ja pimestatud maailmapilt.
Päris hale on siin nendest, kelle jaoks oli "välismaa näts" või "Coca-cola" mingi suur probleem ja puudumine häda kehastus.
Mulle piisas maatoidu kõhutäiest, lehmapiimast ja vanaema maasikatest täiesti.
Kui kellegi inimväärikust solvas "20 meetrit Turisti poe paradiisini", siis on see sügavalt tema probleem. Nendele ongi elu võistlus, mille võidab see, kel surres rohkem asju.
Nii jõudsime siis nüüd sinna, et rahvuse rasvumine viiakse juba võrdeliseks olümpia võitudega? Kuidas siis küll väidetavalt maailma kõige rasvunumate riik USA ometi nii edukas suudab olla?
Siin üks pube haugub mitmendat lehte, kuidas süüa tuli valikuta rämpsu, huvitaval kombel on enamik olümpiamedaliste meil kah kasvanud spordibaaside "tootmisjääkidest" sööklatoiduga (tean ise hästi, kui vilets see oli) ja näe, ikka ületasid finishi esimestena, mitte viimasena roomates. Kus on täna näiteks need laia ja toitva menüüga üles kasvanud suusatajad, kes medaleid toovad?
Mis seda USA-d puudutab, siis sama medalite suhtarvu juures mis Eestil (1 medal 650 000 elaniku kohta Londonis) pidanuks USA võitma 484 medalit, aga võitis vaid natuke üle saja.
USA ongi meiega võrreldes rasvunute riik, mis võidab vaid oma suure rahvaarvu tõttu.