www.militaar.net

Kurjad keeled politseist räägivad, et meie patrullide elektriline "pilootprojekt" ID4 näol olla saanud järsu lõpu. Põhjus proosaline, olla hunnikusse sõidetud, esialgune allikas politseinik, aga tema polnud oma silmaga näinud, vaid vahendas juttu "naised saunas rääkisid", et miskit elektrisõidukit enam "põle".

lkf.ee lehelt selgub, et mingi mats oli juba eelmise aasta aprillis. Uuemaid seal toodud pole.

Natukene parem info on, et põkkus Charlie väljakutsele sõites taksoga, mahakandmisele ikka ei läinud, ca 20 000 olla väidetavalt taastamine, kas politsei peab kinni taguma, ei tea, kuid tõenäoliselt.

Kui nüüd klemmika teooria appi võtta, siis politsei autopark on koos üldise ökoteemaga allakäigu teel.
3.6 liitrise mootoriga Superbi ei saa mistahes raha eest ja isegi olemasolevad mootorid lähevad downsizingu teed.
Politsei peaks kähku lattu ostma veel seda, mida osta on, tulevik on 1.0 liitrise TSI mootoriga pistikhübriid-Superbid.

Muidu võib juhtuda, et kurikael, kes on säilitanud endale W140 seeria S600 mersu (algusajal 406 hobujõudu) möödub patrullist nagu keret kergendavast kassist

Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Okt, 2024 10:24 Kui nüüd klemmika teooria appi võtta, siis politsei autopark on koos üldise ökoteemaga allakäigu teel.
3.6 liitrise mootoriga Superbi ei saa mistahes raha eest ja isegi olemasolevad mootorid lähevad downsizingu teed.
Politsei peaks kähku lattu ostma veel seda, mida osta on, tulevik on 1.0 liitrise TSI mootoriga pistikhübriid-Superbid.

Muidu võib juhtuda, et kurikael, kes on säilitanud endale W140 seeria S600 mersu (algusajal 406 hobujõudu) möödub patrullist nagu keret kergendavast kassist

3,6 liitrisest Superbist ma pole rääkinud.
Olen rääkinud 2,0 200/206kW isenditest hetkel on 2,0 195kW saadaval, seega mingit probleemi pole, võimsad ja kiired Superbid on täiesti saadaval.

See vana W140 Mersu ei ole teab, mis hea kiirenduse ja kurviläbivusega. Ka selle käigukast ei oma niipalju käike ja nii kiiret käiguvahetust, mis tänapäeva käigukastide kõrval raiskab võimsust.
Tean, et mõned siin ei saa inseneriteadusest aru, aga käikude arv mõjutab auto kiirendust, kui ülekanded on õigesti ehitatud, samuti käiguvahetuse kiirus.
Mida rohkem käike, seda väiksemad käiguvahed ja mida väiksemad käiguvahed, seda parem kiirendus. Seda muidugi teatud maani, aga tänavaautol 8 käiku on kasulik kiirendusele.

Hetkel nad kasutavad siiski 2,0 140/147kW diisleid Superbide näol, tulevikku ma ei tea.
Kuigi on hakanud rohkelt lisanduma ka linnamaastureid, mis enam nii võimekad pole, kui Superbid.

Smith kirjutas: ↑13 Sept, 2024 22:07
klemmikas kirjutas: ↑01 Sept, 2024 21:15 5 aastaga küll mingit roosteprobleemi ei teki seal.
Kasutusrent selle koha pealt midagi ei muuda.
Miks ei muuda? Kui politsei nad välja ostaks ja plaaniks sõita “lõpuni”, nagu vanasti tehti…

Kes siin lõpuni kasutamisest rääkis?
Ma rääkisin sellest, et 5 aastaga küll mingit roosteprobleemi ei teki ja olenevalt, kui palju on auto läbisõit, saaks seda kasutada ka mõnevõrra kauem, kui 5 aastat.
Samuti rääkisin sellest, et politsei võiks sõidukid välja osta ja pärast maha müüa.

klemmikas kirjutas: ↑24 Nov, 2024 13:18
Tean, et mõned siin ei saa inseneriteadusest aru, aga käikude arv mõjutab auto kiirendust, kui ülekanded on õigesti ehitatud, samuti käiguvahetuse kiirus.
Mida rohkem käike, seda väiksemad käiguvahed ja mida väiksemad käiguvahed, seda parem kiirendus. Seda muidugi teatud maani, aga tänavaautol 8 käiku on kasulik kiirendusele.

Kust sinu inseneri diplom pärit on, kui tohib küsida?

Mis roosteprobleem ? Politsei patrullautod saavad tuld ja piitsa , peale kaht aastat ekspluateerimist muutuvad vedrustuse puksid veidi vedelaks ja muud sellised "väiksed" vead , ega siis ei sõideta vaid siledal asfaldil ja sirget teed ja 50 km/h .

davidsoniharald kirjutas: ↑24 Nov, 2024 20:20
klemmikas kirjutas: ↑24 Nov, 2024 13:18
Tean, et mõned siin ei saa inseneriteadusest aru, aga käikude arv mõjutab auto kiirendust, kui ülekanded on õigesti ehitatud, samuti käiguvahetuse kiirus.
Mida rohkem käike, seda väiksemad käiguvahed ja mida väiksemad käiguvahed, seda parem kiirendus. Seda muidugi teatud maani, aga tänavaautol 8 käiku on kasulik kiirendusele.

Kust sinu inseneri diplom pärit on, kui tohib küsida?

Selleks pole vaja inseneri diplomit, et mõista sisepõlemismootori jõukõvera omapära ja ülekande mõju auto võimekusele.
Seda kõike on võimalik ka ise õppida, kui selleks võimeline oled.

See on väga elementaarne füüsika, et vähesed pikad käigud raiskavad jõudu.
Pikkade käikude puhul ei ole sul kuigi palju aega ideaalne ülekanne kiirendamiseks, enamus aega on see üsna vale, mis raiskab mootori jõudu.
Lühikeste käikude puhul saad kasutada tunduvalt sobivamat ülekannet, mis on mootorile kergem kiirendada ja võimaldab ka pöörded hoida kiirendamiseks tunduvalt paremas vahemikus.
See kehtib ka kiirenduse alustamise kohta, kus sul on kohe sobivam käik võtta, tänu rohketele käikudele.
tänapäevaste kiirete automaatkastidega on 8 käiku väga hea kiirenduseks.
Ehk siis VAG grupi DSG kast teeb iga kell silmad ette, sellele vanale W140 Mersu automaadile, iga nurga pealt.
Need vanad automaatkäigukastid raiskasid jubedalt jõudu.
Kõrgema klassi võidusõidus mängitakse käikude ülekannetega väga palju, et saada konkreetse raja jaoks parem kiirendus.

2,0 195kW Superb läheb sellest Mersust kiirendamisel vaikselt mööda.
Kui vaid politseile ostetaks sellised Superbid.
Selle vana raske Mersu saavad muidugi praegused diisel 140/147kW Superbid ka kätte.

Uued autod on tehnoloogiat täis, mis nad kiiremaks muudavad, aeg on sellest aru saada.
Siin on näiteks video, kus üks mees pani vanale BMW E36-le peale uue 8 käigulise automaadi, just selleks, et saada auto kiiremaks.
https://youtu.be/5wmrwTWrxkE

Ühesõnaga, sul puudub tehniline haridus?

klemmikas kirjutas: ↑24 Nov, 2024 21:41
davidsoniharald kirjutas: ↑24 Nov, 2024 20:20
klemmikas kirjutas: ↑24 Nov, 2024 13:18
Tean, et mõned siin ei saa inseneriteadusest aru, aga käikude arv mõjutab auto kiirendust, kui ülekanded on õigesti ehitatud, samuti käiguvahetuse kiirus.
Mida rohkem käike, seda väiksemad käiguvahed ja mida väiksemad käiguvahed, seda parem kiirendus. Seda muidugi teatud maani, aga tänavaautol 8 käiku on kasulik kiirendusele.

Kust sinu inseneri diplom pärit on, kui tohib küsida?
Selleks pole vaja inseneri diplomit, et mõista sisepõlemismootori jõukõvera omapära ja ülekande mõju auto võimekusele.
Seda kõike on võimalik ka ise õppida, kui selleks võimeline oled.

See on väga elementaarne füüsika, et vähesed pikad käigud raiskavad jõudu.
Pikkade käikude puhul ei ole sul kuigi palju aega ideaalne ülekanne kiirendamiseks, enamus aega on see üsna vale, mis raiskab mootori jõudu.
Lühikeste käikude puhul saad kasutada tunduvalt sobivamat ülekannet, mis on mootorile kergem kiirendada ja võimaldab ka pöörded hoida kiirendamiseks tunduvalt paremas vahemikus.
See kehtib ka kiirenduse alustamise kohta, kus sul on kohe sobivam käik võtta, tänu rohketele käikudele.
tänapäevaste kiirete automaatkastidega on 8 käiku väga hea kiirenduseks.
Ehk siis VAG grupi DSG kast teeb iga kell silmad ette, sellele vanale W140 Mersu automaadile, iga nurga pealt.
Need vanad automaatkäigukastid raiskasid jubedalt jõudu.
Kõrgema klassi võidusõidus mängitakse käikude ülekannetega väga palju, et saada konkreetse raja jaoks parem kiirendus.

2,0 195kW Superb läheb sellest Mersust kiirendamisel vaikselt mööda.
Kui vaid politseile ostetaks sellised Superbid.
Selle vana raske Mersu saavad muidugi praegused diisel 140/147kW Superbid ka kätte.

Uued autod on tehnoloogiat täis, mis nad kiiremaks muudavad, aeg on sellest aru saada.
Siin on näiteks video, kus üks mees pani vanale BMW E36-le peale uue 8 käigulise automaadi, just selleks, et saada auto kiiremaks.
https://youtu.be/5wmrwTWrxkE

Sa ikkq viitsid maurata oma autodega. Oman 1997 aasta w140 s600 kui hobikat( lyhikese kerega). Vaatasin ka 195 ke superbi andmeid-ainuke, mis jaksab kuidagi võistelda kn 195-ne. 140 kw superbil ei ole mingit võimalust. Proovitud (mitte vs politsei) ning see asjaolu selge isegi tehnilisi andmeis vaadates.
Ning 195 kw ehk lõpus läheb vaikselt mööda, sest kiirenduse ametlik vaje vaid 0,4 sek. Nyyd oane juurde nelivedu ( mis kiirendamise algus kaasa ei aita), politsei varustus jne juurde-siis sügavalt kahtlen. Ràäkimata juba suurematel kiirustel kus v12 palju rohkem jõudu.

davidsoniharald kirjutas: ↑24 Nov, 2024 22:21 Ühesõnaga, sul puudub tehniline haridus?

Loomulikult puudub tal tehniline haridus - ning milleks vaja aastaid koolipinki nühkida kui erinevat ''tarkust'' saab kuhjaga interneedusest...

klemmikas kirjutas: ↑24 Nov, 2024 21:41 a)... See kehtib ka kiirenduse alustamise kohta, kus sul on kohe sobivam käik võtta, tänu rohketele käikudele.
tänapäevaste kiirete automaatkastidega on 8 käiku väga hea kiirenduseks.
Ehk siis VAG grupi DSG kast teeb iga kell silmad ette, sellele vanale W140 Mersu automaadile, iga nurga pealt.
Need vanad automaatkäigukastid raiskasid jubedalt jõudu...

b) ... Uued autod on tehnoloogiat täis, mis nad kiiremaks muudavad, aeg on sellest aru saada.
Siin on näiteks video, kus üks mees pani vanale BMW E36-le peale uue 8 käigulise automaadi, just selleks, et saada auto kiiremaks.
https://youtu.be/5wmrwTWrxkE

Kõik on kinni vaadeldava auto kasutamise eesmärgis. Kiirus ja kiirendus - õun ja apelsin...
a) kui rääkida ainult kiirendusest, siis hea mootori puhul saab hoopis väikeste käikude arvuga sussid kiiremini kliikuma. Iseasi, kui palju ja kuidas on lõppkiirusega. Kaitseväe esimesd Prantsusmaalt saadud vanad jeebid oma 3-käigulise käigukastiga tegid foori all paljude bemarite esiklaasi poriseks. Uuemal spordikal läks aega käikude vahetuseks, kuid vana kasti esimese käigu pöörete ülempiir oli päris muljet avaldav. Ja loomulikult kaaluvahe!
b) käikude arv iseenesest ei muuda autot kiiremaks, ikka sõidu sujuvamaks. Kiirust mõjutavad eelkõige mootori võimsus ja ülekande piirväärtus, mis käigukastist vä'lja antakse.

Selgitan jalgratta näitel - pole vahet, kas sinu rattal on 4 käiku või 24 käiku - kui ees on suuremal ketirattal ja kassetil väiksemal hammasrattal võrdsed numbrid, siis lõppkiirus jääb antud wattide korral samaks. Ratturist (mootor) sõltub, kas paigalt startides on kasulikum sujuvam liikumine käikude kaupa või suudab oma reitega panna kogu jõu hetkega väntadesse (torque). Ühed on mägede mehed ja teised sprinterid!

Inseneeria.

Tunnetuslik kiirendus ja tegelik kiirendus on eri asjad.
Kord vaidlesin ühe rekkamehega, kes väitis, et ilma haagiseta teeb igale bemmile "habemesse".
Kuni nägin Volvo FL 780 testi (mootor 780 hobujõudu, üks võimsamaid sadulveokeid), kus 0-80 palja veduki kiirendusaeg öeldi 18 sekundit.
Mis bemmide habemest me räägime, kui tegelik kiirendus (mitte tunnetuslik) on umbes mosse tasemel? Minu garaazis leiduva 1985a 160 kW mootoriga bemmil on 0-100 kiirendusaeg nt 7,2 sek. 18 sekundiga 80 saavutavast rekkast (kuigi selle kabiinis tundub kiirendus jõhker) mööduks nagu keret kergendavast kassist.

Mõeldud repliigina nende hirmkiirete prantsuse villise koopiate kohta. Kipun arvama, et taolisel autol võib 0-100 olla seal 30-40 sek kandis.

Sa ikkq viitsid maurata oma autodega. Oman 1997 aasta w140 s600 kui hobikat( lyhikese kerega). Vaatasin ka 195 ke superbi andmeid-ainuke, mis jaksab kuidagi võistelda kn 195-ne. 140 kw superbil ei ole mingit võimalust. Proovitud (mitte vs politsei) ning see asjaolu selge isegi tehnilisi andmeis vaadates.
Ning 195 kw ehk lõpus läheb vaikselt mööda, sest kiirenduse ametlik vaje vaid 0,4 sek. Nyyd oane juurde nelivedu ( mis kiirendamise algus kaasa ei aita), politsei varustus jne juurde-siis sügavalt kahtlen. Ràäkimata juba suurematel kiirustel kus v12 palju rohkem jõudu.

Kipun arvama, et kiirendusel 200 kmh ja ülespoole saab see 195 kW Superb ainult W140 tagatulesid kaugenemas näha.

www.militaar.net

Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark