80. leht 118-st

Postitatud: 25 Dets, 2010 17:21
Postitas EOD
Seal seda kraami hävitati jah pärast II MS ja kasutati sõjas ka vananenud relvi.
Üks võimalik relv, mille mürsuga tegu, oleks Ida-Virus sakslaste poolt kasutatud Schneideri 22 cm mortiir (müüser).
http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... 0&t=140184
Aga jah, täpsete mõõtudeta ja markeeringuteta jääb see vaid spekulatsiooniks.

Postitatud: 25 Dets, 2010 23:23
Postitas denis23
Huvi pärast, EOD, küsiksin, mida Sa sellest hävitamisest tead.

Mäletan, et veel aastal 88-89 (olin poisike), kogu maa oli seal kilde (päris suuri) ning mürsude kestasid täis. Siis raudteetammil vedeles kuhjadena püssirohi (meenutas makaronid, ainult halli värvi)

Mingid jäänused ka praegu on näha.

Ja veel olid seal samas mingite betoonpunkrite purustatud jäänused ka..

Postitatud: 26 Dets, 2010 0:05
Postitas EOD
Mis sest hävitamisest ikka teada. Hävitati, nagu ikka suuri koguseid lahingumoona seal ja mujal.
Kaevati auk, sinna pandi hävitatav lahingumoon. Peale kastid trotüüliga. Plahvatuses osa lahingumoonast hävis, osa lendas laiali ja hävitati individuaalsete laengutega. See osa aga, mis plahvatuses alles jäi, oli (ja on) poisikeste, röövpüüdjate, vasekrattide... Eldorado.
Aeg-ajalt saab mõni neist surma või jääb sandiks, sest sütikud on plahvatusest mõjutatud, sütikute alumiiniumkorpused korrodeerunud, meliniit metalliga reageerinud...

Postitatud: 26 Dets, 2010 0:10
Postitas denis23
Jah, kõrval muide vedeles palju mürsukestasid, millel oli sees mingi valge kuivanud aine, ilmselt trinitrotoluol või midagi sellist.

Veel üks küsimus - kas kollased plekid detonaatori ümber annavad märku meliniitist või see ei ole meliniiti omane jälg?

Seda on näha ühel fotol, et detonaatoriaugust on imbunud läbi mingi aine.

Postitatud: 26 Dets, 2010 0:39
Postitas EOD
Detonaatori vahelaengus on pigem tetrüül, mis paljastub korpuse läbikorrodeerumisel.
Muidugi võib tegu olla ka meliniidiga. See aine käitub ettearvamatult.
Valge aine trotüül kindlasti pole. See on värvivahemikus helekollasest tumepruunini. Valge võib olla pentriit (TEN) või heksogeen. Viimast kasutati mürskudes küll flegmatiseeritult, millisena on sel roosakas värvus.
Muidugi võib tegu olla ka tühjaks põlenud laengu põlemisproduktidega.

Postitatud: 26 Dets, 2010 11:57
Postitas denis23
Poolenisti murtud kestad, mille sees oli mingi valge aine oli paar aastat tagasi seal männikus kümned. Kaliiber 76-100 mm

Tuvastada erinevat!

Postitatud: 25 Jaan, 2011 11:53
Postitas mementoxy
Tere,
Seda puhku siis googlist ei leia seda õiget ja sooviks abi:
Pilt
Pilt
ja
Pilt
Pilt
ja
Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
Tänud ette,

Postitatud: 25 Jaan, 2011 13:15
Postitas varing

Postitatud: 25 Jaan, 2011 17:55
Postitas EOD
Esimene on Saksa pardarelva MG 151/15 hülss. Kas seda relva lugeda suurekaliibriliseks kuulipildujaks või väikesekaliibriliseks kahuriks, on tõlgendamise küsimus.
Ühelt poolt on selle relva moonal kõik suurtükilasu tunnused - vasest juhtvöö, sütik, lõhkelaeng... Samuti klassifitseeritakse Vene süsteemis kõik relvad kaliibriga üle 14,5 mm suurtükkideks.
Teiselt poolt Saksa kaliibritähistus millimeetrites, mida kasutati laskurrelvade puhul ja relva tähis MG-151 viitab kuulipildujale (Maschinengewehr). Samas 2 cm kaliibriga modifikatsiooni MG 151/20 kaliibrit tähistati sentimeetrites ja see loeti üheselt kahuriks.

Hülss ja granaadi korpus kuuluvad Nõukogude pärastsõjaaegsele automaatgranaadiheitjale AGS-17 "Plamja". Lasu tähis - VOG-17 (VOG-17M).

http://world.guns.ru/grenade/rus/ags-17-e.html

Pilt

Postitatud: 26 Jaan, 2011 10:21
Postitas mementoxy
Tänud EOD ja Varing.

Asi selge:)

T,

Suurtükikuulide mõõdud

Postitatud: 03 Veebr, 2011 16:57
Postitas Uitaja
Leidsin paari aasta eest metsast natuke suurtükikuule. Olen neid üritanud kuidagi määrata, aga mida rohkem gooeldan, seda segasemaks läheb. Kuulid võiksid olla vene omad, pärit kusagilt 19. saj. keskelt. Venekeelsest Wikipediast saab "пушечное ядро" alt vaadata enamlevinud vene suurtükkide kaliibreid ja kuulide andmeid, kuid millegipärast läheb seal toodutega kokku minul ainult 24 naelane (poolepuudane) granaat.
Minu kuulide mõõdud on: läbimõõt 9,1 cm, kaal 2,86 kg
11,5 cm , 5,8 kg
Granaadid (õõnsad): 11,8 cm , 4,3 kg
15,0 cm , 8,5 kg
Oskab keegi targem öelda, on need vene suurtükikuulid, või kas üldse on suurtükikuulid? Kuulid tehti suurtüki kaliibrist väiksemad, kas see loks jäeti alati ainult paar mm või sobisid hästi ka cm toru kaliibrist väiksemad kuulid?
Pilt

Postitatud: 03 Veebr, 2011 20:20
Postitas oleeg
Võiksid pöörduda Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetti, otsida üles hr Andres Tvauri ja siis... Ei viitsi hetkel väga rabeleda, kuid ajavahemik 18-19. sajand võiks olla määratlus... Igati ilusad asjad...

terv
o

Leevi Lahingu suurtükilasu hülss

Postitatud: 08 Veebr, 2011 17:36
Postitas villi7
Maja pööningult leidsin mürsu kesta. Pronksist või siis mõnest muust vase sulamist. Diameeter 81 ja pikkus 190 mm.
Põhja all kirjad : 5-29-16 ; E A O ; N-2M ; K
Olen otsinud foorumitest tähistele vastuseid, kuid pole leidnud. Ehk oskab keegi aidata ?
[/url]

Postitatud: 08 Veebr, 2011 18:47
Postitas ajaleht993
Pildid tuleks ka muidugi kasuks tuvastamisel.

Postitatud: 08 Veebr, 2011 19:21
Postitas villi7