www.militaar.net

Vaheastmega...

B-29 > C-97 Stratofreighter > SG

Laserrelvad Nõukogude kosmonautidele.


http://englishrussia.com/2013/10/05/las ... cosmonaut/

Delfi & Spiegel kah sellise teemaga maha saanud. Osad ideed on ka meilt siit läbi käinud


http://forte.delfi.ee/news/militaaria/v ... d=66901277

Browning 1919 .22LR mudel. Päris naljakas leiutis, pealegi J.O.K.K. tsiviil-täisautomaatrelv. Päästikule vajutades valangut sooritada ei saa, vändast vändates (millest pole relvaseaduses ridagi) aga küll
http://www.youtube.com/watch?v=3htG_a2bYI8
Kui nüüd võtta nt. Saiga jahikarabiin, sellele RPK 75-lasuline "baraban" alla panna, taoline väntmehhanism külge (mõni kuliibin leiutaks sellele ehk elektriajamigi) ja saakski igati legaalse riistapuu elu ja vara kaitseks.

50-ndatel tekkis USA konstruktoritel mõte hävitajate tulejõu suurendamisest kuulipildujate liikumapanemise teel Katsemasinaks valiti Grumman F9F-3 Panther, seade võimaldas toimetada kahes tasapinnas nurga all kuni 120 kraadi lennuki pikiteljest, süsteemi AERO X17A elektriajamid võimaldasid pöörata kogu ninaosakoos relvastusega kuni 100 kraadi sekundis ja kuulipildujaid kuni 200 kraadi sekundis. Kõike seda juhtima pidi radariga ühendatud automaatsüsteem. Piloot lukustas relvad sihtmärgile ja edasi toimetas tark masin ise.





Nagu klassikud väita on teadnud, olla nõukogude sõjaline mõte praktiliselt ameerika sõjaline mõte paariaastase hilinemise ja märkimisväärselt kesisemas teostuses. Nii ka siin. Kolm aastat hiljem alustati Nõukogude Liidus samalaadset arendust, nimeks СВ-25-МиГ-17. Et asjast asja saaks, tuli lennuki ninaosa konstruktsiooni tuntavalt muuta, suure augu asemel ninaosas sai masin kaks väiksemat ja külgedele. Suurtükipatarei(nõukogude konstruktsioon eeldas kuulipildujate asemel suurtükke) koosnes kolmest katserelvast ТКБ-495 (АМ-23) kaliibriga 23 mm ja iga toru kohta 100 mürsust. Kogu süsteem paiknes suunamisseadmel, mis võimaldas neid tõsta 27°26’ ja langetada 9°28’ lennuki pikitelje suhtas. Tõsi küll, hiljem piirati suurtükkide tõusunurka kuni kümne kraadini, sest suurema tõusu korral võttis kabiinis asuv sihik sellise asendi, et piloodil oli seda võimatu kasutada. Selle puuduse kõrvaldamiseks taheti luua automeetne süsteem, kuid selgus teine provleem- pikkade valangute korral kippus lennuk kursilt hälbima. Kokkuvõttes lõpetati arendustööd mõlemas riigis süsteemi perspektiivituse tõttu




http://topwar.ru/36675-proekty-podvizhn ... teley.html

Peaks ka kurioosum olema. 3 pommitajat lasi lendu (Johhaidii!) okei suuskadel vette ja kraanaga tagasi...
"Paadi" uputas USA Nõukogude sõjatööstuse eest merepõhja...

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/v ... 3D67375484

Väga kurioosum ei ole, ka enne jaapanlasi tehti selliseid asju, inglased kahekümnendate lõpul ja ka prantslased. Nemad olid eriti tegijad, peale luurelennuki nikerdasid allvelaevale ka 203 mm suurtükiseadme. Küll olid jaapanlased selles mõttes tegijad, et pommitasid (ainukestena??) USA mandriosa allveelaevalt startinud lennukilt.



http://laststandonzombieisland.com/2013 ... 4-surcouf/

johnbull kirjutas:

sen_toku.gif

Peaks ka kurioosum olema. 3 pommitajat lasi lendu (vot eta daa!)
aga kuhu nad maandusid? Kas läksid koos pommiga?
"Paadi" uputas USA Nõukogude sõjatööstuse eest merepõhja...

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/v ... 3D67375484

No kuhu nad ikka mujale maandusid kui merele. Jaapanlased, targad nagu nad olid, varustasid allveelaevad vesilennukitega.

TTA kirjutas:

johnbull kirjutas:

sen_toku.gif

Peaks ka kurioosum olema. 3 pommitajat lasi lendu (vot eta daa!)
aga kuhu nad maandusid? Kas läksid koos pommiga?
"Paadi" uputas USA Nõukogude sõjatööstuse eest merepõhja...

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/v ... 3D67375484

No kuhu nad ikka mujale maandusid kui merele. Jaapanlased, targad nagu nad olid, varustasid allveelaevad vesilennukitega.

Maandusid vee peale, ruleerisid laeva juurde ja sealt tõsteti pardakraanaga pardale.

Vesilennukeid kandvad pealveelaevad olid juba enne I MS olemas. Lennuk võis startida katapuldilt ja maanduda vette või ka startida veepinnalt. Polaaralade uurimiseks kasutati sellist lahendust ka tsiviillaevadel.
Kas mitte ka Titanicul polnud vesilennuk, mis pidi startima oma maksimaalse lennukauguse piirilt (+ohutusvaru) ja posti maale toimetama enne laeva saabumist.

EOD kirjutas:Vesilennukeid kandvad pealveelaevad olid juba enne I MS olemas. Lennuk võis startida katapuldilt ja maanduda vette või ka startida veepinnalt. Polaaralade uurimiseks kasutati sellist lahendust ka tsiviillaevadel.
Kas mitte ka Titanicul polnud vesilennuk, mis pidi startima oma maksimaalse lennukauguse piirilt (+ohutusvaru) ja posti maale toimetama enne laeva saabumist.

No vot, seda minagi. Seetõttu oligi too küsimus natuke kummastav. Jaapani mereväele meeldisid vesilennukid eriti, ehitasid neile igasugu kandjaid ja tegid ka mitmest maismaa lennukist vesilennuki versiooni. Põhjus ilmselt vaikse ookeani avarustes leiduvate sobivate lennuväljade vähesus.

Kilo Tango kirjutas:Maandusid vee peale

Eks ta ole, kõlab ju kummaliselt küll...EW aegu on kasutatud ka sõna 'veenduma', mida tänapäeval ehk takistaks topelttähendus...

Castellum kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Maandusid vee peale

Eks ta ole, kõlab ju kummaliselt küll...EW aegu on kasutatud ka sõna 'veenduma', mida tänapäeval ehk takistaks topelttähendus...

Sellise tähenärimisega võib kaugele jõuda. Emalaevale lennuki maandamine on siis "emalaevduma"? Kuunduma veel kasutatakse aga marsduma ja veenusdama kõlavad juba kummaliselt rääkimata europasdumisest ja iosdumisest.

Imho võiks leppida sellega, et lennuvahendi toetamine suvalisele aluspinnale v.a. õhk (piltlikult öeldes) on maandumine.

Lemet kirjutas:

Kas tänapäeval ongi niiväga absurdne? Olen aru saanud, et igasugu kopterite ja raskemate transpordilennukite kahureid niimoodi arvuti ja radariga sihitaksegi ja kaunis täpselt. Ja kuskilt jäi meelde, et isegi hävitajate kuulipritsid liiguvad väiksel määral ja kas lausa piloot saab neid peaga juhtida - kuhu vaatab, sinna rauad sihivad?