Re: Vene-Ukraina sõda
Postitatud: 10 Aug, 2022 13:00
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Sõbrake, siin on ikka kõik segamini nagu pudru ja kapsad.Rügaja kirjutas: ↑10 Aug, 2022 13:11 Minu muljete põhjal Krimmist: see koht on sõjaliselt üks lõks. Kogu põhjaosa on suur soolasoo, kus teid vähe ja maa ei kanna rasket tehnikat. Lõunaosas mäed ja mägede järel meri, aga teed käänulised ja kitsavõitu kiireteks manöövriteks.
Terve 20. sajandi on räägitud Krimmist kui mingist kindlusest, aga kogu aeg on see ära võetud niiöelda jooksu pealt ja kiiresti, ilma mingi suurema vastupanuta.
Vastupanu puudumine ei olnud tingitud selle mõttetusest maastiku tõttu, vaid suurem osa Krimmi väegrupeeringust UKR armees üks venekeelne ja -meelne ebalojaalne kari, kes esimesel võimalusel poolt vahetas. Oma süü selles oli kindlasti ka UKR juhtkonnal, kes pidas armeed näljapajukil ega teinud midagi selle ebalojaalsetest vene ohvitseridest ja praaporitest vabanemiseks. Ja muidugi, Krimmi elanikest on ka nii 90% venelased, niiet see Krimm ongi üks vene enklaav. Krimm on suurima venelaste osakaaluga mitte-vene territoorium endise NSVL piires.Ka 2014 võtsid venelased selle ära sisuliselt vastupanuta - ja nüüd võivad nad ise sattuda olukorda, kus nad peavad sealt lihtsalt välja taganema enda päästmiseks,
Seni on VF armee olnud rasketehnikas (aga see maksab lagedal) suures ülekaalus. Lisaks lõunaosa mägine ala on kaitseks väga sobiv - mida tõestas ka Sevastopoli pikale veninud piiramine 1942. Lisaks muudab järsk mägine lõunarannik probleemseks merelt selja taha tuleku. Tõsi, Krimmi kaitseb see, kel on toimiv laevastik.sest lahinguid seal pidada tegelikult väga kuskil ei saagi. Varjupakkuvat metsa kasvab ainult mäekülgedel, aga sinna järskudele nõlvadele kivide vahele tehnikaga ei roni. Soolastepis oled nagu peo peal ja mäekurusid läbivatel teedel samamoodi, nii et paljalt kaugemate täpsete raketilöökidega on võimalik suured väeosad täiesti ära hävitada, ilma et peaks üldse kontaktvõitlusse astumagi.
Sevastopol pole jällegi ainus sadam Krimmis. Lisaks osa Musta mere laevastikust baseerub hoopis Novorossiiskis, väljaspool UKR rakette.Ka Sevastoopoli sõjasadam jättis tookord mulje kui täiesti mõttetu laevalõks, kus raketirünnakuga oleks võimalik kiiresti terve laevastik põhja last, kuna manööverdusruumi vähe ja puudub kiire hajutamise võimekus.
Võib kaasa tuua ka vahepeal lakanud UKR suurlinnade terriripommitamise kättemaksu mõttes. Või Zaporizja tuumajaamas mõne õnnetuse. Mina soovitaks UKR-l see poolsaar siiski võtta ära, saapad maas. Kiievi alt aga taganeti ikka seepärast, et saadest sealt vastu nina, seadis Moskva eesmärgiks idaoblastite "vabastamise", milleks vabad väed (nii Kiievist kui Mariupolist) koondati itta. Taoline "pealetung" nagu VF sõja alguses tegi (tuli korraga peale viies suunas) on igasuguse sõjakunsti reeglite vastane ja põhines (vildakal) poliitilisel eeldusel, et UKR armee paneb kohe relvad maha. Kui selgus, et ei pannud, siis tuli hakata sõjakunsti meenutama - kontsentreeritus, raskuspunkt jne jneKokkuvõttes: et venelasel elu Krimmis põrguks muuta, ei peagi kohe hakkama maakitsusele tormi jooksma, piisab kaugetest täpsetest raketilöökidest. See toob kaasa tsiviilelanikkonna kiire pagemise üle Kertši ja vägesid seni teenindanud sektori töö lakkamise. Ning kui ka juurdevedu on tule all, siis hakatakse kiiresti taanduma nagu Kiievi alt.
Jutt õige aga säutsulink oli teisele asjale. Lisan ühe mis on korretksem:võhik kirjutas: ↑10 Aug, 2022 14:44 Vist võib nüüd öelda, et Dnepri paremkaldale jäänud Vene väegrupeering (mis samuti Inguletsi jõel oleva Daryenko silla purustuste? tõttu on põhimõtteliselt kahes osas) on suures hädas. Hersoni Antonovski sillaga peaks praegu hapud lood olema, raudteesild ka olla purustatud ja nüüd siis Ukraina Lõunagrupeering andis ametlikult teada - et ka Nova Kahovka hüdroelektrijaama juures olev sild on purustatud.
Eraldi mainitakse venelaste " väga piiratud entusiasmi " vabatahtlikult osaleda lahingutegevuses Ukrainas.See üksus, mida nimetatakse 3. armeekorpuseks (3 AC), baseerub Nižni Novgorodi oblastis Mulinos.
"Vene armeekorpus koosneb tavaliselt 15-20 000 sõjaväelasest.
3 armeekorpuse mõju ei ole tõenäoliselt kampaania jaoks määrav.
See oli vist siiski pisut ennatlik. Silda on tabatud küll täpselt õigesse kohta (kurv, mida on tehniliselt parandada keerulisem) aga vigastused on tiba väiksemad kui võis loota, vähemasti bussid ja kergemad veokid saavad sõita (tankiga oleks ilmselt kõvasti kahtalsem sinna minna):
Deporteeritakse sinna venemaa piirile, või mis sest venemaast alles on jäänud ja uus kodumaa ootab seal.võhik kirjutas: ↑10 Aug, 2022 15:48 Tänud Gideonic õige lingi paneku eest.
Aga Hersoni linnast veel (ei pane igaksjuhuks linki... - õigemini ei leia ehk enam üles...). Nimelt vist paar kuud tagasi ilmus Venemaa poolt okupeeritava Hersoni linna elanikele tähtis käsk - et tühjaks jäänud linnakorterid (tuhanded inimesed põgenesid Vene okupatsiooni eest-alt) tuleb arvele võtta ja sinna tuleb hakata majutama sõjapõgenikke.
Nojah - selge see, et need majutatavad sõjapõgenikud on pärit Venemaa poolt vallutatud ja maatasa tehtud Donbassi piirkonna linnadest. Ma kujutan nüüd ette situatsiooni - et Ukraina saab Hersoni linna tagasi, tagasi saabuvad ka Hersoni linna püsielanikud. Mida peab praegu mõtlema Donbassi sõjapõgenik seal Hersoni linnas? Ootab rinde ülemineku ja annab siis korterivõtmed vanale olijale ja ise...? Või proovib selle praamiga saada üle Dnepri ja liikuda näiteks Krimmi? Aga - mis seal ootab?
Niisamuti teema ju kollaborantidega, nende peredega? Kuhu?
OK - eelnev jutt oli üliennatlik tuvi-varblase võtmine katuselt. Seda ei tea keegi - kuidas sõda lõpeb.
Ajutiselt okupeeritud Hersonis võtavad okupandid elanikelt kortereid ja autosid https://gazeta.ua/articles/np/_u-timcha ... iv/1105443
Väidavad, et värske video purustustest Kahhovka sillal (kes näeb,"Toimub massiline rüüstamine, okupandid kolitakse eramajadesse. Sinna kolivad sisse sõjaväe- ja politseiüksused.
Igasuguste konstruktsioonide puhul tuleb tähele panna, kus on tema olulised sõlmed ja kus katvad detailid. Autud silla puhul olulisi sõlmesid (talasid) kahjustatud ilmselgelt ei ole, seega kandevõime kaotust tal pole. Seega on suure tõenäosusega kõlbulik projektkoormuse jaoks ja väita, et sild on purustatud, on põhimõttelsielt vale. Pealmine plaat võib olla täiesti ära lastud, kui saab üle mööda talasid ja kui need on veel piisavalt seotud, siis sild kannab.Gideonic kirjutas: ↑10 Aug, 2022 15:39See oli vist siiski pisut ennatlik. Silda on tabatud küll täpselt õigesse kohta (kurv, mida on tehniliselt parandada keerulisem) aga vigastused on tiba väiksemad kui võis loota, vähemasti bussid ja kergemad veokid saavad sõita (tankiga oleks ilmselt kõvasti kahtalsem sinna minna):
https://twitter.com/bayraktar_1love/sta ... 0891749377
Vaja oleks veel vähemat võrreldavat pauku samasse kohta, et see vähemalt ajutiselt täiesti sulgeda.