Eesti kaitsmine

[oleeg]

Mulle mõjub vägagi füüsiliselt...

Kas juba mõjub?
Ega iga mõtteharjutuse peale ei maksa ka kartma hakata... Kui meil iga mõtteharjutust püütaks reaalselt ellu viia (kasvõi osaliselt), siis Estonia. Enamus maailma eestlasi elaks kusagil mujal...

terv
o

[soesilm]

Kogu lugupidamise juures ... kui palju pada võib ajada:

Ajateenijate protsent kõrgemaks vanuseklassist. Nüüd see vist on umbes 50 %. - mis ta siis on(vist umbes) ja miks neid rohkem teenistusse ei võeta?
Eesti oma kaitsematerjalitööstuse arendamine. See tooks ka tööt. - tõeline avastus! Paraku valitseb turumajandus ja siiani pole keegi suutnud käivitada. Kuigi arendamine käib.
Kaitseliidu positsioon maakaitses tugevamaks. Näiteks ülesanne EKL’le täienduskoolitusest terve reservile. - täiesti arusaamatu kombinatsioon. Küsi KL-lt, mida ta sellest ülesandest arvab. Ja kuidas see positsiooni tugevdab?
Seadus, et kõik firmade kingitused Malevile oleks maksuvabad (tax free). - äkki tõesti aitab.
Noored ajateenistuse järgi kohe Kaitseliidu liikmeks, et terve aja on täiendusskoolituses kaasa. - ei vääriks kommentaari. Millises riigis, midagi sellist toimub?
Malevad võiks minna jagama informatsiooni pataljoonidesse, kuna ajateenijad on teenistuse lõpul. - seda tehakse ju!
Kui reservlane on üle 30 aastad, nii sõjaaja paigutus regulaarüksusest Malevide kohalikku üksusse. - tehakse ju!
Üleriigilise andmesidevõrku arendamine edasi. - tehakse ju!
Nüüd see on pooleli ja näiteks väiksemad üksused ei kasuta seda. - kui pappi on siis ...
Eriti eraldiste väikeüksuste (sissid) ja linnalahingu õppuseid palju rohkem Malevis ja regulaararmees. - hea mõiste on "palju rohkem". Sellest enam, on vist "sitaks palju". Kellele neid teha?
Üleriigiliste snaipri- ja sissivõistluste korraldamine, maakaitsevõimekuse ja motivatsiooni arendamiseks. - no põhimõtteliselt toimuvad needki.
Maakaitsetahe tõstmine veelki kõrgemaks noorsuvu hulgas (õppetunnid ja õppused koolis jne.). - see on juba kommenteerimiseks liiga sinisilmne.
Filmid: ”Nimed marmortahvlil” ja ”Tuulepealne maa” ovad head siin. - kas ikka on? Äkki õpivad selgeks, et vaenlane on meil möku.
Veelki rohkem Eesti mehi Soome sõjakoolidesse. Olen kindel, et see oleks väga kasulik. - just! et meil omal mitte mingil juhul sõjateadust ei arendataks.
Palju ettevalmistuseid on vaja teha ka maastikul algates riigi piirilt. - hea mõte.

[Madis22]

Kas mitte Lätis ei toimunud see väljaõpetatud reservväelaste andmine kohaliku kaitseliidu alla? Väidetavalt olla ka see olnud üheks põhjuseks, mis seal riigikaitse motivatsiooni alla tõmbas.

Igasuguseid patrullvõistlusi korraldatakse täna eestis oksendamiseni. Hoopis vähem on kaitseliidu raames võimalik saada elementaarset jao-, rühma- ja kompaniitasandil taktika-väljaõpet. Noorte kaitseliitlaste põhiprobleem on see, et midagi justkui ei toimuks. Kui aastas toimub kümmekond laskeharjutust ja kaks-kolm taktikaharjutust, siis seda on vähe. Võistlus ei ole koht, kus väljaõpet omandada.

Eesti on kaitstav konventsionaalsete sõjapidamise meetoditega, kui soetada piisaval hulgal "külma sõja vanarauda", ehitada piisavalt kasarmuid, anda väljaõpe 85-90% noortest meestest ja korraldada neile regulaarselt pataljoni ja brigaaditaseme reservõppekogunemisi. Sissisõja meetodid saavad olla konventsionaalsele sõjapidamisele toeks, kuid ei ole iseseisev kaitsestrateegia.

Piirivalve on välja õpetanud 13 sissikompaniid. Kui vahepeal poleks NJPVÕK-d kinni pandud, siis oleks neid täna 23. Sealt tulid mehed, kes olid selliseks sõjaks spetsiaalselt välja õpetatud, kes olid väljaõppe lõpuks harjunud kogu jao ja rühma träna seljas kaasas tarima ning alaliselt läbimärjad (kas siis vihmast või higist) olema. Kaitseliitlased saavad selleks liiga vähe, liiga harva ja liiga lühidalt väljaõpet, et omada ettekujutust, mida see sissi-elu üldse tähendab. Kõige mõistlikum oleks kaitseliitu rakendada selleks, milleks ta möödund sajandi algul kõige esmalt loodi - sisekaitse tagamiseks.

[Juhani Putkinen]

Eesti on nüüd astunud tähelepanuväärse sammu edasi riigikaitse tugevdamisel - Mistral õhutõrjesüsteem. Tublid.

Ka see on samm edasi, et nüüd püüeldakse kasvatada sõjaaja vägesid sellest peaaegu tühisest 16 000:st ülespoole.

On ka muretsetud need D-30 haubitsad. Tasapisi minnakse ikka edasi.

See sellest rõõmustavast poolest.

Minu seisukoht aga on, et veelgi oleme põhimõtteliselt samas olukorras kui olime seda teemat alustades - vägesid jätkub AINULT Tallinna enda käes hoidmiseks ja sissitegevuseks.

Pole loota, et lähemal ajal kaitseeelarvet tõstetakse märkimisväärselt - loomulikult ma tahan, et tõstetakse aga sellest minu ja austatud foorumlaste tahtmisest on vähe.

Seega ma rõhutan veelgi, et:

1. On vaja tellida Eesti tööstuselt külgmiine, suundkildmiine ning distantslõhkeseadmeid - ja neid on vaja ladustada hajutatult üle Eesti;

2. On vaja hankida õlalt lastavaid taburetita õhutõrjerakette, simulaator nende jaoks, anda laialdaselt väljaõpet nende kasutamiseks - ja neid on vaja ladustada hajutatult üle Eesti;

3. On vaja ehitada õhuvaatlusvõrk, mis ühendatakse Giraffede õhuinformatsiooniga ja see annab õhupilti niin Mistralidele kui ka taburetita rakettide meeskondadele. Arvatavasti need Giraffed väga kaua ei sõjas eksisteeri, on vaja ka vaatlusinformatsioon;

4. On vaja valmistuda ette Tallinna otsustavaks kaitseks sellest sõltumata, et võib-olla sõjas kaob kultuuriväärtusi;

5. On vaja valmistuda ette tõhusaks sissisõjaks ülejäänud Eesti aladel ja ka vaenlase territooriumil.

[oleeg]

4. On vaja valmistuda ette Tallinna otsustavaks kaitseks sellest sõltumata, et võib-olla sõjas kaob kultuuriväärtusi

Seda punkti hetkel küll maha ei õnnestu müüa ... või ehk vastupidi, hakkavad ehk millestki aru saama... Eeeeh, ei usu.

terv
o

[Unto Pulkkinen]

MÕTEID EESTI MAAKAITSEST

Ajateenijate protsent kõrgemaks vanuseklassist. Nüüd see vist on umbes 50 %.

Veel täiendust esimesele teadele.
Ma arvaan, et Eestis need, kes õppivad ülikoolis või kusakil kõrge taseme koolis saaks üsna lihtsalt vabanemise ajateenistusest.
Soomes ei mine ajateenistuse haiged (kui on haige, asi on OK), Jehova tunnistajad (ei lootust) ja ”ideelised” (=viilijad).
On tähtis, et tudengid sooritavad ajateenistuse.
Need ovad tulevikus riigi juhatajat (poliitikot, kõrged ametiisikud) ja otsustavad maakaitse eelarvest.
Kui need ei tea mitte midagi sõjaväelasest maakaitsest, nii ei hea.
Ajateenistus on demokraatiline asi.
Kõik on samal joonil, see õpetab mõistma ja lähendab erinevaid rahvagruppeid.
Maakaitse on terve rahva asi.
Näiteks mulle on olnud väga palju kasu Soomes ajateenistuses.
Mitmed firmad peavad lugu, kui tööle soovija on käinud ajateenistuse, on allohvitser või ohvitser.
Kahjuks ma ei tea, miks Eestis ajateenijade protsent on madal.

[soesilm]

Lp Unto Pulkkinen - ma vahepeal mõtlen, et ainult mina ei saa su irooniast aru ...
Need on ilusad mõtted ja kõik on õige. Aga mis puutuvad siia tudengid. Nad ei pääse ju täna ajateenistusest! Ja kui pääsevad, siis samadel põhjustel, kui põhiharidusega inimesed.

[Unto Pulkkinen]

Lp Unto Pulkkinen - ma vahepeal mõtlen, et ainult mina ei saa su irooniast aru ...
Need on ilusad mõtted ja kõik on õige. Aga mis puutuvad siia tudengid. Nad ei pääse ju täna ajateenistusest! Ja kui pääsevad, siis samadel põhjustel, kui põhiharidusega inimesed.

Paistab, et tudeng - asi on korras.
Mul on kaks probleemi, kuna ma kirjutan teadeid sellel foorumil:
- Minu Eesti keele oskus on (veel) puudulik.
- Ma ei tea piisavalt täpselt Eesti asjad.
Näiteks see tudeng - asi, aga see onki hästi Eestis samuti kui Soomes.
Soomes Jehova tunnistajad (Jehovantodistajat) ovad täiesti vabastatud kõikest ajateenistusest,
ka tsiviilteenistusest ja ei ka ole vaja minna vanglasse.
See on rahvusvaheline väike usulahk.
Irooniast: Eelmises teades oli ehk irooniaa "ideeline" (=viilija) sõnas.
Soomes on lihtne minna tsiviilteenistusse, kui ainult ütleb, et ei taha teenida relvaga ideelisel põhjusel.
Tõeline põhjus võib olla erinev.
Mis täpselt tähendab sõna "viilija"?
Kas see on siin õige kasutatud?

[soesilm]

Ma arvan et "viilija" on täitsa õige sõna.
Irooniaks pidasin ma neid sinu erinevaid "peaks nii tegema" ja mida Eestis tehaksegi ... kuigi jah mitte eriti edukalt .

[hillart]

Aga mis puutuvad siia tudengid. Nad ei pääse ju täna ajateenistusest! Ja kui pääsevad, siis samadel põhjustel, kui põhiharidusega inimesed.

Tudengid?
Arvan, et kommenteerija pidas silmas asjaolu, et tudengid on siiski nii või teisiti see Eesti rahva keskmisest pisut kõrgema intellektiga seltskond, kes soovi korral on ka piisavalt terane, et ajateenistusest kõrvale hoida. Tavakodanik on (minu seniste tähelepanekute põhjal) selleks, isegi soovimatuse korral ajateenistusse minna, sageli lihtsalt kas siis liiga "nüri", või lihtsalt liiglaisk, või ka mõlemat eelpoolnimetatut (kõige kehvem variant ajateenijast).
Miks aga pidada just tudengeid ja nende meelsust riigikaitse tuleviku määrajateks? Aga ikka seepärast, et just sellest seltskonnast kasvavad reeglina välja nii poliitikud, kui ärimehed-firmaomanikud. Igatahes määratult suurema tõenäolisusega, kui kõrghariduseta kontingendist (endistest kelneritest-uksehoidjatest miljonäride aeg on möödas).
Vaat, selliselt siis hakkavad need asjad olema. Ja siis hakkab ka meil olema sama moodi, nagu hõimuvellede maal, kus töölevõtul nii erafirmasse, kui riigitööle leiab ajateenistuse läbimine ja reservlase staatus vägagi arvestamist. Ikka sellise mehanismiga, et kui ülemus, kes ise ajateenistuse läbinud ja ka aktiivne reservohvitser-allohvitser on, kedagi endale teenistusse võtab, siis oskab ta ka töökohapretendendi juures ajateenistuse läbimist ja selle kvaliteeti hinnata. Sellisel juhul on kaitseväeteenistuses olnud tugevas eelisseisundis ka tööjõuturul. (Tänase päeva seisuga see EV-s aga selliselt veel ei ole. Pigem on olukord vastupidine. Eelistama kaldutakse kaitseväeteenistuses mitteolnuid, kui eriti "kavalaid" ja perspektiivikaid "isemõtlejaid". )
Mis puutub aga meie riigi kaitsevõimet kujundavatesse poliitikutesse, siis siin ei pea vist eriliselt põhjendama, et miks ja kuidas ikka Kaitseväega vahetus kontaktis olnu asja paremini jagab, kui seda vaid ajakirjanduses ja poliitintriigides üleelanu.
Seda siis praegustest ja tulevastest tudengitest, ning selle elanikkonna kontingendi olulisusest riigikaitse aspektist tänases päevas.
Tegelikult aga arvan, et tegelemine tudengite seltskonnaga on aga suuresti juba hilinenud aktsioon, sest tegu on paraku juba valdavalt väljakujunenud isiksustega. Algama peab tulevaste tudengitega, juba põhikoolis.

[Kapten Trumm]

Kommentaariks hillarti posti ka teise mätta otsast. Rõhutan, et ma ei taha sugugi pisendada kõikehõlmava ajateenistuse/reservteenistuse tähtsust, kuid nendel ajateenijate/mitteajateenijate töölevõtmisel on ka teine tahk. Nagu vorstil on kaks otsa. Kuna olen ise viimased 9 aastat tööle võtja rollis olnud, siis olen nii mõndagi näinud.

Kindlasti arvate, et probleem on õppekogunemistes vms hilisemates kohustustes? Oh ei.

Olen töötanud koos nii reservi arvatud ajateenijate kui reservi läinud pagunikandjatega ja minu kogemused on sest seltskonnast kaunikesti negatiivsed. Loomulikult on ka positiivseid külgi, aga miskipärast on mulle sattunud negatiivsem seltskond.

Võib-olla on küsimus ka meie ajateenistuse kvaliteedis/kultuuris.

Mis puudutab endisi ajateenijaid, siis jääb mulje, et kõige suurem oskus, mida nad omandanud teenistuses on, on igal võimalikul juhul viilimine ja slangimine. Sellisel peab keegi kogu aeg oraga taga käima, sest nagu tekib seisak vms probleem, siis ajateenijale tüüpiliselt kasutatakse seda ära niisama vedelemiseks. Sest see refleks kasutada iga jõudehetke eimillegi tegemiseks on sügavalt veres. Antud isikutel polnud probleemi "käsu puudumisel" terve päev sihitult arvutiekraani vaadata, kohvi juua ja oma lõputuid rivi-, relva- vms jutte vaimustunud naistöötajatele vesta. Ja töö/ülesande küsimine ei kuulu nähtavalt KV kultuuri juurde - järsku peab veel midagi tegema. Tsiviilelus pole võimalik 8 selli peale ülemat alati pidada, meil oli mõnes kohas 1 ülem 40 inimese peale - hommikul jagas ülesanded laiali ja kui probleem oli, tuli tulla ise.

Ka olen tähele pannud oma tutvusringkonnas, et teenistuses käinud ei jaga sugugi nt minu vaimustust relvajõudest, õppustest ja muust. Ütlevad väga üheselt, et neile igatahes aitab. Ka olen KL-s märganud, et KV käinud on küll kõvasti paremate oskustega kui nt KL BÕK-i läbinud, kuid kui nt kuskil postil näen kedagi keelu vastaselt suitsu tegemas või maas istumas, on see 90% kindlusega see paremate oskustega pool. Ka üritavad nihverdada ja viilida just KV-s käinud tegelased (neil vist pole sellist ahvivaimustust AK-4 puhastamisest).

Ma arvan, et meie 8-11 kuud on võimalik sisustada huvitavamalt ja minu juurest läbikäinud töötajad (ca 100 inimest - peaks olema juba küllalt representatiivne valim) küll ei kinnita endise kaitseväelase omaduste ülimuslikkust tööjõuturul. Võib-olla kuskil Falckis või politseis on vastupidi. Kahjuks. Mul pole kunagi probleeme olnud naiste dekreetide, õppekogunemiste vms-ga - mina oma põhimõtetest leian, et see on vajalik ja selleks tuleb võimalus leida. Kusjuures paljud minu arvamust ei jaga.

Ma ei arva automaatselt, et noorsugu hukas on või kõik sõdurid õpivad laisaks, aga arvatavasti tuleks tänastel väljaõppe korraldajatel ka peeglisse vaadata. Olen küllalt näinud neid neli tundi kestvaid relvapuhastuse imitatsioone (põhjendatakse distsipliini arendamisega???), kus sõdurid hoiavad vaevu silmi lahti ja nühivad masinlikult relvalt seda musta katet maha (seepärast ongi väljaõppe relvad kohati hõbedaseks nühitud). Veebel käib mingi vatitikuga kuskilt päästemehhanismi põhjast tolmukübemeid otsimas, mis relva hoolduse ja eluea kohapealt on täiesti tähtsusetud. Selmet et pesta liivased relvad metsast tulles tulise vee ja pesuainega puhtaks, kuivatada ära ja õlitada, mis võtab aega max 15 minutit. Olen seda ka korduvalt küsinud (kui kunagi ise veel relvi nühkisin) kuid kordagi pole ülem-instruktor suutnud midagi loogilist vastata (vastused stiilis "see teeb meheks", "relva ei tohi vett lasta" (huvitav, mis siis vihmaga juhtub)) jne jne, mis minu silmis lihtsalt kvalifitseerus mõttetuks n******. Mõelge ka selle üle.

[kaur3]

Eesti kaitsevõime ehitamise peaks põhimõtteliselt uuesti läbi vaatama. Kui me tahame, et see organisatsioon tema tõe hetkel ka käima läheks, siis tuleb sealt välja triikida nii mõnedki kortsud. Esiteks, ma ei taha õhutada rahvuste vahelist vaenu, kuid paljude muukeelsete lojaalsus on kindlasti küsitav. Kui need mehed ei ilmu välja mobilisatsiooni korral, istuvad piltikult öeldes aia peal või hakkavad tegelema sisuliselt diversiooniga, siis miks neid üldse süsteemi sisse lasta? Kriitikud ütlevad kindlasti, et see ei ole poliitiliselt korrektne ning metleveid tuleb peale, kuid sõjavägi peaks harjutama ikka worst case scenario järgi. Integratsiooni aspekt ajateenistuse juures on kindlasti huvitav, kuid sõjaväe esmane ülesanne ei ole keelekümblus ja mängud looduses. Sellega tegelegu esmajärjekorras haridusminister Lukas, kellel on probleeme haridusreformi elluviimisega venekeelsetes koolides. Sellist suure vähemusgrupi probleemi ei ole Soomes ning nii nad saavadki siis mobiliseerida suure rahvaväe, kuhu ei ole meeskonna sidususe riski sisse kirjutatud. Meeskonna sidusus on üks peamisi motivatsiooni mõjutajaid. Teiseks, kuna esimene küsimus seab alla senise EKV efektiivsuse, siis kuidas edasi minna? Kuhu saab koguda kõige motiveeritumad sõdurid? Mina arvan, et KL'i. KL'is on mehi vähe. Kuidas neile anda tulejõud, mis taktikat nad kasutavad, kuidas hoida organisatsioon motiveeritud jne. Selle üle võiks mõelda kusagil kõrgel kõrgel. "Teeme ära!" talgude korras ei tule vist välja, sest tegemist on täieliku paradigma muutusega.

[Kapten Trumm]

Eks kogu teema hakkab küsimusest, mis on Eesti riigikaitse eesmärk. Kui loogiliselt mõelda, siis esmane ja peamine on oma territooriumi kaitse ja selleks valmistumine. Missid ja kõik muu tore on tegelikult teisejärguline - toetab kodumaist üritust.

Vastus peitub selles, kuidas on olukord tegelikkuses, mis on prioriteetne ja kuhu kulutatakse auru.

Minuarust KL haldusuutlikkuse põhjus on maetud liigsesse demokraatiasse. Sisuliselt lõpeb käsuahel malevapealiku koha peal. Edasi on suht stiihiline protsess.

Samuti on olemas mingid vanematekogud ja kurat teab mis klubid, mis kirjutavad põhiliselt kaminasse kirju oma raskest elust. Mistõttu voolab enamik investeeringurahast lihtsalt tsaariagsete häärberite remondiks (ka masu ajal) ja mille arvelt? Nt väljaõppe kärpimise arvelt - iga mees saab 10 paukpadrunit ja võtab varsti võileiva ise kaasa.

[soesilm]

Kapten Trumm - toetan, eriti meeldivad mulle mõtted RÕKi ja lapsepuhkuse "normaalsusest". Aga ühes asjas on mul väike kahtlus. Kui vaatlusaluseid on lihtne objektiivselt jagada gruppidesse "aega teeninud" ja "mitte", siis raskem on jagada "viilib nagu võimalik" ja "no üldse ei viili". Ja siis veel kaalutud keskmine ...
Kaur3 - kuidas sa selekteerid need, kes moppi korral välja ei ilmu? Kas ainult keeleoskuse järgi? Või kui natuke oskab ja jutud käivad, et on norm "eesti mees" siis ikka võtad? Või ainult perekonnanime järgi? Saad aru, seda piiri ei ole võimalik tõmmata mujale kui KODAKONDSUS. Lisanduvad veel mõned nüansid (a la Kapo hinnang vms) aga põhimõtteliselt ei ole teisiti võimalik. Ja kui sa räägid kõige rohkem motiveeritud sõdurite saatmisest KL-i, siis see on veel viletsam lahendus. Kas vaatad kogu op struktuuri üle ja jagad tsentraalsed üksused (tagala, side, tuletoetus) KL-i vahel ainultsinuleteadaolevaimelahendusega laiali või saad nendesse üksustesse ainult motivatsioonita võitlejaid Ja nagu sa isegi tead, on motivatsioon vahel ainuke väärtus mõne mehe juures. Nii et minu arvates "põhimõtteliselt" ei ole vaja asju ümber vaadata. Vähemalt nende põhimõtete järgi. Tööd aga oleks vaja küll rohkem teha ... siis poleks seda jama vaja

[Juhani Putkinen]

Venelased Eestis on väga suur probleem. Venelased Eesti sõjaaja struktuurides ...

Oleks vaja teostada eestimeelsustestid. Selle saaks teha arvutiga. Hulga erinevaid küsimusi milledele on vaja vastata väga kiiresti - mõtlemata. Kes hakkab mõtlema sellest testist ei saa läbi.