Postitatud: 06 Mär, 2009 9:17
Keski sõjandusklassik on öelnud, et lahingus ei lähe kunagi midagi nii kui algul plaanitud... 
www.militaar.net
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?
9. leht 78-st
Postitatud: 06 Mär, 2009 9:21
Kui ma nüüd õigesti mäletan siis venkude taktika seisneb selles , et hõivata teatud punktid . Ehk siis need mis neile käsuga antud on. Ja seda üritavad nad saavutada siis täis jõuga .
Postitatud: 06 Mär, 2009 9:49
Tore sõjamäng siin lahti läinud. Sedasi saaks läbi analüüsida kõik ristmikud ja muidu head kohad kuni Tallinnani välja ja igaühe kohta koostada kasvõi mitu plaani. Vastasel niipalju valikuvõimalusi ei ole, tema peab ikka liikuma neidsamu olemasolevaid teid pidi, kui suurema hulgaga tulla tahab. Kahjuks ma kahtlen, kas need, kes neid plaane oma ametikohustuste järgi peaksid koostama, seda sama särasilmselt teevad.
Postitatud: 06 Mär, 2009 10:00
Jah aga see on strateegide probleem Antud ülesanne on taktikaline ja taktikaline ülesanne ei saa olla pidurdada vaenlase liikumist Võruni kogu areaalis väikese võitlusgrupiga. Selleks on see üksus liiga väike.Lemet kirjutas:Keski sõjandusklassik on öelnud, et lahingus ei lähe kunagi midagi nii kui algul plaanitud...
Postitatud: 06 Mär, 2009 10:01
Lubage VGde teemal veel pisut spekuleerida. Ideekohaselt peaks VG koosnema kaitseliidu liikmetest, eks? Iseseisev ja dünaamiline tegutsemine ning koordineeritud rünnakute planeerimine eeldab heada juhtide olemasolu.
Sõja puhkedes roogitakse KLst Kaitseväkke kõik helgemad reservohvitserid ja juhid. Alles jäävad reamehed (mõned neist on paadunud tsivilistid, kes vaid korra aastas õppustele satuvad) ja jaoülemad -kui sedagi. Tekib küsimus, kas selline VG suudab tõhusalt ja professionaalselt tegutseda juhul, kui puudub otsene side suuremate üksustega. Kas jaoülemate juhtimisel (ma ei alahinda jaoülemaid!) tegutsevad sissid on võimelised läbi viima lõbimõeldud ja korralikult kavandatud rünnakuid?
Mõned kunagised kogemused lubavad selles pisut kahelda. Ma ei imestaks üldse, kui mõni sissijagu saab juhilt korralduse kaevuda teeäärsel künkalael mida ümbritseb lage põld -sest künkalt on kaugele näha ja hea tulistada...
Ühesõnaga -mis saab sõja puhkedes reservohvitseridest Kaitseliidus? Kas nad jäetakse juhtima oma kokkuõpetatud KL üksuseid või viiakse KV koosseisu? Juhul, kui sissirühmal puudub pädev juht, kannavad üksused suuri kaotusi ja pole võimelised oma ülesandeid täitma.
Sõja puhkedes roogitakse KLst Kaitseväkke kõik helgemad reservohvitserid ja juhid. Alles jäävad reamehed (mõned neist on paadunud tsivilistid, kes vaid korra aastas õppustele satuvad) ja jaoülemad -kui sedagi. Tekib küsimus, kas selline VG suudab tõhusalt ja professionaalselt tegutseda juhul, kui puudub otsene side suuremate üksustega. Kas jaoülemate juhtimisel (ma ei alahinda jaoülemaid!) tegutsevad sissid on võimelised läbi viima lõbimõeldud ja korralikult kavandatud rünnakuid?
Mõned kunagised kogemused lubavad selles pisut kahelda. Ma ei imestaks üldse, kui mõni sissijagu saab juhilt korralduse kaevuda teeäärsel künkalael mida ümbritseb lage põld -sest künkalt on kaugele näha ja hea tulistada...
Ühesõnaga -mis saab sõja puhkedes reservohvitseridest Kaitseliidus? Kas nad jäetakse juhtima oma kokkuõpetatud KL üksuseid või viiakse KV koosseisu? Juhul, kui sissirühmal puudub pädev juht, kannavad üksused suuri kaotusi ja pole võimelised oma ülesandeid täitma.
Postitatud: 06 Mär, 2009 10:29
Metsatukki ja ristmikke on palju ning võimalusi tohutult. Asi on huvitav, Unto, kas saaksid kõigi parandustega koostada ülesande uuesti, täpsete juhistega (mis maanteed mööda vaenlane tuleb, millest grupp koosneb, ning millises piirkonnas varitsuse peab korraldama ja loomulikult kasutuses olevad jõud ning relvastus - 1 VG, 2VG või hoopiski 4-5 VG'd). PS! Kaitseliidu puhul tuleks piirduda nende praeguse relvastuse tasemega ehk näiteks kui varitsus tuleb panna püsti vaid kaitseliidu VG'ega, siis mingitest 120mm torudest ei maksa unistada (aga kõik sõltub ikkagi ülesandest ehk sellest mida Unto ütleb:) ) Teen ka üleskutse, mitte enam kahelda sellisel juhul ülesande püstituses ning esitada lisaküsimusi - lahendada tuleb ülesanne nende võimalustega, mis on antud ning jutul lõpp. Kõik oleksid võiksid jääda selguse huvides ära st. kui kui ülesandes on öeldud, et VG koosseisus snaipreid pole, siis ärgem hakakem heietama, et sinna paneks snaiprid või mida kõike nende abil saab teha jne.
Lahenduste pakkujad, kas võiksite võtta eeskuju natuke Gfreak'ist, kes pani enda lahenduses välja ka koordinaatpunktid. Sellisel juhul on lihtne need punktid kanda kaardile ning hea selge ja arusaadavalt kõigile näha. Kui hakkame rääkima mingitest küünitagustest a'la tead küll seal 200m eemal, siis see on enamuse jaoks natuke kehva variant.
Kelguga poiss, isegi kui VG ei koosne kõige teravamatest Kaitseliidu pliiatsitest, annab ka sellisel juhul tahtmise korral mõndagi ette võtta. Suundkildmiinidega, miinide, mõnede gusti laksude ning miinipilduja tulega ise eemal olles varitsus, kus varitsejad oma püssist paukugi ei tee ning vaenlase jalastumise järgselt koheselt vehkat teevad - annab ka kaotusi tekitada ja aega viita.
Lahenduste pakkujad, kas võiksite võtta eeskuju natuke Gfreak'ist, kes pani enda lahenduses välja ka koordinaatpunktid. Sellisel juhul on lihtne need punktid kanda kaardile ning hea selge ja arusaadavalt kõigile näha. Kui hakkame rääkima mingitest küünitagustest a'la tead küll seal 200m eemal, siis see on enamuse jaoks natuke kehva variant.
Kelguga poiss, isegi kui VG ei koosne kõige teravamatest Kaitseliidu pliiatsitest, annab ka sellisel juhul tahtmise korral mõndagi ette võtta. Suundkildmiinidega, miinide, mõnede gusti laksude ning miinipilduja tulega ise eemal olles varitsus, kus varitsejad oma püssist paukugi ei tee ning vaenlase jalastumise järgselt koheselt vehkat teevad - annab ka kaotusi tekitada ja aega viita.
Postitatud: 06 Mär, 2009 10:40
Võtame korraks käsu uuesti ette:
Võitlusgrupp tugevdatud ühe sissi jaoga
Vaenlane
Mehaniseeritud jalaväepataljon on ootadav teelt nr A212 12 tunni jooksul.
Vaenlase kolonn liigub tõenäoliselt edasi Võru ja Tartu suunas teel nr 2.
On märgatud vaenlase luurepatrulli ja helikopterit tee nr 2 kõrval Miikse küla lähistel.
Omad jõud
Oma kohalik kompanii rühmitub viivituspositsioonile Vastseliina-Võru vahele. Ehk siis Piusa jõe taha.
VG ülesanne
VG julgestab kohaliku kompanii rühmitumist järgmisel viisil:
1. VG peatab vaenlase kolonni tipu teel nr 2, enne Vastseliinat, Miikse-Tiilige joonel (Tsäpi ja Pörstö järve ümbrus tundub suuremahuliste tõkete loomise jaoks sobiv).
2. VG tõkestab kolonni tippu edasi liikumise kolme ööpäeva jooksul (tuleb takistada tõketest möödumist Tiilige või Miikse suunas).
3. VG põhjustab kaotuseid vaenlasele, eriti selle staabi- ja hooldusüksuseile (osa üksusest tuleb saata edasiliikumisvõimalusi otsivate lahingüksuste seljataha).
Toetus
Selle aja jooksul on VG kasutada oma raske miinipildujapatarei (asub ilmselt kaitsele rühmituva kompanii taga teisel pool Piusa jõge. Maksimaalne tuleulatus ca 7 km).
Tuld on luba kasutada kokku kaks tulelööki.
Vahendid
Andmeside raadiojaamad 2 tükki, distantslõhkamise vahendid 4 tükki.
Külgmiinid 20 tükki, tankimiinid 20 tükki, TNT 100 kg, CG laske 10 tükki, ÕT rakette 5 tükki, …
Materjalid tuuakse ära pataljoni hoolduspunktist Pulgast.
Tegevusala
Tegevusala läänepiir Tiilike-Tsiistre-Kündja. Kündjas meditsiinipunkt.
Pataljon transpordib haavatud medpunktist edasi.
Pataljoni staabile teatada VG tugipunkti asukoht.
Tähelepanu
Alal liigub oma pataljoni luureüksus.
Tegevuse koordineerib VG tugipunktiga.
Raadiovaikus kehtib tulekontaktini vaenlasega.
Kui mõte oli teine, kui mina sest välja lugesin, siis palun parandada. Tegevusala piirid ja tegelik ülesanne jäid tõesti pisut segaseks, eriti selle pärast, et ei Meeksit, ega Tüliket kaardilt Võrumaa piires lihtsalt ei leidnud. VG-le mehhaniseeritud pataljoni liikumise tõkestamine kolmeks päevaks tundub üsna ränk ülesanne. See on ehk siiski lahendatav, kui kasutada antud TNT-d ulatuslike raidtõkete rajamiseks. Tee lõhkamine mehhaniseeritud pataljoni ei peata. On nad ju mõeldudki liikuma teedeta maastikul.
TT miine ja külgmiine kasutaks aktiivseina distantslõhkeseadmetega raidtõkete julgestamiseks, et viimatinimetatute kõrvaldamine võtaks rohkem aega. ÕT raketid kasutaks enamuses ära just esimesel päeval kopterite hirmutamiseks, et takistada neid teeluure teostamisel. Nii peaks vastane tõketest möödumiseks võimaluse otsimiseks hakkama lahingüksusi hajutama. Üksikuid BMP rühmasid võiks juba varitseda tt-relvadega.
Tagala ja juhtimisüksuste, mis asuvad ilmselt tõkestusalast kuni 5 km tagapool, kottimiseks eraldaks kaks tt-lasku, ühe CG meeskonna ja snaiprimeeskonna. Miinipildujate tulelöögid kasutaks ära teisel kolmandal päeval, kui vaenlasel õnnestub mõni raidtõke eemaldada ja on vaja tõke uuesti täita(seekord siis rauarisu ja laipadega).
Kui need mõtted rahuldavad olema leitakse, siis võib edasi juba spetsiifilisemaks minna ja hakata otsima konkreetseid tõkestuspunkte, varitsusalasid, jagama meeskondadele ülesandeid ning vahendeid.
Võitlusgrupp tugevdatud ühe sissi jaoga
Vaenlane
Mehaniseeritud jalaväepataljon on ootadav teelt nr A212 12 tunni jooksul.
Vaenlase kolonn liigub tõenäoliselt edasi Võru ja Tartu suunas teel nr 2.
On märgatud vaenlase luurepatrulli ja helikopterit tee nr 2 kõrval Miikse küla lähistel.
Omad jõud
Oma kohalik kompanii rühmitub viivituspositsioonile Vastseliina-Võru vahele. Ehk siis Piusa jõe taha.
VG ülesanne
VG julgestab kohaliku kompanii rühmitumist järgmisel viisil:
1. VG peatab vaenlase kolonni tipu teel nr 2, enne Vastseliinat, Miikse-Tiilige joonel (Tsäpi ja Pörstö järve ümbrus tundub suuremahuliste tõkete loomise jaoks sobiv).
2. VG tõkestab kolonni tippu edasi liikumise kolme ööpäeva jooksul (tuleb takistada tõketest möödumist Tiilige või Miikse suunas).
3. VG põhjustab kaotuseid vaenlasele, eriti selle staabi- ja hooldusüksuseile (osa üksusest tuleb saata edasiliikumisvõimalusi otsivate lahingüksuste seljataha).
Toetus
Selle aja jooksul on VG kasutada oma raske miinipildujapatarei (asub ilmselt kaitsele rühmituva kompanii taga teisel pool Piusa jõge. Maksimaalne tuleulatus ca 7 km).
Tuld on luba kasutada kokku kaks tulelööki.
Vahendid
Andmeside raadiojaamad 2 tükki, distantslõhkamise vahendid 4 tükki.
Külgmiinid 20 tükki, tankimiinid 20 tükki, TNT 100 kg, CG laske 10 tükki, ÕT rakette 5 tükki, …
Materjalid tuuakse ära pataljoni hoolduspunktist Pulgast.
Tegevusala
Tegevusala läänepiir Tiilike-Tsiistre-Kündja. Kündjas meditsiinipunkt.
Pataljon transpordib haavatud medpunktist edasi.
Pataljoni staabile teatada VG tugipunkti asukoht.
Tähelepanu
Alal liigub oma pataljoni luureüksus.
Tegevuse koordineerib VG tugipunktiga.
Raadiovaikus kehtib tulekontaktini vaenlasega.
Kui mõte oli teine, kui mina sest välja lugesin, siis palun parandada. Tegevusala piirid ja tegelik ülesanne jäid tõesti pisut segaseks, eriti selle pärast, et ei Meeksit, ega Tüliket kaardilt Võrumaa piires lihtsalt ei leidnud. VG-le mehhaniseeritud pataljoni liikumise tõkestamine kolmeks päevaks tundub üsna ränk ülesanne. See on ehk siiski lahendatav, kui kasutada antud TNT-d ulatuslike raidtõkete rajamiseks. Tee lõhkamine mehhaniseeritud pataljoni ei peata. On nad ju mõeldudki liikuma teedeta maastikul.
TT miine ja külgmiine kasutaks aktiivseina distantslõhkeseadmetega raidtõkete julgestamiseks, et viimatinimetatute kõrvaldamine võtaks rohkem aega. ÕT raketid kasutaks enamuses ära just esimesel päeval kopterite hirmutamiseks, et takistada neid teeluure teostamisel. Nii peaks vastane tõketest möödumiseks võimaluse otsimiseks hakkama lahingüksusi hajutama. Üksikuid BMP rühmasid võiks juba varitseda tt-relvadega.
Tagala ja juhtimisüksuste, mis asuvad ilmselt tõkestusalast kuni 5 km tagapool, kottimiseks eraldaks kaks tt-lasku, ühe CG meeskonna ja snaiprimeeskonna. Miinipildujate tulelöögid kasutaks ära teisel kolmandal päeval, kui vaenlasel õnnestub mõni raidtõke eemaldada ja on vaja tõke uuesti täita(seekord siis rauarisu ja laipadega).
Kui need mõtted rahuldavad olema leitakse, siis võib edasi juba spetsiifilisemaks minna ja hakata otsima konkreetseid tõkestuspunkte, varitsusalasid, jagama meeskondadele ülesandeid ning vahendeid.
Postitatud: 06 Mär, 2009 10:54
Kas keegi teab näidata mõnda netist saada olevat kaarti, kus need teede numbrid peal oleks. Töö juures paberkaarti kahjuks pole.
Postitatud: 06 Mär, 2009 10:55
Siin on uusim natukene parandatud ülesanne.
VÄIKEÜKSUSE TAKTIKAST
Tüüpilise väikeüksuse (võitlusgrupp, VG) koosseis võiks olla järgmine:
juhataja (ohvitser, 1)
kommandpatrull (1+2)
pioneerpatrull (1+2)
tankitörjepatrull (1+2)
snaiperpatrull (1+2)
tulejuhtimispatrull (1+2)
õhutõrjepatrull (1+2)
jalaväepatrull (1+2)
kohalik jagu (koolitus sissimetoodeile) (1+3+6)
Kokku tugevus oleks 32=1+7+14 ja 1+3+6. Igas patrullis juhataja on allohvitser.
Ülesanne on järgmine pataljoni kommanderi käsk
VG juhatajale 4.3.20xx kell 14:00 (fiktiivne olukord):
---------------------------------------------------
Vaenlane
Vaenlase mekaniseeritud jalaväeüksus (umbes pataljon) on ootadav teelt nr A212 12 tunni jooksul.
Vaenlase kolonn läheb tõenäoliselt edasi Võru ja Tartu suunas tee nr 2 mööda.
Vaenlase luurepatrull ja helikopter on märgatud tee nr 2 kõrval Meeksi tasandil.
Omad jõudud
Oma kohalik kompanii rühmitub viivituspositsioonile vahele Vastseliina-Võru.
VG ülesanne
VG julgestab kohaliku kompanii rühmitumise järgmisel viisil:
1. VG seisab vaenlase kolonni tipp teel nr 2 vahel Vastseliina-Meeksi teerist-Tülike.
2. VG tõkestab kolonni tippi edasi liikumise kolme ööpäeva aja.
3. VG põhjustab kaotuseid vaenlasele, eriti selle staabi- ja hooldusüksuseile.
Tõetus
Oma raske miinipildujapatarei on VG kasutusel selle ajaperioodil.
Tuld on luba kasutada kokku üks tuleannus vajaduse korral.
Vahendid: andmeside raadiojaamad 2 tükki, külgmiinid 20 tükki,
suunkildmiinid 20 tükki, kaugeõhkimise vahendid 4 tükki,
tankimiinid 20 tükki, TNT 100 kg, kustid 10 tükki, ÖT rakettid 5 tükki, …
Materjalid tuuakse ära pataljoni hoolduspunktist Pulgast.
Tõetusala
VG tugipunkt tõetusalal: tee-Tülike-Tsiistre-Kündja, kus medipunkt.
Pataljon transpordib haavatud medipunktist edasi.
Teade tugipunkti kohast pataljoni staabile.
Tähelepanu
Pataljoni luureüksus liikub terve alal.
Võtab ühenduse VG kommandpunktile.
Raadiovaikkus kuni lahing hakkab peale.
------------------------------------------------------
See on nüüd kordusõppused internetis!
Olukord on fiktiivne, siiski ei ole midagi salatsemist.
Mul on head kogemused Eestist erinevail õppuseil, et kui oleme midagi plaanid koostatud,
nii tulemus on olnud loov ja ideerikas.
Siin on tähtis, et osalejade arutelu oleks aktiivne, ei see, et tulemus oleks täielik.
Ülesanne internet-osalejale on järgmine:
Planeeri ja koosta plaanitsus (kava) VG sellele ülesandele või see ülesande osale!
Kõik osa-asjad ja detaljid ovad loomulikult ka tähtsad ja soovitud.
Vähemalt järgmised asjad peaks mõtlema:
1. Tee katkestuse ja varitsuse kohat tee nr 2 peal, ka kui mitu?
2. Kohaliku jao (sissid) tegevusala tee suunal?
3. Ettevalmistus- ja lahinguülesanded patrulleile ja jaole?
4. Kuidas materjal jagadakse eri patrullide vahel (mis igaüks saab kätte)?
5. Kuidas materjal transporditakse ja kuhu, kes toob ära kohale?
6. Tugipunkti koht ja marsruut sinna pataljonist?
7. Patrullide tulepositsioonid igaühe tee katkestuspunktide kõrval ja ümbruses?
8. Materjalipeidikuide kohad tee ümbruses (kuhu ülejääk materjal pannakse ajutiselt)?
9. Ettevalmistavad tööd tee katkestuskohis (kuidas tee katkestatakse)?
10.Mis lisamaterjali või lisavahendeid on tarvis, mis muut tõetust on vaja?
11.Ettevalmistuste ajatabel?
12.Tegevuse julgestus õhuohtu jaoks, maskeerimine, liikumise ruutid, parool, lööksõna?
13.Sidetegevus, salastusvõtid andmesidele (kust)?
14.Toidumoonahooldus, laskemoona (kui palju), majutuskohad ja majutus (kuidas)?
15.Kes hoiab medipunkti?
16.Kuidas haavatud transporditakse tee kõrvalt medipunktile?
17.Kaudtule sihtmärgid?
18.Pette- ja tõkestruktuurid?
19.Tegevus ja vahendid pimes öösel?
20.Tegevus vaenlase kolonni tulles tee nr 2’le ja tee katkestuskohale:
- juhtimise signaalid
- tule alustus
- tee katkestus
- eri tulistused ja nende järjekord
- eraldumised
- kes jääb kontrollima vaenlast
- ja nii edasi…
21.Kuidas takistatakse vaenlase kolonni edasi liikumist katkestuskohast?
22.See ka peaks tähele panna, et on talv!
Raske miinipilduja on 120 mm.
Siin võime mõelda, et patarei ise hoolitseb omad positsioonid.
Kui VG juhataja või tulejuht andab patareile sihtmärgid ja nende asukohad,
nende täpsuse tingimused ja millal peaks olema valmis tulistama,
nii patarei otsib positsioonid ja tulistab, kui tulekäsk andakse.
Siin mõtleme ainult, et tuleb pataljon. Me ei muretse laiemast sõjafoorumist.
Raskuspunkt siin ”harjutuses” on VG taktika läbi uurimine ühe fiktiivse olukorra abil.
Ülesanne on, et peaks saavutama 3 ööpäevä ajavõit vahel Vastseliina-Meeksi teerist-Tülike.
Vajalik ajavõit on pikk. Tee pikkus on umbes 10 km Vastseliina-Tülike vahel.
Kasutusel on 100 kg TNT.
Tankimiineis on lisaks kokku umbes 150 kg lõhkeainet (heksotol).
Tuleb meelde, et oleks vaja teha mitu tee katkestus/varitsuspunkti.
Ja veel, et igas punktis peaks olema maksimaalne ajavõit.
Kui mitu tee katkestuseid võiks olla?
Teine küsimus on, kuidas kasutata kohaliku sissijao?
See on võimeline ka tekema kahju ja ajavõite.
Pataljon tuleb lõunasuunast tee nr 2 peal.
See on suur, lai tee, mis läheb Võru ja Tartu kaudu kuni Tallinn.
Soodus printsiip VG varitsuses on, et kasutatakse eri relvade koosmõju, synergia.
See tähendab, et 1+1 on rohkem kui 2.
See on näha näiteks tule konsentreerimisena ja eri relvade tulealustuse soodsana järjekordana.
Näiteks: esiteks vaenlane välja sõidukeist gustidega ja kohe järgi miinipilduja ja suundkildmiinide tuli, jne.
Tõetusala (tugiala) VG’le on metsaala, kuhu vaenlane ei lihtsalt tule.
- peaks olema turvaline
- hea õhuvarjuala
- mõne kilomeetri kaugusele tegevusalast, aga ei liiga kaugel
- hea marsruut edasi (jalgsi või sõidukide peal)
- VG tugipunkt (kommandpunkt), medipunkt, andmeside raadiojaam,
materjali peidik, sisside postkast maastikul, ...
- varjatud marsruutid tegevusalale tee kõrval
Eriti sissiüksused kasutavad sellist tõetusala metoodi hajutatud võitlusviisil.
Võime mõtelda, et vaenlase patajoon oleks kui on alla.
Mekaniseeritud jalaväe pataljon koostub fiktiivselt järgmiselt:
- kokku umbes 700 meest
- pataljoni staab
- staabikompanii: luure-, miinipilduja- ja meditsiinirühmad, snaiper jagu
- kolm mekaniseeritud jalaväe kompanii
- kompaniis on: kolm jalaväerühma ja tuletõetusrühm(miinipildujad, snaiprid)
- APC ja IFV tankeid ja muid sõidukeid kokku umbes 100 tükki
- MBT’eid veel umbes 5 tükki kolonni tippis
Kui sõidukide vahel oleks 50 m, niin terve kolonn oleks 5 km pikk.
VÄIKEÜKSUSE TAKTIKAST
Tüüpilise väikeüksuse (võitlusgrupp, VG) koosseis võiks olla järgmine:
juhataja (ohvitser, 1)
kommandpatrull (1+2)
pioneerpatrull (1+2)
tankitörjepatrull (1+2)
snaiperpatrull (1+2)
tulejuhtimispatrull (1+2)
õhutõrjepatrull (1+2)
jalaväepatrull (1+2)
kohalik jagu (koolitus sissimetoodeile) (1+3+6)
Kokku tugevus oleks 32=1+7+14 ja 1+3+6. Igas patrullis juhataja on allohvitser.
Ülesanne on järgmine pataljoni kommanderi käsk
VG juhatajale 4.3.20xx kell 14:00 (fiktiivne olukord):
---------------------------------------------------
Vaenlane
Vaenlase mekaniseeritud jalaväeüksus (umbes pataljon) on ootadav teelt nr A212 12 tunni jooksul.
Vaenlase kolonn läheb tõenäoliselt edasi Võru ja Tartu suunas tee nr 2 mööda.
Vaenlase luurepatrull ja helikopter on märgatud tee nr 2 kõrval Meeksi tasandil.
Omad jõudud
Oma kohalik kompanii rühmitub viivituspositsioonile vahele Vastseliina-Võru.
VG ülesanne
VG julgestab kohaliku kompanii rühmitumise järgmisel viisil:
1. VG seisab vaenlase kolonni tipp teel nr 2 vahel Vastseliina-Meeksi teerist-Tülike.
2. VG tõkestab kolonni tippi edasi liikumise kolme ööpäeva aja.
3. VG põhjustab kaotuseid vaenlasele, eriti selle staabi- ja hooldusüksuseile.
Tõetus
Oma raske miinipildujapatarei on VG kasutusel selle ajaperioodil.
Tuld on luba kasutada kokku üks tuleannus vajaduse korral.
Vahendid: andmeside raadiojaamad 2 tükki, külgmiinid 20 tükki,
suunkildmiinid 20 tükki, kaugeõhkimise vahendid 4 tükki,
tankimiinid 20 tükki, TNT 100 kg, kustid 10 tükki, ÖT rakettid 5 tükki, …
Materjalid tuuakse ära pataljoni hoolduspunktist Pulgast.
Tõetusala
VG tugipunkt tõetusalal: tee-Tülike-Tsiistre-Kündja, kus medipunkt.
Pataljon transpordib haavatud medipunktist edasi.
Teade tugipunkti kohast pataljoni staabile.
Tähelepanu
Pataljoni luureüksus liikub terve alal.
Võtab ühenduse VG kommandpunktile.
Raadiovaikkus kuni lahing hakkab peale.
------------------------------------------------------
See on nüüd kordusõppused internetis!
Olukord on fiktiivne, siiski ei ole midagi salatsemist.
Mul on head kogemused Eestist erinevail õppuseil, et kui oleme midagi plaanid koostatud,
nii tulemus on olnud loov ja ideerikas.
Siin on tähtis, et osalejade arutelu oleks aktiivne, ei see, et tulemus oleks täielik.
Ülesanne internet-osalejale on järgmine:
Planeeri ja koosta plaanitsus (kava) VG sellele ülesandele või see ülesande osale!
Kõik osa-asjad ja detaljid ovad loomulikult ka tähtsad ja soovitud.
Vähemalt järgmised asjad peaks mõtlema:
1. Tee katkestuse ja varitsuse kohat tee nr 2 peal, ka kui mitu?
2. Kohaliku jao (sissid) tegevusala tee suunal?
3. Ettevalmistus- ja lahinguülesanded patrulleile ja jaole?
4. Kuidas materjal jagadakse eri patrullide vahel (mis igaüks saab kätte)?
5. Kuidas materjal transporditakse ja kuhu, kes toob ära kohale?
6. Tugipunkti koht ja marsruut sinna pataljonist?
7. Patrullide tulepositsioonid igaühe tee katkestuspunktide kõrval ja ümbruses?
8. Materjalipeidikuide kohad tee ümbruses (kuhu ülejääk materjal pannakse ajutiselt)?
9. Ettevalmistavad tööd tee katkestuskohis (kuidas tee katkestatakse)?
10.Mis lisamaterjali või lisavahendeid on tarvis, mis muut tõetust on vaja?
11.Ettevalmistuste ajatabel?
12.Tegevuse julgestus õhuohtu jaoks, maskeerimine, liikumise ruutid, parool, lööksõna?
13.Sidetegevus, salastusvõtid andmesidele (kust)?
14.Toidumoonahooldus, laskemoona (kui palju), majutuskohad ja majutus (kuidas)?
15.Kes hoiab medipunkti?
16.Kuidas haavatud transporditakse tee kõrvalt medipunktile?
17.Kaudtule sihtmärgid?
18.Pette- ja tõkestruktuurid?
19.Tegevus ja vahendid pimes öösel?
20.Tegevus vaenlase kolonni tulles tee nr 2’le ja tee katkestuskohale:
- juhtimise signaalid
- tule alustus
- tee katkestus
- eri tulistused ja nende järjekord
- eraldumised
- kes jääb kontrollima vaenlast
- ja nii edasi…
21.Kuidas takistatakse vaenlase kolonni edasi liikumist katkestuskohast?
22.See ka peaks tähele panna, et on talv!
Raske miinipilduja on 120 mm.
Siin võime mõelda, et patarei ise hoolitseb omad positsioonid.
Kui VG juhataja või tulejuht andab patareile sihtmärgid ja nende asukohad,
nende täpsuse tingimused ja millal peaks olema valmis tulistama,
nii patarei otsib positsioonid ja tulistab, kui tulekäsk andakse.
Siin mõtleme ainult, et tuleb pataljon. Me ei muretse laiemast sõjafoorumist.
Raskuspunkt siin ”harjutuses” on VG taktika läbi uurimine ühe fiktiivse olukorra abil.
Ülesanne on, et peaks saavutama 3 ööpäevä ajavõit vahel Vastseliina-Meeksi teerist-Tülike.
Vajalik ajavõit on pikk. Tee pikkus on umbes 10 km Vastseliina-Tülike vahel.
Kasutusel on 100 kg TNT.
Tankimiineis on lisaks kokku umbes 150 kg lõhkeainet (heksotol).
Tuleb meelde, et oleks vaja teha mitu tee katkestus/varitsuspunkti.
Ja veel, et igas punktis peaks olema maksimaalne ajavõit.
Kui mitu tee katkestuseid võiks olla?
Teine küsimus on, kuidas kasutata kohaliku sissijao?
See on võimeline ka tekema kahju ja ajavõite.
Pataljon tuleb lõunasuunast tee nr 2 peal.
See on suur, lai tee, mis läheb Võru ja Tartu kaudu kuni Tallinn.
Soodus printsiip VG varitsuses on, et kasutatakse eri relvade koosmõju, synergia.
See tähendab, et 1+1 on rohkem kui 2.
See on näha näiteks tule konsentreerimisena ja eri relvade tulealustuse soodsana järjekordana.
Näiteks: esiteks vaenlane välja sõidukeist gustidega ja kohe järgi miinipilduja ja suundkildmiinide tuli, jne.
Tõetusala (tugiala) VG’le on metsaala, kuhu vaenlane ei lihtsalt tule.
- peaks olema turvaline
- hea õhuvarjuala
- mõne kilomeetri kaugusele tegevusalast, aga ei liiga kaugel
- hea marsruut edasi (jalgsi või sõidukide peal)
- VG tugipunkt (kommandpunkt), medipunkt, andmeside raadiojaam,
materjali peidik, sisside postkast maastikul, ...
- varjatud marsruutid tegevusalale tee kõrval
Eriti sissiüksused kasutavad sellist tõetusala metoodi hajutatud võitlusviisil.
Võime mõtelda, et vaenlase patajoon oleks kui on alla.
Mekaniseeritud jalaväe pataljon koostub fiktiivselt järgmiselt:
- kokku umbes 700 meest
- pataljoni staab
- staabikompanii: luure-, miinipilduja- ja meditsiinirühmad, snaiper jagu
- kolm mekaniseeritud jalaväe kompanii
- kompaniis on: kolm jalaväerühma ja tuletõetusrühm(miinipildujad, snaiprid)
- APC ja IFV tankeid ja muid sõidukeid kokku umbes 100 tükki
- MBT’eid veel umbes 5 tükki kolonni tippis
Kui sõidukide vahel oleks 50 m, niin terve kolonn oleks 5 km pikk.
Postitatud: 06 Mär, 2009 11:38
Täiesti õige märkus. Ma olen pikisilmi ootanud millal keegi selle teeb.Madis22 kirjutas:VG-le mehhaniseeritud pataljoni liikumise tõkestamine kolmeks päevaks tundub üsna ränk ülesanne.
VG pole sugugi suitsiidigrupp mis peab lootusetus võitluses langema täies mahus.
Enda poolt annaksin käsu, "otsustavat lahingut mitte pidada" - kui ma oleksin andmas VG:le ülesannet, aga seekord ma pole.
Postitatud: 06 Mär, 2009 11:44
Pole olemas Eestis sellist kohta kui Tülike. On Tiilige. Panen siia areaali kaardi nii nagu mina sellest aru sain:
Postitatud: 06 Mär, 2009 11:46
Ma oleks juba mõnda aega tagasi sellise kommentaari teinud aga mõtlesin enne areaali läbi vaadata, et ehk leiab mingi loomingulise lahenduse. Üldiselt on siiski tegemist üsna võimatu missiooniga. Pealegi tekib küsimus, et mida kuradit see kompanii seal grupeerub kolm ööpäeva sel ajal kui mina pean oma meestega ennast maha tappa laskma. Liigutagu kiiremini oma perset.Juhani Putkinen kirjutas:Täiesti õige märkus. Ma olen pikisilmi ootanud millal keegi selle teeb.Madis22 kirjutas:VG-le mehhaniseeritud pataljoni liikumise tõkestamine kolmeks päevaks tundub üsna ränk ülesanne.
VG pole sugugi suitsiidigrupp mis peab lootusetus võitluses langema täies mahus.
Enda poolt annaksin käsu, "otsustavat lahingut mitte pidada" - kui ma oleksin andmas VG:le ülesannet, aga seekord ma pole.
Postitatud: 06 Mär, 2009 12:07
Loogiline võiks olla kolme päeva jooksul ehk maksimaalselt passid võsas kolm päeva ja kui siis kolonni ei tule, saad uue ülesande. Kui kontatkt toimub, liigud tagasi kompanii /patljoni juurde.
Tuleb endalgi meelde, et ajateenistuses anti viivituslahingus sarnaseid käske: ala varitusus ntx 36h või kuni kontakti toimumiseni. Sellega on see probleem muidugi, et kui on raadiovaikus, ei saa suuremate üksuste liikumisest teada: murtakse mujalt läbi, pataljon liigub ära ja sina passid ikka võsas, nüüd aga kotti jäänuna. Samas see siin on ju kogenud VG, mis peabki tagalasse jääma
Tuleb endalgi meelde, et ajateenistuses anti viivituslahingus sarnaseid käske: ala varitusus ntx 36h või kuni kontakti toimumiseni. Sellega on see probleem muidugi, et kui on raadiovaikus, ei saa suuremate üksuste liikumisest teada: murtakse mujalt läbi, pataljon liigub ära ja sina passid ikka võsas, nüüd aga kotti jäänuna. Samas see siin on ju kogenud VG, mis peabki tagalasse jääma
Postitatud: 06 Mär, 2009 12:38
See oli teatud, et ülesanne on raske, eriti sellel tee nr 2, mis on lai.Madis22 kirjutas: VG-le mehhaniseeritud pataljoni liikumise tõkestamine kolmeks päevaks tundub üsna ränk ülesanne.
Ja ootime, kes esimeseks see kirjutab.
Siiski ei ole nüüd hea muuta ülesanned.
Raskuspunkt on VG taktikas siin olukorras.
VG juhataja peaks ka planeerima asjad ja tõetus,
kuidas see oleks võimalik ja neid pataljoni kommandörile edasi saata.
Postitatud: 06 Mär, 2009 14:30
120 mm miinipilduja tuleannus Soomes on 120 lasu per toru.Madis22 kirjutas: Tuld on luba kasutada kokku kaks tulelööki.
Soome miinipildujakompaniis on 6 või 9 toru.
Siiski üks tuliannus oleks 720 või 1080 lasu.
Eesti miinipilduja patareis on tõenäoliselt 10 toru, niisiis mitu.
Kui oleks üks tuleannus, see tekeb ehk 1200 lasu.
See on nii palju, et ülesandes parandasin number väiksemaks.
Soomes üks tulelöök on 0,1 tuleannust.
Raske miinipildujal niisiis 12 lasu per toru.
Mekaniseeritus pataljoonis ei ole palju MBT’eid.
Siin on üsna palju mehi.
Selle pärast miinipildujatuli võib olla tõhukas seda vastu.