Üks Iisraeli relvajõudude iseloomustav artikkel (tõlge muidugi

). Kuidas on tagatud lojaalsus oma riigile. Lihtsalt üks komponent kogu sellest kompleksist. Näide suhtumisest inimesse, oma kodanikku, oma sõdurisse. (Ja nad ei sure välja, nagu ühes teises meie oma ajakirjanduses ilmunud artiklis just-kui hoiatatakse, seoses naisinimeste sõjaväeteenistusega - v.t. teema "Naised ...").
IDF
Sõjaväe meedikud ei jää peavarjuta.
Sõdur peab selleks, et ta teaks kus tema kodumaa on, omama kodu.
2012-04-20 Sahar Helman – professor
Ei saa öelda, et Iisraeli seadustik mingil moel tooks elamispinnaga varustamise osas teiste sõjaväelaste seast välja just sõjaväe arste ja kesktaseme ning nooremat meditsiinipersonali. Juudiriigis on katus pea kohal peaaegu, et kõigil kodanikel, kuigi, loomulikult saavad eliitelamist endale lubada vaid riigi äärmiselt varakad elanikud või rikkad välismaalased.
Ja sellele vaatamata on IDF sõjaväemeditsiinikorpusel oma elamujaoskond, missuguse töötajad on alati valmis osutama juriidilist ja muud abi juhtudel, kui tekivad ettearvamatud raskused korteri ostul või riikliku elamispinna saamisel.
Elamuprobleeme lahendatakse IDF-is täiesti erinevalt Venemaast ja enamusest teistest riikidest. Vastavalt Iisraeli seadustele peab isegi ajateenijast sõdur olema tagatud elamispinnaga. Asi on selles, et sõdur ei või kasarmeeritud olukorras olla üle 18 päeva järjest. Nii on öeldud IDF määrustikes. Praktikas tähendab see seda, et paljud sõdurid lähevad nädalavahetuseks koju. Kuid on ju juhuseid, kus sõduril pole kodu. Näiteks ta repatrieerus üksi, ja kõik ta sugulased jäid tema endisele asukohamaale. Selliste sõjaväelaste jaoks rendib IDF korteri või pakub „üksikutele“ võimaluse „sõdurikoduks“ nimetatavas mugavas ühiselamus. On olemas veel üks variant. „Üksik“ võetakse mingi Iisraeli perekonna šefluse alla ja kõik väeosast väljaspool olekud veedab ta seal, kaasa arvatud erinevate pühade pühitsemised.
Benji maja
Riigi keskosas, Ranan´i linnas, lõpetatakse soojustatud maja ehitusega üksikutele sõduritele ja selles saavad korteri endised IDF sõdurid, kelledest suure osa moodustavad noored vene repatriandid. Nad on Iisraeli tulnud ilma vanemateta noorteprogrammi raames endise NSVL aladel moodustunud riikidest.
Faktiliselt on jutt elamukompleksist, missugust nimetataksegi Benji majaks – major Benjamin Hillman´i auks, kes hukkus 20. Juulil 2006 Teise Liibanoni sõja käigus.Peale Beljamini hukkumist andis tema lesk, Ajala, perekonna säästud Benju Fondi loomiseks, mille eesmärgiks on üksikute sõjaväelaste tagamine elamispinnaga.
IDF lahinguüksustes teenib üle 2500 üksiku sõduri. Vastavalt armee psühholoogide soovitustele võib üksikute sõjaväelaste kategooriasse kanda ka mees- ja naissõdureid, kes pärinevad vähese sissetulekuga peredest.
Kui selles riigis lähedasi mitteomavad sõdurid saavad nädalavahetuseks väeosast välja, siis enesest mõistetavalt ei jää nad ilma peavarjuta. Kibutsid pakuvad sellistele sõduritele tavaliselt mitte ainult elukohta, vaid ka tervet kompleksi olmeteenuseid, kuhu kuuluvad pesu pesemine ja ka toidu ostmine ja selle valmistamine. Ka on paljud Iisraeli pered valmis sellistele üksikutele sõduritele olema sooja kodutunde loojateks.
Mitte korter, vaid raha selle muretsemiseks.
Paljud sõdurid tahavad peale armeeteenistust elada korteris, millist nad võiksid nimetada omaks. Armeeteenistuse läbinud endiste sõjaväelaste korterimuretsemise protsess pole samuti teab-mis keeruline. Iga Iisraeli kodanik, sõltumata sellest kas ta on selle riigi põliselanik, või repatriant, omab elamispinna muretsemisel õigust protsendivabaks pangalaenuks.
Laenusumma varieerub sõltuvalt piirkonnast, kuhu laenu saaja soovib elamispinda muretseda. Tavaliselt moodustab laenusumma alates 1/5 kuni 2/3 korteri maksumusest.
Eriti soodsatel tingimustel saavad laenu reservi minevad sõjaväelased sõltuvalt nende sõjaväelisest auastmest. Iga IDF-ist reservi mineja saab kahesugused rahalised vahendid: „lõppkingitus“, millega endine sõjaväelane võib toimida vastavalt oma äranägemisele, ja „kogutav raha“, mida on raske n.ö. tuulde lasta.
Iisraeli väärtushinnangute järgi on „lõppkingitus“ suhteliselt väike raha. Vastavalt väeliigile ja tema ametikohale seal võib see summa varieeruda – 3-5 tuh. dollarit. Paljud endised Iisraeli sõdurid kulutavad selle raha reisimisele maailmas. „Kogutava rahaga“ endised sõdurid selliselt ümber ei käi. Seda raha, mida on kümned tuhanded dollarid, võib kasutada korteriostuks, või siis õppimiseks (kuigi selleks eesmärgiks on olemas eraldi „kingitus“, millest aga sageli ei jätku), või oma äritegevuse alustamiseks. Teisi variante selle kasutamiseks ei ole.
Kui värskelt reserviläinu ei taha seda summat kasutada ülalpool loetletud eesmärkidel, siis omab ta selle kasutamiseks omal äranägemisel võimalust alles 7 aasta pärast. Selline ajaline intervall on tehtud spetsiaalselt selleks, et noor 20-aastane reservlane tingituna oma noorusest ja elukogemuse puudumisest, ei raiskaks seda ära näiteks kasiinos või ei kingiks esimesele ettejuhtuvale veetlevale vastassugupoole esindajale. Aga peale 27. Eluaastat tehakse lollusi tavaliselt juba vähem.
Pannes nüüd need 2 summat kokku võib ka „üksik“ reservi mineja muretseda endale piisavalt talutava elamise, tõsi küll, ääremaadel. Kui aga endine sõjamees otsustab abielluda, siis lisanduvad tema nn. lõpurahadele veel ka abikaasa (endine IDF sõdur) vastavad summad, ja värske abielupaar ei pea taotlema isegi mitte pangalaenu, et reservi minev sõduripaar endale elamispinna saaks.
Eriprivileegid sõjainvaliididele.
Relvajõudude invaliididele on erilised privileegid: neile antakse elamispind tasuta Kaitseministeeriumi ja sotsiaalteenistuste erifondidest eluaegseks tasuta meditsiiniabiks ja kommunaalteenusteks.
Elus tuleb aeg-ajalt ette ettenägematuid olukordi. Kuid Iisraeli seadustik püüab ka neid ette näha. Nii näiteks lahutas meditsiiniteenistuse major Hanan Morev end oma naisest. Nagu tõeline mees, seda enam ohvitser, jättis ta korteri ja selle sisustuse oma endisele perekonnale. Selge see, et mingid säästud sellel IDF vanemohvitseril oma senise elu jooksul siiski kogunenud olid. Kuid korter „tõotatud maal“ maksab palju ja nn. lõpurahad olid juba ammu kulutatud. Siin tulebki appi IDF sõjaväemeditsiinikorpuse elamujaoskond. Üle 20 aasta IDF-is teeninud major Morevile võimaldatakse korteri ostuks kaks soodusühikut. Rahalises väljenduses on see ca. 20 tuh dollarit, mille major Morevi eest maksab IDF. Ja kuigi see summa moodustab vaid ligikaudu 1/5 kolmetoalise korteri maksumusest, võib seda nimetada siiski küllaltki oluliseks abiks.