www.militaar.net

Tänaste julgeolekuarengute valguses on lähima 5a reaalsus liitlaste brigaadi paigutamine igasse Balti riiki, st siin enam kasarmu kaupa olemasolevatesse linnakutesse juurde toppimisega hästi ei saa. Ehk "keset metsa" tuleb kuskil minna niiehknaa.

..piisavalt suur (ja hea asukohaga) riigikaitseline "reservterritoorium" JÄGALAs ju kenasti alles

Kas mobilisatsiooni tõesti planeeritakse teostada nendes suurtes hallides ?
Mina aru ei saa miks neid ei ole maa alla ehitatud.
Google maps järgi on need "hooned" ca 1000m2 .
Soome 2017 hindade järgi maksab ca 100m2 S1 varjendi puhul ruutmeeter ca 1700 eurot.
https://api.hankeikkuna.fi/asiakirjat/7 ... 093451.pdf
Ehk siis üks-ühele võttes ca 1,7 miljonit eurot . Hind sisaldab ventilatsiooni- , elektri- ja torutöid.
Rääkimata ustest, ülerõhuklappidest jms.
Eks Soome Vabariigis ole ehitamine kallim ka ja Kaitseväel võiks muidugi olla juba S3 klassi oma.
Saan aru , et meil peab tulema eelhoiatus aga eks mobiliseerimine toimub
ka sõjategevuse ajal.
Kas avalikest materjalidest lähtuvalt on sellist lahendit üldse keegi kaalunud ?
Jõgeva Kaitseliidu uues hoones olen viibinud - suur betoonist ehitis ent üleni maa peal.
Kaevetööd ei ole ju nii kallid?

Aastal 2013 ehitati 5 kasarmut ja renoveeriti neli 22 miljoni euro eest.

Mõni sõduri number tagasi oli KV uue kasarmu tüüpprojekti tutvustus ja lugesin seda ja imestasin - seal pole isegi poolkeldrikorrust (mida saaks hädaga vajadusel varjendiks muuta), soklikorrus oli maapealne. Tehtud on see tänapäevastest tsiviilehituslikest soojustatud paneelidest, mis koosnevad 5 cm betooni väljas, siis 10 cm penoplasti ja siis 5 cm betooni. Sealt mingit S3 (või isegi S1) kaitseastet loota on nagu halb nali. Sellises hoones on küsitav isegi edukas linnalahing, kuna seinad kuule ei pea.

Tõsiselt mehed, kuhu joostakse, kui õhuhäire antakse?

"Kaitseväe Raadilt ärakolimine sai RMK nõudmiste tõttu tagasilöögi"

https://www.err.ee/870110/kaitsevae-raa ... agasiloogi

Käisin viimane nädalavahetus seal matkarajal aega parajaks tegemas, mõne kilomeetrise ringi läbimisel korjasin raja kõrvalt korvitäie seeni mis näitab,et see suht puutumata koht ja metsas jalutamas ega trenni tegemas seal väga ei käida.
Teine asi on mõned lõkkekohad koos varjualuste ja pinkidega need olid kasutusel aga sinna keegi jala ei tule olin isegi autoga ning ma ei näe vahet kui peaks 7 km kaugemale Ilmatsalu matkarajale sõitma. Seal ruumi rohkem ja kant palju mitmekesisem, jõgi jne.
Tundub suht naljakas kui see väga vähe kasutatud maaala peaks jääma nii nagu seni kasutusse, näiteks Tartust umbes 20 km kaugusel Vooremäel võib nädalavahetustel olla 30-40 autot ning mets rahvast täis.

Kapten Trumm kirjutas:Mõni sõduri number tagasi oli KV uue kasarmu tüüpprojekti tutvustus ja lugesin seda ja imestasin - seal pole isegi poolkeldrikorrust (mida saaks hädaga vajadusel varjendiks muuta), soklikorrus oli maapealne. Tehtud on see tänapäevastest tsiviilehituslikest soojustatud paneelidest, mis koosnevad 5 cm betooni väljas, siis 10 cm penoplasti ja siis 5 cm betooni. Sealt mingit S3 (või isegi S1) kaitseastet loota on nagu halb nali. Sellises hoones on küsitav isegi edukas linnalahing, kuna seinad kuule ei pea.

Tõsiselt mehed, kuhu joostakse, kui õhuhäire antakse?

Tsiviilehituslikud paneelid on täna pigem 8+20+15cm, 10aastat tagasi 8+15+15cm. Kandvate siseseinte paksus on alates 19cm ilma vaht-täidiseta. 5cm koorik ei taga ju betoonis olevale armatuurile minimaalset nõutavat kattekihtigi, rääkimata mingist arvestatavast kandevõimest. Kuipalju 15-23cm betooni nüüd kuule, kilde, plahvatuse lööklainet talub, on eraldi küsimus.

Madis22 kirjutas:5cm koorik ei taga ju betoonis olevale armatuurile minimaalset nõutavat kattekihtigi, rääkimata mingist arvestatavast kandevõimest.

Sellist üldist asja nagu "minimaalne nõutav kattekiht" pole olemas. Kattekiht määratakse vastavalt betooni paigaldamise keskkonnale ja sarruse töö iseloomule ehk siis selle määrab konstruktor tarindipõhiselt. Tehases tehtavatel betoontoodetel samuti.

Põhimõtteliselt võib 5 cm betoonis olla sarrus kenasti sees, aga tahaks muidugi joonist näha, et sellises asjas ise veenduda.

Kapten Trumm kirjutas:Sealt mingit S3 (või isegi S1) kaitseastet loota on nagu halb nali. Sellises hoones on küsitav isegi edukas linnalahing, kuna seinad kuule ei pea.
Tõsiselt mehed, kuhu joostakse, kui õhuhäire antakse?

Kui mehed on sellel ajal mingil imetabasel põhjusel veel kasarmus kui õhuhäire antakse siis on kõik juba ammu valesti läinud. Päeva lõpuks ei pea kõvemaid matse isegi ToraBora mägi ja punkrite ehitamine ei päästnud ka natse hävingust. Ega Prantsusmaad... Niipaljukest kui ma mõelda oskan siis pole nagu õigesti kedagi päästnud. Ehk siis kasarm on majutushoone (rahuaegne) ja midagi muud temast ei tohikski tahta.

Juhin tähelepanu, et meil toimub "garnisonipõhine formeerimine", mis on mobilisatsiooni nurjata sooviva vastase sihtmärk nr 1 on needsamad rahuaegsed linnakud.
See on "Soome kontseptsiooni" üks peamisi puudusi, et asi sõltub eelhoiatuse saamisest ja teiseks, mobilisatsiooni infra muutub ise kindlaks rünnaku sihtmärgiks.
Ja enamvähem ainsaks kaitsevahendiks ongi väikeriigi võimaluste juures passiivsed vahendid (varjamine, hajutamine, maskeerimine, varjumine, kindlustamine).

Selline lihtsustamine (kindlalt piiritletud RA ja SA) on ohtlik olukorras, kus harrastatakse "sõda mis polegi sõda" ja kus üritatakse igati eelhoiatust üle mängida.
Selliseid lugusid on ajaloos piisavalt, kus vastane ongi suutnud "out of blue" välja ilmuda.

Juhin tähelepanu, et KT poolt edastatav info ei pruugi olla korrektne. Välja arvatud loomulikult see, et ründaja huvides on eelhoiatus üle mängida.

Käisin eile üle mõne aja oma eesti.ee leheküljel. KV osas oli nüüd ka mobilisatsioonipunkt ja see ei olnud kasarm, garnison.

Karambul kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Sealt mingit S3 (või isegi S1) kaitseastet loota on nagu halb nali. Sellises hoones on küsitav isegi edukas linnalahing, kuna seinad kuule ei pea.
Tõsiselt mehed, kuhu joostakse, kui õhuhäire antakse?

Kui mehed on sellel ajal mingil imetabasel põhjusel veel kasarmus kui õhuhäire antakse siis on kõik juba ammu valesti läinud. Päeva lõpuks ei pea kõvemaid matse isegi ToraBora mägi ja punkrite ehitamine ei päästnud ka natse hävingust. Ega Prantsusmaad... Niipaljukest kui ma mõelda oskan siis pole nagu õigesti kedagi päästnud. Ehk siis kasarm on majutushoone (rahuaegne) ja midagi muud temast ei tohikski tahta.

Soome KV baasides on varjendid täiesti olemas, kuna seal maksab varjendite ehitamise kohta sama seadus, mis tsiviilis - iga rohkem kui 1200 m2 hoone peab omama varjendit, mis mahutaks tavapäraselt hoones viibiva inimeste arvu. Sildid ja viidad on täiesti väljas ja enamik hooneid, kus isikkoosseis toimetab, on varustatud varjenditega nii, et sõdur ei pea isegi hoonest välja jooksma - koht asub sama hoone täiskeldrikorrusel näiteks. Kas nad on ka alalises valmisolekus või maksab ka seal tsiviilis maksev duaalse kasutuse võimalus - kahjuks ei õnnestundu teada saada.

Kuna see eelhoiatuse kontseptsioon on meil võetud üle Soomest, siis siit ka küsimus, et kuidas varjendiprobleemiga jõuti (taaskord) Soomes 180 kraadi vastupidistele järeldustele. Soomlased alalistes baasides ei formeeri (veetakse laiali) ja nendel baasidel pole erilist SA rolli, aga ikkagi, betoon on valatud ja mitte ainult külma sõja aegsetes kasarmutes, vaid olen näinud sellist "objekti" ka mõni aasta tagasi valminud õppehoones. Samamoodi on linnakutes olemas samasugused õhuhäiresireenid nagu on tsiviilis üleval.

Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et soomlased on juhuks, kui Iskanderid radarile ilmuvad, vähemalt koosseisu osas suhteliselt hästi kaitstud, soovides kahjustada isikkoosseisu, tuleb hakata ründama hooned ühekaupa ja ilmselt mitte 250 kg vabalangevate pommidega.

mäger kirjutas:Käisin eile üle mõne aja oma eesti.ee leheküljel. KV osas oli nüüd ka mobilisatsioonipunkt ja see ei olnud kasarm, garnison.

Varustuskonteinerite laialivedamine on samasugune eelhoiatust (ja teostamiseks aega) nõudev asi nagu isikkoosseisu mobilisatsioon.

Võru linnaku laiendamise detailplaneering läheb otsustamisele detsember 2018
https://www.err.ee/877108/kohalikud-ela ... mise-vastu