www.militaar.net

Loogiliselt võttes tundub olevat suuresti jama- lennukeid on tänaseks päevaks toodetud pisut liiga palju selleks, et sedasorti tõrked alles nüüd hakkaksid välja tulema.

Nuujah, Telegraphi artiklis on allikana viide sellelesamale Daily Beast netiportaalile, mille uudiste väärtus on sihuke suht kahtlane.

See uudis tundub küll puhas huumor olevat.

Ei pruugi olla üldse naljakas... Tarkvara testimine võib olla uskumatult keerukas tegevus. Ariane 5 esimene katsetus läks ka aia taha tarkvaravea tõttu. Asi pole ilmselt lihtsalt päästikule vajutamises, vaid selles, et koos kahuri päästiku vajutamisega juhtub lennukis veel midagi ja selleks, et see muude tegevuste jada lennukile katastroofiliselt ei mõjuks ei saa päästikule vajutada... See on muidugi minu spekulatsioon.
http://www.around.com/ariane.html

Tere !
Tänapäeval ei maksaks tarkvara osatähtsust erinevates relvasüsteemides alahinnata. Ilma patsiga poisita ei liigu ükski servo ja tean omastkäest, et minu CNC freespingi toimimine sõltub suurel määral patsiga poisi tahtest.
Vanasti oli asi lihtne, oli 2D, ehk x-y. Lisandus 3D, ehk x-y-z. Turbiinilabad ja muu selline on 4D, ehk siis x-y-z plus rotational axis. Üldiselt määrab kõik ära DSP kvaliteet, mida kiirem seda parem. Lihtne seletus: Kasutaja käes on seadme juhtpult mis suunab seadet(raketti), väga lihtne on genereerida soft mis reaalajas adekvaatselt reageerib kasutaja kätevärinale. Patsiga poisi raske ülesanne on elimineerida müra ja tabada märki. Loodan, et saite aru.
Lugupidamisega Arvo

Pidage nüüd hoogu, masinaid on toodetud tänaseks päevaks juba enam kui 115 ja alles nüüd selguvad sedasorti defektid? Ja on sedasorti tähendamisi tänaseks päevaks siis ka rohkem kui see üks kahtlase väärtusega allikas?

Lemet kirjutas:Pidage nüüd hoogu, masinaid on toodetud tänaseks päevaks juba enam kui 115 ja alles nüüd selguvad sedasorti defektid? Ja on sedasorti tähendamisi tänaseks päevaks siis ka rohkem kui see üks kahtlase väärtusega allikas?

F-35 puhul on tegemist pre-production run-ga, millel ongi teada, et riistvara on üldiselt paigas aga tarkvara ei ole täiesti komplektne.

Sama süsteem oli ka F-22-ga, mida hakati enne tootma kui see lõplikult valmis oli. Lihtsalt piisava koguse lennukite tootmine võtab nii palju aega, et kui päris valmis saamist oodata, siis võib tootmise alustamiseks lennuk vananenud olla.

Paistab, et F-35 hakkab tootmisküpseks saama. Pentagon planeerib aastatel 2018-2020 tellida 450 hävitajat. Tootmistempod on muljetavaldavad, 2,5 päeva hävitajale...Ning näiteks Iisraeli piloodid, kes uut hävitajat testimas käisid(Iisrael peaks järgmisel aastal esimesed masinad kätte saama), olla uuest hävitajast kõnelenud vaid ülivõrretes.

F-35 puhul on tegemist pre-production run-ga, millel ongi teada, et riistvara on üldiselt paigas aga tarkvara ei ole täiesti komplektne.
Sama süsteem oli ka F-22-ga, mida hakati enne tootma kui see lõplikult valmis oli. Lihtsalt piisava koguse lennukite tootmine võtab nii palju aega, et kui päris valmis saamist oodata, siis võib tootmise alustamiseks lennuk vananenud olla

Taolist praktikat kasutati ka külma sõja ajal ja selle tulemuseks on hulk probleeme, mida tuleb riviteenistuses (tavaliselt peale mõnd suuremat ilmkärakat) käigu pealt lahendada ning opereerimisele piiranguid seada, ekstreemsematel juhudel lausa lennukeeldude kasutamisega.

Kilo Tango kirjutas:F-35 puhul on tegemist pre-production run-ga, millel ongi teada, et riistvara on üldiselt paigas aga tarkvara ei ole täiesti komplektne.

Antud lennuki juure on asi ikka väga teises äärmuses. lennukitel juba praegu teada üle 50 füüsilise defekti ning Testimisprogrammiga ollakse vaevalt poolepeal, kuid juba preagu on pre-production mudelitel teada üle 50 riistvaralise probleemi, mis on vaja kõrvaldada Block 4+ versioonis. Siit võib leida kokkuvõtte märtsikuus avaldatud DOT&E raportist. Raport ise on kättesaadav siit.

Kes viitsib läbi lugeda saab veel palju teada. Lõpus on kokkuvõttev nimekiri leitud probleemidest. Ise tooks välja selle:

The program’s attempts to save money now by reducing test points and deferring crucial combat capabilities will result in costly retrofits and fixes later down the line, creating a future unaffordable bow wave that, based on F-22 experience, will add at least an additional $67 billion in acquisition costs

F-22 projekti aluseks võtvate DOT&E rehkenduste põhjal läheb selline takkajärgi täiendamine maksma circa 67 miljardit dollarit. Rohkem kui terve F-22 projekt kokku, kõigi oma 187 lennukiga! Väga palju kriitilist võimekust lükatakse edasi järgnevatese blokkidesse, sarnaselt F-22ele. Viimane sai näiteks AIM-9X toe sai alles see aasta, sellega kaasa käivat Helmet-Mounted Displayd ei saa aga praeguse seisuga kunagi).

Merejalaväelaste F-35B peab saavutama Initial Operation Capability see aasta. Teadjamate inimeste arvatse tuleb see aga vägagi JOKK variant:

The F-35B’s “combat capability” at IOC may end up being flatly untrue, and its best realistic case might be as a mere paper tiger. Korean-War vintage F-9 Cougar jets would be “combat capable,” too, in the sense that they could take off, land, and fire weapons. That isn’t an adequate standard for entrusting them with the safety of an MEU in 2016.

"Vanakooli meeste" mõistes IOC saavutatakse alles 2021 Block 4A'ga

Unustage see vanakooli meeste värk, moodsad lennukid lendavad ise, piloot on samuti vanakooli mõiste. Moodsates hävitajates istub süsadmin.

Kulibin kirjutas:Unustage see vanakooli meeste värk, moodsad lennukid lendavad ise, piloot on samuti vanakooli mõiste. Moodsates hävitajates istub süsadmin.

Lennunduskauge inimesena julgeks väita, et kõik need "süsadminni" koordineeritavad tegevused pole ikka päris see.
See on umbes nagu fotograafias - moodne fotoaparaat oskab standardtingimustes teha parema pildi kui 80% tema kasutajatest, aga tipptulemused tehakse nagunii puhtalt manuaalreziimis.

Esimene Euroopas valmistatud F-35 peaks õhku tõusma selle aasta oktoobris...ja oh seda sagimist idanaabrite militaarsaidil.

http://topwar.ru/77108-v-nebe-evropy-bu ... ml#comment

Antud teema kohta natukene satiiririlist huumorit ka (reegel 16 lingilt):
https://en.wikipedia.org/wiki/Augustine's_laws

Keegi ei kahtle, et F-35 on insenertehniline ime ja ka täitsa võimekas lennuk (kui kunagi lahingvõimeliseks saab). Muret teeb aga trend, mida antud mudel järgib väga täpselt. Nimelt lennukite ühikuhinna eksponentsiaalne kasv. Andmed on võetud eelmise sajandi alguses ning ekstrapoleeriti esmakordselt 80-ndatel, senimaani väga paika pidavalt:

Law Number XVI: In the year 2054, the entire defense budget will purchase just one aircraft. This aircraft will have to be shared by the Air Force and Navy 3-1/2 days each per week except for leap year, when it will be made available to the Marines for the extra day.

Kirvetõlge: " 2054 aastal jätkub tervest USA sõjaeelarvest vaid ühe lennuki ostmiseks. Lennuvägi saab seda kasutada töönädalal, merevägi nädalavahetustel ning Marine'id liigaastatel 1 päev"

Ilus graafik ka:


Antud huumor ei ole mõeldud sõna-sõnalt võtmiseks, kuid võiks hästi esile tuua USA lahinglennukite täieliku jätkusuutmatuse pikemas perpektiivis. Asi mille parandamisest on heietatud 40 aastat, kuid reaalselt läheb ikka täpselt sama joru edasi.

Sellest tulenevalt tekib mul küll küsimus et kas F-35 programm oma triljoni-dollariste elutsüklikuludega 30 aasta peale ikkagi on nii hea mõte.

Siit on puudu selline verstapost nagu B-1B, hinnaga 280 miljonit dollarit tükist 1998.
B-52H on selle kõrval ikka imeodav asi, B-1 hinna eest saab neid vähemalt 4 tükki.
Tehnoloogia kallinebki eksponentsiaalselt ja sinna lisab vurtsu tellimuste nappus, kus püsivat laadi kulud jagunevad väiksemale lennukite arvule mõistagi.
Ega siis tootmisruumi kütmata ei jäeta ja kvalifitseeritud personalil lasta mööda ilma laiali joosta.