www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Kas elamislubade seltskond omab Eesti riigi ees selliseid teeneid, et taolisi ohvreid tähelepanu hajutamiseks teha?
Minuarust mitte.
Selles ongi kogu traagika, see bänd pole seda väärt.

Isegi kui see asi ongi millegi hajutamiseks ette võetud, siis mina jällegi arvan, et las olla - vähemalt mehed saavad tunnustatud (sama seisukohta oman pronkssõduri suhtes - olgugi ehk päevapoliitilistel eesmärkidel läbi viidud - tegu oli minu arvates õige (allkirjastasin juba 2004. aastal pronkssõduri eemaldamist taotleva algatuse)). Siiski kinnitan uuesti, et lubadus võitlusi tunnustada anti juba suvel - ammu enne elamislubade skandaali.
Loobudes kuulutamast enda tõde ja õigust hirmus, et meid ei mõisteta, on pikemas plaanis siiski kaotus ja ummiktee ning just seda meie vastased ihaldavadki. Just see ongi mõjuoperatsioonide eesmärk, sest see sillutab teed teiste õiguse võidule meie õiguse üle.

Siim kirjutas:Minu jaoks isiklikult on huvitav väidelda (isegi hoolimata eelnõust või ministeeriumi plaanidest) selle üle, kas saksa armees peetud võitlusi võib üldse seostada vabadusvõitlusega ja kas seda peaks ametlikul tasandil tunnustama.

Kui mitte teisi, siis 44. aasta tõrjelahingutes osalenuid kindlasti.

Lemet kirjutas:

Siim kirjutas:Minu jaoks isiklikult on huvitav väidelda (isegi hoolimata eelnõust või ministeeriumi plaanidest) selle üle, kas saksa armees peetud võitlusi võib üldse seostada vabadusvõitlusega ja kas seda peaks ametlikul tasandil tunnustama.

Kui mitte teisi, siis 44. aasta tõrjelahingutes osalenuid kindlasti.

Jah, neid kindlasti. Siiski arvan sama ka idapattide jne. kohta.
Miks ei tohiks võidelda vaenlase territooriumil? Lääneliitlased ju tegid seda.

Einoh kõik õige.
Lihtsalt - väeosad, kes tegutsesid enne 1944 kuskil Eestist eemal on libe tee. Kuigi parimate tahtmisega.
Esiteks - kuidagi raske on seda seostada Eesti kaitsmisega. Teiseks - on see ikka kindel, et nende tegevus oli seal Venemaa urgastes 101% sõjaõiguse kohane ning mõni julgestusgrupp seal partisanivastase sõja käigus mõnda küla maatasa ei teinud ja elanikke kohtuta oksa ei tõmmanud? Kui seal vähegi midagi oli, siis küll need "prantsuse ajakirjanikule" antakse mõnest arhiivist. Eestis tegutsenud väeosade kohta on vähemalt mõnetine kindlus (eesti sõdur ei käiks eesti külanaisi vägistamas).

Alati pole lihtsalt ülekaaluka vastase vastu õige taktika rind ees ambasuurile viskuda, vaid tuleb häbiväärselt plehku panna ning selja tagant ukse kaudu punkrisse siseneda.

Kapten Trumm kirjutas:Teiseks - on see ikka kindel, et nende tegevus oli seal Venemaa urgastes 101% sõjaõiguse kohane ning mõni julgestusgrupp seal partisanivastase sõja käigus mõnda küla maatasa ei teinud ja elanikke kohtuta oksa ei tõmmanud? Kui seal vähegi midagi oli, siis küll need "prantsuse ajakirjanikule" antakse mõnest arhiivist.

Miski pole muidugi välistatud (ja tegelikult mul mõlgub mälus üks kirjeldus kohtuotsuseta hukkamistest), aga üldiselt selliseid asju uuriti nõukaajal päris hoolega.
Rebase kohta avati toimik vist koguni kaks korda, aga sõjakuritegudes süüdi mõista teda ei õnnestunud.

Need, kes Venemaal sõdima pidid, ei teinud seda oma esimese valiku kohaselt (teiseks valikuks oli siiski küllalt hea vist). Kui nad 1944 ka Eestis sõdida said, siis enamvähem asi korras. Natuke on probleeme näit. 1926.a. aastakäiguga, kes Eestis midagi ära teha ei jõudnud ja Saksamaale viidi. Keeruliseks ja tülikaks läheb selle sorteerimisega, et sina oled nüüd vabadusvõitleja ja sina mitte, mingi juhusliku asjaolu tõttu (sünniaasta või midagi muud). Natuke veel jokutada-mökutada ja polegi enam kedagi tunnustada. Head tahet demonstreeritud (hirmsasti tahtsime!), idanaabrid ka rahul.

Keeruliseks ja tülikaks läheb selle sorteerimisega, et sina oled nüüd vabadusvõitleja ja sina mitte...

Nõus, läheb. Samas kui pisut mälusopis sobrada - siis sarnase küsimuse ees olid eestlased ka 41 aasta lõpus... Küsimuseks oli - kes oli metsavend ja kes mitte. Tõele au andes polnud see elu ja surma küsimus või tänapäeva kantuna - välispoliitikas ärakasutatav ehk ka kuritarvitatav mõjutusvahend...
Sellegipoolest tõmmati kusagil joon vahele...

terv
o

oleeg kirjutas:

Keeruliseks ja tülikaks läheb selle sorteerimisega, et sina oled nüüd vabadusvõitleja ja sina mitte...

Nõus, läheb. Samas kui pisut mälusopis sobrada - siis sarnase küsimuse ees olid eestlased ka 41 aasta lõpus... Küsimuseks oli - kes oli metsavend ja kes mitte. Tõele au andes polnud see elu ja surma küsimus või tänapäeva kantuna - välispoliitikas ärakasutatav ehk ka kuritarvitatav mõjutusvahend...
Sellegipoolest tõmmati kusagil joon vahele...

terv
o

Just. Alati võib leida palju põhjuseid, miks midagi on keeruline teha (metsavendade, represseeritute jne klassifitseerimisel). Elu lihtsalt on selline siiruviiruline. Ometi jooni tõmmatakse.

Kapten Trumm kirjutas:Einoh kõik õige.
Lihtsalt - väeosad, kes tegutsesid enne 1944 kuskil Eestist eemal on libe tee. Kuigi parimate tahtmisega.
Esiteks - kuidagi raske on seda seostada Eesti kaitsmisega. Teiseks - on see ikka kindel, et nende tegevus oli seal Venemaa urgastes 101% sõjaõiguse kohane ning mõni julgestusgrupp seal partisanivastase sõja käigus mõnda küla maatasa ei teinud ja elanikke kohtuta oksa ei tõmmanud? Kui seal vähegi midagi oli, siis küll need "prantsuse ajakirjanikule" antakse mõnest arhiivist. Eestis tegutsenud väeosade kohta on vähemalt mõnetine kindlus (eesti sõdur ei käiks eesti külanaisi vägistamas).

Nii rumalat juttu kuuleb ikka harva. Kas sa tõesti usud (või usud, et meie usume), et venelased oleks sellised teod maha vaikinud, kui eestlased ka tegelikult oleks midagi sellist korda saatnud ja oleksid hoopis valede ja väljamõeldistega esinenud, nagu nüüd?

Ma poleks uskunud, et siin foorumis niipalju neid leidub, kellel vedel püksis on ainult selle pärast, mida venelased või keegi teine arvata võivad. Mis te veel siis teete, kui venelane päriselt kalassi päraga meie piiridele koputab?

Ja muuseas, viitsimata siinsetele kremlimeelsetele leelotamistele pikalt vastata, soovitan ainult ühte asja. Vaadake üle lahe põhja poole. Seda, kuidas Soome tunnistab ja tunnustab KÕIKI mehi, kes idanaabri vastu sõdisid. KÕIKI! Ilma vahet tegemata. Seal hulgas ka neid, kes eestlaste kombel SS-i rivides bolševismi vastu sõdisid. Loomulikult ka meie soomepoisse, kes augustis 1944 saksa mundri selga tõmbasid. Teadagi milleks.

Soomlased võrdsustasid SS ja Soome armees teenimise vistist juba sõja ajal.

Lemet kirjutas:Soomlased võrdsustasid SS ja Soome armees teenimise vistist juba sõja ajal.

Kui hästi mäletad, siis Soome väed ning Saksa väed olid Jätkusõja ajal ühes paadis ning tegutsesid koos.
Samas meil oli okupatsioonid, kus mobiliseeriti mõlemasse armeese ning vastu tahtmist.
Mis see küll näeks välja, kui üks vend kuulutatakse vabadusvõitlejaks, ning teine?
Eestisse toodid eestlastest koosnenud diiviisid hiljem. Varem võitlesid mehd jumal teab kus.

Kuulutame siis saksa ja nõukogude armees Eesti eest võidenud eestlased vabadusvõitlejateks ja metsavennad bandiitideks.

Henn kirjutas:

Ma poleks uskunud, et siin foorumis niipalju neid leidub, kellel vedel püksis on ainult selle pärast, mida venelased või keegi teine arvata võivad. Mis te veel siis teete, kui venelane päriselt kalassi päraga meie piiridele koputab?

Ma ei tea, keda nende ridade autor silmas pidas, kuid selline märkus on ilmselgelt ülekohtune!
Olen augustiputši eel juba trikoloori vormile õmmelnud ja siiani teenistuses, samasuguseid on siin teisigi. Kahtlen, kas iga töllmokk on ikka õige mees kogu foorumile etteheiteid tegema. Mine ja häbene mõnda aega

o

Aamen selle peale !

On üks argument, millega ma ka nõus olen. Nimelt selline, et:

Kes siis meie omariikluse eest tulevikus võitlustulle läheb kui me oma kaitsjate eneseohverdust minevikus millekski ei pea?

Arvan, et need kes tunnustust väärivad - neid tuleb tunnustada. Vaatamata sellele mis teised ütlevad. Seda meie omariikluse seisukohast terviklikult - nii langenute, veteranide, kui ka tuleviku seisukohalt. Inimestel on vaja usku oma riigi moraalsetesse alustesse ja usk saab püsida sellel, et kõik näevad kuidas õiglus võidutseb.

Ja igasugu "tõenditesse" mis kaevatakse välja FSB arhiividest tuleb suhtuda kui isiklikult huvitatud osapoole fabritseeritud desinformatsiooni ja propagandasse.