www.militaar.net

koleerik kirjutas: ↑26 Juul, 2023 11:27

Walter2 kirjutas: ↑26 Juul, 2023 9:52 Miine võiks ju droonidelt proovida vastava tehnoloogiaga tuvastada - 21.saj. siiski? Droon ei pea taevalaotustes olema vaid võib ju ka meetri kõrgusel etteantud marsruudil kulgeda ning leitud "anomaaliad" kaardistada.

Käsitsi peab ikka need avastatud miinid kokku korjama. Sellest ei pääse kuidagi. Koha peal pead ikka detektoriga üle käima, torkima ja vaatama. Osade tankitõrjemiinide alla kindlasti lisaks jalaväemiin sokutatud jms ebameeldivad lõksud.

Eelpoolviidatud Mistral Hound teeb väidetavalt ka demineerimistöö ära.

Sõltuvalt miinide asukoha andmetest lõhutakse miinid termiitpulkade langetamise teel 60-70 meetri kõrguselt. See tagab, et demineerijad ei satuks otse ohutsoonidesse. Selle asemel saavad nad protsessi distantsilt jälgida, kasutades Mistral Houndi pakutavat süstemaatilist skaneerimist, identifitseerimist ja detoneerimist.

Võtsin appi sõber Exceli. Panin sisse järgmised arvud, mõned need olid siin varem mainitud, mõne võtsin laest. Arvud järgmised: miini kaal 1 kilo. mineerimise aeg 9 kuud, lihtsuse huvides ühes kuus 30 päeva (kokku 270 päeva), käsitletud rindejoone pikkuseks 200 km, arvude ilu huvides, et mineerimisala sügavus 1,8 km, miine ühel ruutkilomeetril miljon tk. Täiesti laest võtsin, et rinde suunas läks tee iga 10 km tagant. Lihtsalt, et oleks lihtsam tulemust teisendada. Kui tegelikult läks 30 km tagant, tuleb viimast tulemust 3-ga korrutada ja korras. Neil eeldustel sain, et maha pandi kokku 10,8 miljardit miini, kogukaal 10,8 miljonit tonni. Kui valitud teedevõrgu juures toimus mineerimine 9 kuud iga jumala päev ühte moodi, pidi igat teed mööda iga see päev keskmisena veetama 2 tuhat tonni miine, 2 miljonit tükki siis. Kui teid oli hõredamalt, siis rohkem, kui miinid kaaluvad tegelikult rohkem, siis suurem kaal. Kui see tundub teostatav, siis nii on. Kui ei tundu teostatav, on algandmetes, enamik neist on siin foorumis läbi käinud, midagi valesti. Igaüks võib õigemate arvudega ise arvutada.

Igaks juhuks üle mainitud, et too 2000 tonni, 2 miljonit miini, oli igas päevas ja 10 km rindelõigu kohta, mõlemat. Terve rindelõigu (200 km) jaoks tuleks need kaks arvu 20-ga läbi korrutada, siis saaks päevase vajaduse/veokoguse.

klaasmees kirjutas: ↑26 Juul, 2023 21:00 Võtsin appi sõber Exceli. Panin sisse järgmised arvud, mõned need olid siin varem mainitud, mõne võtsin laest. Arvud järgmised: miini kaal 1 kilo. mineerimise aeg 9 kuud, lihtsuse huvides ühes kuus 30 päeva (kokku 270 päeva), käsitletud rindejoone pikkuseks 200 km, arvude ilu huvides, et mineerimisala sügavus 1,8 km, miine ühel ruutkilomeetril miljon tk. Täiesti laest võtsin, et rinde suunas läks tee iga 10 km tagant. Lihtsalt, et oleks lihtsam tulemust teisendada. Kui tegelikult läks 30 km tagant, tuleb viimast tulemust 3-ga korrutada ja korras. Neil eeldustel sain, et maha pandi kokku 10,8 miljardit miini, kogukaal 10,8 miljonit tonni. Kui valitud teedevõrgu juures toimus mineerimine 9 kuud iga jumala päev ühte moodi, pidi igat teed mööda iga see päev keskmisena veetama 2 tuhat tonni miine, 2 miljonit tükki siis. Kui teid oli hõredamalt, siis rohkem, kui miinid kaaluvad tegelikult rohkem, siis suurem kaal. Kui see tundub teostatav, siis nii on. Kui ei tundu teostatav, on algandmetes, enamik neist on siin foorumis läbi käinud, midagi valesti. Igaüks võib õigemate arvudega ise arvutada.

No päris pole ikkagi nii, et 2km sügavuselt ja 200km laiuselt on igal ruutmeetril miin. Kui räägitakse, et miiniväljad on 2km sügavuselt, siis reaalsuses tähendab see tihedaid (1 miin ruutmeetrile u.) miinivälju mis on (mõne)kümne meetri sügavused ja paiknevad soomustehnikale läbitavates suundades kusagil seal 2km sügavuse ala sees, aga kus, on väga raskelt tuvastatav.

Selle 2 km sügavuse võtsin mina minimaalsena. Ja võtsin ka 1 kg miini kohta keskmiselt minimaalsena.Et olgu selle sees ka need pisikesed liblikad. Nagu biomassi püramiid, kus vihmausside kogumass on suurem kui elevantside oma.
Ma lihtsalt palju rekkadega kaupa tellinud ja kaupa saatnud. Logistika koha pealt tundus ERROR. Ja ka maastikule paigutuse.

Ei ole probleemi . Küllap nüüd varsti näeme veel ka üht korralikku ukrainlaste kottivõtmist lõunasuunal. Lastakse väljadest läbi ja voilaa.

Rebane11 kirjutas: ↑26 Juul, 2023 23:59 ... Et olgu selle sees ka need pisikesed liblikad. Nagu biomassi püramiid, kus vihmausside kogumass on suurem kui elevantside oma.
...

Liblikad on puhtalt kaug- /distantsmineerimise "kaup" ja rindele vedu ei vaja.
Igasugune miinide arv ongi ainult oletus, sest me ei tea tankitõrje ja jalaväe vastaste miinide suhet ega tihedust.
Kuni liikumiseks vajalikud kohad on kinni, pole vahet kas 2 miljonit või miljon...

Ukraina - Vaja on termokaameraga droone https://24tv.ua/minni-polya-viyskoviy-r ... i_n2361187

Miinid on mitte rohkem kui 5-10 sentimeetri sügavusel. Kui maapind öösel jahtub, näeb termokaameraga kvadrokopter miinide kobaraid, mis hoiavad endiselt soojust.

Mõnikord on "rekordilisi" alasid, kus 50 ruutmeetrilt leiti umbes 200 miini. Kuid hiljem avastati uusi "rekordeid". Nii leiti kahe tee ristumiskohast 20 ruutmeetri suuruselt põllult ka 200 miini....

Miinid on tõhus ja odav viis vaenlase aeglustamiseks ja kulutamiseks.

Eesti peab väljuma Ottawa jalaväemiinid keelustavast lepingust.

Distantslõhkeseadmed miinide ja laengude turvaliseks õhkimiseks

On vaja leida Eesti firma mis hakkab arendama ja valmistama distantslõhkeseadmeid miinide ja laengude õhkimiseks raadio teel.

Eestil on olemas kõlblikke külgmiine M14 ja suundkildmiine M20. Praegu neid on aga vaja õhkida liiga lähedalt vaenlast ja nende paigaldamine on aeglane. See seab ohtu eestlastest sissid.

Kui Eesti Kaitseliidu hajutatud lahingutegevuses sissid saavad kasutusele korralikud distantslõhkeseadmed, siis nende külgmiinide, suundkildmiinide ja teiste lõhkelaengudega saab toota vaenlase kolonnidele suurt kahju väikeste oma kaotustega.

Mul on endal aastakümnete kogemus varitsustest distantslõhkeseadmetega, seega kirjutan siia üles mõned nõudmised seadmetele:
1. Igale miinile (lõhkevastuvõtjale) on vaja oma unikaalne keeruline parool, ainult selle õige parooliga miin plahvatab – juhul kui see parool saadetakse õigel sagedusel.
2. Nupu vajutamisest miini initseerimiseks kuluv aeg on vaja olla väga lühike, et on lihtne saada pihta ka suure kiirusega sõitvale sõidukile.
3. Lõhkesaatjasse on programmeeritud teatud kogus paroole, milledega saab õhkida ainult need miinid mis on mõeldud sellega õhkida. Kui need miinid on õhitud, siis see saatja on vaja programmeerida uuesti uue portsu miine õhkimiseks.
4. Raadiosagedusi distantslõhkeseadmete jaoks on vaja palju väga suurelt sagedusalalt. Ühes varitsuses tohiks olla kasutusel ainult üks sagedus miini kohta. Kui vaenlane püüab skanneriga kinni esimese miini sageduse ja paneb segaja peale sellele sagedusele, niin järgmise miini raadiosagedus on vaja olla kaugel esimese miini sagedusest, et ka järgmise miini õhkimine õnnestub.
5. Lõhkevastuvõtjaga peab olema võimalik initseerida tava elektridetonaatoreid, aga ka juhtida välklampi väljaõppes ja õppustel. Siis sissi saab harjutada erinevates olukordades erinevate kolonnidega ilma, et on vaja raisata lõhkeained imitatsioonilaengudeks. Välklambiga näeb kohe kas sai pihta või mitte.

Vajadusel annan täpsemaid juhiseid isiklikult.

Pildil üks väga odav, aga toimiv variant. Puldiga võib juhtida 15 miini. Sagedusi on võimalik kasutada suhteliselt suurel alal.

Huvitav video Ukraina demineerijate tegemistest
https://www.youtube.com/watch?v=H9l3hN- ... nel=TheSun

Need jalaväevastaste miinide tõrjekingad on väga hea mõte.

Ukraina põllud ja teed on imperialistliku paariariigi Venemaa poolt päris korralikult mineeritud ja need miinid on vaja demineerida.

Videos demineerijate eest kõneleja mainib, et iga päev hukkub või saab viga (vähemalt ?) üks demineerija...

Teises kohas mainiti, et aktiivseid demineerijaid on "tuhandeid". Toimub pidev väljaõpe (k.a välisriikides- Poolas, Rumeenias, vist oli veel paar riiki).
Väljaõppe saanud/kogenud demineerijal on/olevat "alati" kaasas baaskursuse läbinud "õpipoiss", kelle ülessanne on õppida ellu jäämist miiniväljal.
Valdavalt olevat tegemist vabatahtlikega. Armee turvab demineerijaid, kuidas suudab.

Soobel kirjutas: ↑15 Okt, 2024 23:18 Kust ilmusid draakonihambad Kurski taganemisteedele
https://x.com/front_ukrainian/status/18 ... 2185515034

Nali naljaks, aga kas droonide abil mineerida saab?

kas droonide abil mineerida saab?

Jalaväevastaseid miine saab muidugi puistada droonidega maa pinnale. Pinnal nähtaval oleval miinil pole eriti suurt mõju.

Roomikut purustava miini lennutamine drooniga maa pinnale on veelgi halvem mõte.

Korraliku miinivälja saab praegu ehitada ainult hea väljaõppe saanud pioneer.