www.militaar.net

NGolf kirjutas: ↑02 Veebr, 2023 14:51 Kaitseliidu algusaegadel olevat sarnane lugu olnud kadunud Johannes Kerdiga, kui laskmiste läbiviijaga. Tõrge, sõdur keeras ümber ja rivi taga olukorda kontrollivale Kerdile toru kõhu suunas: "Tõrge kurask, ei lase, ja sõtkus päästikule mitu korda, plõks-plõks-plõks!" Kert oli näost hall olnud, aga kui pauku ikka ei tulnud, siis oli õpetust jaganud ehtsa maadleja kombel.

Huvitav ...
Kert oli algusaastatel Tartu Kaitseliidu malevas selle asutamisest kuni 1991.a. lõpunija sealt läks Kuperjanovisse. 90/91 KL-s ilmselt automaatidega laskeharjutusi ei tehtud.
Kui ta Kaitseliidu ülemaks määrati, siis kahtlen, et ta isiklikult laskmisi läbi viis.
Sai temaga ameti tõttu pikalt suheldud, kuid sellist asja oleks kuulnud - paljut muud "huvitavat" rääkis küll ...
Aga eks legendidega on nagu anektootidega - kanduvad ajas edasi ning muudavad "omanikku".

Siiski, igasuguseid imelikke juhtumisi tuli ette ka meie oma harjutustel, eriti 1992.a. suvel, kui hakkasime Tseasongelmaal esimesi laskeharjutusi tegema ...

Jah, see Kerdi lugu võis vabalt ka Kuperjanovis 1992-1993 paiku toimunud olla, tema kaasteenija jutustas.

NGolf kirjutas: ↑03 Veebr, 2023 20:17 Jah, see Kerdi lugu võis vabalt ka Kuperjanovis 1992-1993 paiku toimunud olla, tema kaasteenija jutustas.

Ma tegelesin päris palju Kaitseliidu Peastaabiga alates aasta 1992 jaanipäevast. Johannes Kerdist sai KL ülem aastavahetuse 1992-1993 paiku. Ma sain juba tollal Kaitseliidu Valgeristi teenetemärgi.

Seega see on minu arvates juhtunud Kuperjanovis juba 1992.

Ma korraldasin laskeharjutusi tõusvatesse märklaudatesse Männikul arvatavasti alates aastal 1993. Seda tehti püstolkuulipildujate, automaatide ja kergekuulipildujatega.

Ka minule juhtus üks kord, et kui minu ees oli keegi laskmas automaadiga, mina juhtisin märklaudade tõstmist, keegi loll keeras automaadiga ringi minu suunas. Meid on ikka igasuguseid selle maakera peal. Minu laskmistel on olnud kaks reeglit nimelt selleks, et igaüks peaks nii väheste reeglitega toime tulema:
1. Sõrm ei tohi olla päästikul kui ainult sellel ajal kuin mingi märklaud on üleval;
2. Relva ei tohi keerada laskesektorist välja enne kui see on kindlasti tühi (salv ära, laadimine ja tühi lask märklaua suunas).

Aga ka mõnedele ka need kaks reeglit on liiga palju.

frantzus kirjutas: ↑01 Veebr, 2021 19:59
tulistan puusalt kehva mäluga aga kas selle täägi hind mitte suurusjärgus 600-800 rutsi olnud

Kui sileraudse jahipüssi hind oli suurusjärgus 100 rubla (seitsmekümnendatel), siis üks ülimassproduktsiooni tääk ei saanud nii palju mitte kuidagi maksta. 600-800 rutsi maksis nt. värviteleviisor, odavama otsa mootorrattad (Minsk, Voshod) olid ka kusagile sinnakanti. Pesumasin Vjatka maksis (kaheksakümnendate keskel) "kõigest" 400 rbl, pianiino Krasnõi Oktjabr oli tsipa alla 700 rbl. Muidugi ma ei imestaks, kui mõni kurikaval ohve selle õnnetu täägi ära lõhkunud sõduri lihtsalt surmani ära hirmutas, ähvardas relva lõhkumise eest dispati ja kes teab veel millega ja sõdur maksiski, mis nõuti. Kellele ja kuhu sa ikka kaebad...

P.S. Arvestage nüüd need hinnad ümber eurodesse. Selgub, et tol ajal maksis terve uus püss vähem kui tänapäeval üks padrun

NGolf kirjutas: ↑03 Veebr, 2023 20:17 Jah, see Kerdi lugu võis vabalt ka Kuperjanovis 1992-1993 paiku toimunud olla, tema kaasteenija jutustas.

Kuna ma ise olin Kuperjanovis sellel ajal "ühel juhtivatest kohtadest" (kuid mitte autojuht!), siis tean-ühte teist sellest mis juhtus. Tegelikult tehti vahel ikka õnnelikke, kuid päris ehmatavaid asju.
Tagantjärele on õudne mõelda, kui lollid võivad inimesed oma vähese kogemuse, kuid tugeva tahtega, olla ...

Juhani Putkinen kirjutas: ↑03 Veebr, 2023 20:42 Minu laskmistel on olnud kaks reeglit nimelt selleks, et igaüks peaks nii väheste reeglitega toime tulema:
1. Sõrm ei tohi olla päästikul kui ainult sellel ajal kuin mingi märklaud on üleval;
2. Relva ei tohi keerada laskesektorist välja enne kui see on kindlasti tühi (salv ära, laadimine ja tühi lask märklaua suunas).
Aga ka mõnedele ka need kaks reeglit on liiga palju.

On siis raske anda juurde kolmas reegel - mistahes probleemi puhul jääb toru endiselt laskesektorisse?
Inimese lollust tuleb eeldada, alati.

Mulle endale meeldis Kanadas üksuse lasketiirus see, et kõik esmased laskeharjutused viidi läbi lamades tiirus, kus relva raud oli otsapidi ~5 meetri pikkuses ja ~1m läbimõõduga truubitorus. See piiras oluliselt võimalike vigade ja rikošettide võimalust.

Pikali - relva raud otsapidi torusse - salv alla - harjutus - salv alt ja relva ohutuse kontroll - relvaraud torust välja - ...