"Tankid EKV-le"

[Kapten Trumm]

Eesti adekvaatseks kaitseks mehhaniseeritud konventsionaalses sõjas on tarvis (eeldusel, et NATO katab merd ja õhuruumi) laias laastus

50 000 meest lahingus vanuses 20-40, kes käivad vähemalt pataljoni koosseisu kordusõppustel 1 kord 2 aasta tagant
10 000 meest tagalas (valve, logistika, mopi tagamine)
100 MBT-d, mis vastavad Abramsile (Abrams, Merkava, Leopard II)
300 ühikut rasket suurtükiväge
50 ATGM-dega relvastatud kerget lahingukopterit
50 ühikut mobiilseid õhutõrjesüsteeme laskekõrgusega vähemalt 5000 m

lisaks kergerelvad arvestusega
1 kergekuulipilduja jao kohta
1 raskekuulipilduja rühma kohta
2 stingerit kompanii kohta
2 ATGM-i kompleksi kompanii kohta
mõned miinipildujad kompanii kohta
1000 vähemalt elementaarselt soomustatud portede/kabiiniga veoautod
või osadele meestele APC-d (transpord korraga poolte meeste vedamiseks)
pluss muu pudipadi

Adekvaatne kaitse ei ole minu arusaamise järgi taganemine Tallinna ja linnadesse, vaid miinimumina aktiivse lahingu lokaliseerimine kuskil Jõhvi-Jõgeva-Tartu joonel.

Õhujõudude efektiivsust maaväe vastu pärsib suht metsane ja liigendatud maastik. Samaaegselt on Eesti hea teedevõrk kingitus pealetungijale, sest siin ei ole vist kuskil üle 5 km2 suurust lappi, kus teid ei ole. Samas on olemas hea teedevõrk ka põhja-lõuna suunas (nn rokaadid), mis võimaldavad mehhaniseerimise korral vägesid kiiresti manööverdada.

See on reaalne jõud, mis peab vastu enne euroopa riikide kokkuleppele saamist vähemalt 2-4 nädalat. Seejuures kõige keerukam saab olema paar esimest päeva, edasi hakkab tulejõud vaenlase moraalile mõjuma ja nii julgelt ei trügita enam kuhugi, eriti kui väljaõpe lonkab.

Sellest läbisaamiseks kiiremini on ilmselt vaja tuumarelva.

Juhul, kui teha eesmärgiks nädalane pigev taganemine Tallinna-Paldiski alla, siis selline sõja laialivalgumine läheb peale ründaja kaotustele veel kallimaks infrastuktuurile, toob kaasa suuri purustusi (taktika tulistada raskerelvadest ühe rühma pärast terve linn maatasa on palju praktiseeritud Tsetseenias), mille maksumus on vähemalt kümme korda suurem kui sõjaline pingutus selle ärahoidmiseks. Samast asjast on ilmselt aru saanud ka teised väikeriigid Euroopas.

Noh, hakkame eelarvet koostama

Isiklikult olen skeptiline kõikide reaalses elus proovimata asjade suhtes, eriti kui asjaolud on selle vastu. Sinna alla käivad kõik klauslid paberil ja lahingus proovimata lahendused/relvad.

Raha ilmselt on hea tahtmise juures leitav. Seejuures on praeguste rahaseisude juures võimalik see ka ühekorraga laenata. Ja kui selline tehnika on olemas, siis hakkavad RKO-des ilmselt järjekorrad olema. Laiema tagajärjena toob see kaasa isamaalisuse tunde ning lõpetab ära selle killustatuse ja mammonakummardamise, mis praegu ühiskonda ruineerib.

Muu sõjaväe lahendus ei oma lihtsalt piisavalt vastupanuvõimet, et siin 2-4 nädalat vastu pidada ja kui enne seda on vaenlane Väinamere ääres, siis on minumeelest sekkumine juba kahtlane, sest see toob kaasa abistajate hulgas suuri inimohvreid (sisuliselt tuleks maha pidada Lahesõda I mastaabiga operatsioon koos meredessandiga) ja seda kardavad Euroopa riigid kui tuld. Merelt tulekuga tulek isoleerida/hävitada Kaliningradi enklaavi jõud. See toob kaasa sõja eskaleerumise Leedu-Poola piirkoda. Euroopa riigid, keda nüüdseks lahutab sõltuvus ühest gaasitorust lüüakse kahte lehte.

Samuti on kahtlane sellise suurusega pealetungioperatsiooni kokkuajamine vähem kui 2 nädalaga, ilmselt veel kauem.

Kui aga üritada normaalset kaitset vaid kergerelvadega, tähendab see juba 2-3 korda rohkem mehi püssi all ja see on minumeelest veel suurem utoopia kui 20 miljardit mehhaniseeritud armee loomiseks. Eriti arvestades seisu, et logisevasse ja vananenud relvadega ajateenistusse tulijaid on juba praegu vähe.

Millegipärast arvan, et kuivõrd NATOs tervikuna on tegemist siiski kommirahaga, siis arvatavasti annavad paljud riikid tehnikat ka tagastamatu abina, sest üldiselt eelistab üks tänapäeva riik kaitset osta kui ise sõdida. Seda enam, et koidab lahendus, kus ühes NATO piiri kõige pehmemas kohas tekib võimalus, kus NATO panus (sh inimohvrid) piirdub vaid mere- ja õhutoetusega ja nn "must töö" tehakse ise ära. Selsamal põhjusel läksid nt Saksa Mig-29d hiljuti Poolale hinnaga 1 Eur, et poolakad nendega sakslaste endi eest nende õhuruumi kaitseks Kaliningradi suunal.

[uusmario]

Jägan täiesti Kapten Trummi arvamust,kui osta sõjaväele korralik tehnika hakkab ka sõjaväkke ja vastavatesse sõjaväeüksustesse rohkem vabatahtlike ilmuma,kes ikka tahaks teenida mingitel masinatel mis vähemalt välimuse ja tootmisaasta järgi põletavad õli rõõmsalt kütusega samas taktis,ikka tahetakse töödata/teenida heal/tugeval/võimsal masinal.Näiteks noorematele kodanikele(laste,ehk siis EV kaitsejõudude tuleviku)tekitab kindlasti korralike ja võimsate masinate nägemine tahte tulevikus ise sellel teenida,nt USA-s kus on vähemalt korra aastas,tavaliselt rohkem,lahtisteuste päevad ja demonstratsioonid sõjaväebaaside juures,on ka noorte kaitsetahe palju suurem kui Eestis.

[hummel]

ega me ei peagi nüüd kohe uute kingadega õue minema ehk selle kalli moonaga lastakse ainult pidupäevadel, mitte väljaõppe käigus.

Sellest kirjutas juba üsna tabavalt kpt Trumm.
Lisaks niipalju, et meie rahakott ei võimalda sellist moona varuda ilmselt pikemaks, kui paari sõjapäeva tagavara. Tagatipuks kipub see kallis moon ka aegamisi vananema. Rahuajal pole Eestimaa pinnal selliseid imeasju aga võimalik lähitulevikus katsetada (nõuab suletud erilist sihtmärgiala) ning kiire sõja korral ei suuda me nendega esialgu midagi asjalikku pealegi hakata, sest pole kogemusi ei lahingüksuste tulejutidel ega suurtükiväe arvutajatel. Lihtsam ja tõhusam on lasta reeglina tavaliste mürskudega või mürske ükshaaval lugemata. Siinjuures võin lisada, et teatavat erimoona (mida jällegi rahuajal ei saa lasta) meil ka relvastuses tegelikult on. Erinevat laskeoona on ka sõja korral alati lihtsam/odavam sisse tuua/osta, kui moodsaid raskerelvi endid. Relvad tuleb rahuajal valmis muretseda. 1 tanki valmib minuteada mõne kuu jooksul, mürsutsehh aga suudaks teha minutis 1 ubina kindlasti.

Miks me ei osta siis õppevahendiks ka vastaspoole hävituslennukeid, millega tulevased õhutõrjujad peavad harjutama?

Hävituslennukeid oleks samuti sarnaselt tankidega kas-või paar tükki vaja ning rahu ajal mitte pelgalt õppe-eesmärgil, kuid siin saavad meid häda pärast aidata NATO õhuturvajad, kes pidid kuulu järgi reaalsuse huvides hakkama ka varsti meie suurõppustel osalema. Tanke aga keegi siia selleks puhuks nüüd küll ei too.

Omalt poolt ütleksin, et sümbolid väljendavad mingi ajastu tõekspidamisi. Teeksin ettepaneku kuulutada sõjalise jõu sümboliks üks arvutiprotsessor. Kahjuks on ta liiga väike ja liiga vaikne, et rahvale meeldida. Võtame siis hoopis lennukikandja

Loomulikult väljendavad need mingi ajastu - kaasa arvatud tänapäev - tõekspidamisi. Sõjalise jõu sümboleid mingite ettepanekutega välja ei kuuluta. Need kujunevad rahva meeles lihtsatest asjadest isesesvalt aastakümnetega ning on visad muutuma.

Mis puutub kpt Trummi ideedesse KV sõjajaaja suuruse kohta, siis ma üldiselt toetan seda, kuid selleks võiks vabalt teha omaette teema.
Leian, et isegi meie foorumlastena oleme suutelised arvestama laias laastus isikkoosseisu ja raskerelvastuse arve mitte nulle kirjutades, vaid üksuste suurusi kindlaks määrates.
Rahad ja poliitika on omaette teema, kuid antud teemas võiksime kekskenduda tänastele reaalsetele võimalustele tankide osas.

[kaur3]

Hommikust,

Kapten Trumm, tänan sind pika ja põhjaliku kirjelduse eest.
Hakkame siis vaikselt pihta. Sa kirjutasid:
"... eeldusel, et NATO katab merd ja õhuruumi."

Miks sa jääd oma NATO poolse toetusega poolikuks? On sul mingisugune kinnitus, et nad maale ei tule?

Sry, Kapten Trumm, kordan siin Afganistani 2001. aasta jänkide ründestsenaariumit. Okt-nov 2001 oli jänkisid Afganistaanis 300-400 meest. Tegemist oli eriüksuslaste ja õhuväe tulejuhtidega. Tulles tagasi Sinu eelduse juurde, et NATO (see on suuresti USA) katab merd ja õhuruumi, siis mis häda on neil siin B-52'si ja F-16'neid sihtmärkidele juhtida? Tamahoogid tulevad kasvõi Taani väinadest. Kui NATO toetab, siis miks meil on jälle vaja neid tanke?
Kui jänkidel on mingi sisepoliitiline tõrge, et nad ei taha mehi siin maale saata, siis peaks EKJ mehed FAC'ideks õpetama.

"Adekvaatne kaitse ei ole minu arusaamise järgi taganemine Tallinna ja linnadesse, vaid miinimumina aktiivse lahingu lokaliseerimine kuskil Jõhvi-Jõgeva-Tartu joonel."

Aga võib-olla tahabki venelane kätte saada vaid Ida-Virumaad, sest seal kiusatakse nende kaasmaalasi. Stsenaarium a la Hitleri käitumine Tsehhoslovakkias.
Lihtsalt tehniline küsimus Sulle, kuna sa paistad lennuväe ja õhutõrjega kursis olevat. Kas Ivangorodis ei suuda S-300 Ida-Virumaad efektiivselt katta?

[Hjalmar Nelk]

Vastuseks Kaur3-le

Trummi jutt on jumala õige. Kahjuks ei ole meil selleks rahva tahet (loe raha). Rahva tahet väljendavad meil teadupärast valitud esindajad. See selleks. Sinu jutt aga ei ole suuresti põhjendatud. Kahjuks loobid loosungeid. Suur maavägi - kõikide tankide ja muu kolaga - on paradoksaalselt palju odavam kui see taganõutud pisikene kõrgtehnoloogiline vägi igatsorti tiibrakettide ja FAC-dega. FAC-de asemel tuleks vist kasutada terminit CAS (close air support), ei ole päris kindel. Õhutoetuse organiseerimine NATO või EL (ärge unustage Soomet ja Rootsit) poolt on kerge. Loomulikult jälle - suhteliselt kerge. Selle sama õhutoetuse saamine maha (ehk siis see CAS) on jälle pea võimatu. See nõuaks palju neidsamu tulejuhte. Selleks aga meil raha ei ole. Tulejuhi kvalifikatsiooni nõuded on kõrged ja vennad peavad kogu aeg töös olema, et neid üleüldse kellegi teise CAS-i juhtima lastaks. Minu hinnangul on ühe CAS-meeskonna ülalpidamine sama kallis kui terve tankipataljoni. Kusjuures selle pataljoni ülalpidamine on LIHTNE. Need tomahoogid ja muud tiibraketid ei sobi - need on ründerelvad. Meid on aga vaja ju kaitsta. Liikuvate sihtmärkide pihta neid tänapäeval naljalt ei lasta (seda tean raudselt, ükskõik mida propaganda ka ei ütleks) ning kas siis jänkid hakkavd meie infrat ribadeks laskma? Aitäh abi eest! Samuti ei kõlba nende tulejuhtimismeeskonnad ning Afganistani näide. Seal nad ju ründasid ning see kuulus collateral damage ei huvitanud kedagi. Kas B-52 hakkavad Sinu nägemuses tegema vaippommitamist Narvale?
Meretoetuse organiseerimine on tõesti suur probleem. Kui me jätame Kaliningradi probleemi kõrvale siis küsimuses on lihtsalt laevade puudumine. Nendel on seal Blue Wateri pillid, aga mis meil on? Lennukiemalaeval peab kapten isiklikult olema sillas, kui kallas on ligemal kui 100 miili. See vend kukuks siin Läänemerel peale teist päeva lihtsalt ära:) Loll nali, aga point jääb samaks.
Nii naljakas kui see ka ei ole, on Natol meid kõige raskem siia saada maavägesid. esiteks ei ole mingeid plaane ning teiseks ei ole vägesid. NRF on ainuke kiirelt reageeriv üksus (kohal alates 5-ndast päevast), mida tuleb välja vahetada 30 päeva pärast CJTF-ga. Esimene on siis brigaadi suurune (kokku NRF-s ehk 20000 meest) ja teine nii diviisi suurune (kokku ehk 150000 meest). NRF-e on üks, CJTF on üheaegselt maksimum kaks. Kas siis venelane tuleb sellel ajal, kui mõlemad on vabad? Kahtlen. Muude üksuste relvile saamine võteb aega üle 180 päeva. Avalikud andmed NATO kodulehelt.
USA armee (ARMY - maavägi) tellis paar aastat tagasi RANDilt maailma kriisikollete arengustsenaariumeid ning paksus pakis oli üks ka Balti stsenaarium. Seal toodi põhilise puudusena välja ebapiisava (maa)kaitsevõime olemasolu ning liiga pikka aega, et saada abivägesid (näiteks Poolast) maismaad pidi siia. Meri on ju kinni. Abiväed tuleksid ehk kuu pärast.
Artikkel 5 mida meil siin nii surutakse ei kohusta riike sõjaliselt üksteist toetama. ütleb vaid, et võimaluste piirides. Näiteks kaastunde telegrammiga. Kui meie abipalve teele läheb hakkab Nato poliitilisel tasandil arutama. Kõik ei pruugi nõus olla sõjalise sekkumisega (Türgi ei lasknud jänkisid oma maalt läbi hiljuti). Siis algab sõjaline planeerimine ja kurat teab millal antakse kellelegi käsk kuskile minema hakata. Aastanumber on vahetunud jne jne jne. Riigi nimi muudetud ...

[Hjalmar Nelk]

Eelmise jätkuks

S-300 ulatub katma küll. Asi on vaid selles, et iga eemal asuvat süsteemi saab lolliks ajada ja lõpuks ka rünnata, ehk siis - õhutõrjesüsteem ei suuda saavutada üleolekut õhus vaid ainult segada (takistada) teist poolt seda saavutamast. Õhuüleolekut saavutavad ainult lennukid. Need S-300 suudavad tekitada vaid patiseisu - keegi ei lenda siin ruumis (ei nemad ega nato) ja see on meile ju kasulik, või kuidas?

[Kapten Trumm]

Õhu- ja meresõda toob NATO teistele liikmetele kaasa kõige väiksemaid kaotusi ja need üksused on kõige suurema valmisolekuga. Õhuväe tehniline valmisolek siin tegutseda on ca 2-3 tundi ning mereväel 1 ööpäev. Ilmselt tuleb ka kaasa teatav lennuväe toetuspersonal, kuid nt lennukite siiatoomist ma ei usu, eriti arvestades õhustankimise võimalust, mis on igal lennukil, samas Ämari jääb isegi ründelennuväe lennukiiruse juures liiga rinde ligidale.

S-300 Ivangorodis siiski Ida-Viru õhuruumi ei kontrolli. Õhuruumi kontrolliks on vaja lennukeid. Efektiivne laskeulatus ei ulatu seejuures eriti kaugele.

Siiani on sõdades KÕIK katsed kontrollida õhuruumi maa pealt läbi kukkunud. Sealhulgas ka kõige moodsamaid mobiilseid komplekse kasutades.

Ilmselt on asi raketirünnaku alla sattumise korral mobiilsuses. Lennuk manööverdab kolmetasapinnalises ruumis, millest osa on radaritele vaatlematu. Raketirünnaku alla jäänud kompleksil pole muud teha kui radar välja lülitada (kuigi viimaste ARM-de eest see ei päästa) ja seega kohe kontroll kaotada. Viimane näide oli 1982 Bekaa org, kus Süüria üritas vägesid katta tollal uusimate SA-8 mobiilsete süsteemidega. Need hävitati kõik esimese poole tunniga.

Pigem on suurem oht lennuväele soomuskolonnide katmiseks kasutatavad ZSU-23-2 Shilka ja 2S6 Tunguska süsteemid ning ülaltlastavad raketid.

Ka Mathias Rusti lennu ajal lendas ta läbi mitmest S-300 vööndist. Millegipärast arvan, et S-300 efektiivne laskekaugus madallennul manööverdavate ja segajatega varustatud lennukide hävitamisel ei ulatu Narvast kuigi kaugele, reljeef, hooned, tuhamäed jne varjad lihtsalt ning raadiolokaatorikiir liigub vaid otse.

[Kapten Trumm]

Keegi võiks arvutis koostada ühe simulatsiooni, vaatame, kui kaua see 16 000 meest kahe kuu pärast saabuva abiväe tingimustes kestaks?

Ilma rasketehnikata on üks variant veel - hambuni relvis kergejalavägi, kus tõesti on rühma kohta 1 stinger ja 1 ATGM+muu tavaline kola ning neid mehi on mopi all ca 100 000.

Esiteks ei saa neid mehi niipalju kokku ja ma väga kahtlen, kas eksisteeriv väljaõppesüsteem neid ka sõdima õpetab.

Samas hambuni relvis kergejalavägi vajab ikkagi transporti, sest ega 0,5 cal või Stinger seljas sa kaugele ei kõnni. Pluss see, et puudub manööverdamise võime. Sa võid oma Milanitega seal kuskil istuda, kuid kogu ala sa ei kata ja vaenlane läheb teisi teid pidi edasi. Eesti ei ole siiski Soome tundra või Siberi taiga, vaid äärmiselt hea teedevõrguga riik.

Ok sõdid linnas - mis saab siis Tallinna ca 500 000 tsiviilelanikust, kes on ilma vee, elektri, varjendi ja toiduta lahingute keskel nagu Berliinis? Tallinnat ootab siis Groznõi saatus kahjuks.

Kui arvestada küüniliselt (nii nagu tehakse liiklusõnnetuste puhul) inimelu hinnaks riigile 1 miljon, siis Tallinna ründamise ohvrite (200 000) hinnaks on ainuüksi 200 miljardit, rääkimata muudest kahjudest.

[MadMan]

kaur3 laseb puusalt juba mitmendat lehekülge järjest. ainuke tõsiseltvõetav teemaaretus on olnud väike reality-bite meie vabariigi hetkeolukorrast.
NATO reageerimisvõime suhtes kriitiline olla - realism. Loota NATO täielikule õhu, mere, allmaa ja virtuaalkaitsele - utopism. Kaitse ennast ise, siis kaitsevad sind ka teised.
Trumm on põhipunktid kirja pannud, kuid ma siiski toonitaks oma reaktiivhävitajate tähtsust - venelaste SU ja MIG on väga võimekad toime tulema mingite pisikeste kopterikökatsitega, kuid Lääne lennukite ja rakettide elektroonika vastu kaitseb neid ainult võimas mootor ja suurepärane manööverdusvõime. Seega reaalne vastuhakk õhus takistaks oluliselt vastase lennuväe tegevust maavägede toetamisel ja ühtlasi annaks aega NATO-le oma õhuvägede mobiliseerimiseks piisavas ulatuses. 2 F-16 ei muuda midagi, aga paar üksust F-18, F-16, MIG-29 või F-4 lööks õhu kõvasti puhtamaks. Mis muidugi tähendaks meie võsastunud ja rüüstatud sõjaväelennuväljade korrastamist ja regulaarset hooldust.
Kopterikökats on tankile väga ohtlik vastane ja õhutõrjetanke ning raketisüsteeme lihtsalt ei jagu kummalgi igale poole.
Lugedes siin väiteid, et "oleks ostetud", "jäi mingil põhjusel kakti" jne tekib tunne, et EKV juhtkonnas töötavad ainult sabotöörid, sest kui võimalusi on, siis miks neid ei kasutata? Osutub ost või kingitus tõesti vanarauaks, siis saab selle ju eelnevalt kindlaks teha või äärmisel juhul mõnele veel nõrgemale kinkida (Läänesõbralikule neegrimaale või kuhu iganes), kuid ZU23 otsas hädaldada on ka väga lapsik. Jälle soomlased - kaasajastasid sihtimissüsteemid ja kasutavad samu kahureid edasi. Pealegi peaks 10 a. jooksul olema tekkinud piisav kontingent tehnikat jagavaid kõrgemaid sõjaväelasi, et välja selgitada sissetoodava kraami väärtus. Iseasi on idealistid, kes ootavad USA Abramseid ja F-22 Raptoreid. Alustada oleks võinud kasvõi Poola T-55-st ja sobival hetkel osta päris tankid. Hetkel kõlbaks õppetegevuseks meile kõik, rikkamaks saades (või ääretult rikkad juba olles - teine teema) - siis valime ja pirtsutame.
Väeliikidena on suurtükid, tankid, lennukid, laevad kõik olulised ja võrrelda miinipildujat (AMOS) või suurtükki (155mm) MBT-ga on väga küündimatu. Reaalne elu ei ole arvutimäng, kus 155 mm-se kaarlask hävitab tanki - see oleks ehk võimalik mingi lasersihtimise, SMART moona vms puhul, kuid ka siis astuvad vahele eelpoonimetatud tanki kaitsesüsteemid. Tõesti luuakse huvitavat spetsmoona, kuid enamus sellest on katsejärgus ja mulle pole veel silma hakanud reaalselt sõjategevuses toimunud kokkupõrget, kus lahingtegevuses vastase tanke hävitab järelveetavate raskesuurtükkide patarei.

[Kapten Trumm]

Õhuväe puhul on ilmselt võimalik organiseerida kohapeale nn mobiilsed õhujõud.

Üheainsa lennuväljaga siiski kaua vastu ei pea, sest üheainsa rünnakuga on see rada rikutud ja parandamiseks kulub päevi.

Ilmselt sobilik lahendus on vertikaastardiga viimase põlve hävitajad (Harrier), mis on viimases konfis korraliku radari ja AMRAAM-rakettidega.

Väike (so lennuväega kiiresti läbitav) territoorium muudab nt konventsionaalsed lennukid Ämaris väga haavatavaks, teadupoolest tuleb ühe lahingupäeva järel teine päev masinat parandada/hooldada/relvastada.

Äärmisel juhul ka Rootsi variant, kus lennuvägi on kohandatud tegutsemiseks maanteel. Viimane taktika pole muide Rootsi monopol, vaid see oli nt Varsavi pakti õppuste standardne drill.

Nö pop-up taktikat kasutas suhteliselt edukalt NVAF Vietnami sõjas, kus Mig-21 tariti Mi-6 all kuskile riisipõllule, maskeeriti ära ning kui vile käis, siis starditi tahkekütusekiirendite abil. Maanduti kuskile mujale. See taktika sundis USAF andma B-52 üksustega kaasa massiivseid eskorte, sest Mig-id, mis olid kuskil metsas võimalikel vaenlase lähenemisteedel, startisid eiteakuskohast, lasid raketid välja ja kadusid. Lennuväljade vaippommitamine kasu ei toonud.

Selle taktikaga olid faktiliselt 30-40 NVAF lennukit pinnuks silmas arvuliselt kümnekordses ülekaalus USAF meestel. Et lahingus see lasteaed reelgina Korea sõja huntidele alla jäi, on iseasi - aga hea näide õigest taktikast. Oleks NFAF läinud "mees mehe vastu", oleks nende masinad vist hävitatud ainsa päevaga.

Vahepeal läbi jooksnud nn treeninghävitajad kõlbavad rahuajal ning samaks tarbeks, mis T-55 - et mehed saaks pildi ette, mis on reaktiivlennuk.

Seejuures neide kiirus (alla Mach 1) ei ole nii suur probleem - kui just puudulik manöövderdusvõime. Sellise lennuki tõusukiirus ja pöördekiirus on nii väikesed, et päris lennukile on see kerge saak. Selle klassi lennukil on peal reeglika oioi kui önonoomne, kuid väikse veojõuga ilma forsaazita mootor, mis annab talle vertikaalkiiruse heal juhul 50 m/sek. Teate kui palju on see päris hävitajal - vähemalt 250 m/sek, näiteks Mig-29-l üle 300. Tuleb see (ja vilets manööverdusjõud ka) nõrgast mootorist. Põhimõtteliselt sellega päris lennuki vastu minna on sama tark kui T-34-ga Abramsi vastu või metsavahiga Me-109 vastu. Samuti on relvastus, tiiva mehhaniseermine (manööverdusvõime) ja avioonika siiski primitiivsed.

[kaur3]

Kpt Trumm ja H. Nelk, tänan teid õhutõrjealaste kommentide eest!

[MadMan]

ründav pool püüab ikka kõik oma kätte kahmata, mis haardeulatusse jääb ja Ida-Virumaa vallutamine ei lahendaks Venemaa põhiprobleemi - pääs Läänemerele. Seda muidugi eeldusel, et Venemaa üldse meie vaenlane on. Pole võimatu, et ühel heal päeval on Venemaa meie "liitlane" NATO-s (suurte riikide võimujagamine) ja siis "kaitsevad" meid hoopis idanaabri kotkad.

NSVL ajal ehitati Eestisse lennuvälju, varulennuvälju ja muid platse nii palju, et igasse maakonda sai vähemalt 2 - kui neid regulaarselt hooldada ja maandumisrajad korras hoida, siis saaks sõjaolukorras lennukid igal pool maanduda ja õhku tõusta - tari ainult kütust ja pomme kohale.

[kaur3]

Lugemist FAC'idest /CAS'idest.

http://www.rand.org/pubs/monographs/2005/RAND_MG301.pdf

[Troll]

Kas neid Poola T-55 tanke pakuti omal ajal päris muidu või? Ja kas on kellelgi täpsemaid andmeid, miks neist nii üleolevalt ära öeldi?

[uusmario]

Minu mäletamist mööda ütles tollane kaitseminister,Luik vist,et Eestil on selleks majanduslikud probleemid,ning lisaks andis talle nõu kaitseväe juhataja või kaitseväe juhataja asetäitja (igaljuhul midagi sarnast),et sellele Poola pakkumisele tuleb ära öelda.Seda ütles ta juba üks 3-4 aastat tagasi mingile lehele antud intervius.Kõige paremini jäi sealt meelde ta lause kus ta ütles,et tankide ülalpidamine ja tehnilise hooldusbaasi väljaehitamine ei ole EV prioriteet.

Jah,ja T-55A-d oleks olnud jumala tasuta.