Arvamus ajateenistusest

[Kapten Trumm]

Asjaolu, et inimene ei ole 24/7 voodis, ei tähenda veel seda, et tal probleeme pole. Seljahaiged võivad lahkelt kõnelda, kuidas teatud närvivalu võib hetkega jalust maha niita ja teatud süstid (aga vahel ka pipraplaaster) siis jälle kõndijaks teha, HIV-positiivne võib medikamentide toel oma elu üsna jõudsalt pikendada. Muide, ei ole mõtet uskuda neid jutte, et väidad end olevat "krooniliselt kurvameelsena" ja siis psühhiaater diagnoosibki momentaalselt kõlbmatuks. Need asjad ikkagi ei käi päris nii. Ja üldsegi, iseenesest ei ole ju ka üllatav, et tänapäeva noorte kehaline aktiivsus on nagu ta on.

Tegelikult on armees piisavalt palju ameteid, kus saab hakkama ka teatud terviseprobleemidega.
Täna on süsteem lihtsalt selline, et eriala/amet määratakse alles hiljem ja piltlikult öeldes peavad komisjoni läbijad olema piisavalt hea tervisega nt luurajaks olemiseks.
Ise olen seda meelt, et kui süsteemi paindlikumaks ja personaalsemaks muuta, on võimalik täitsa rahuldavalt rakendada neid, kes "piisavalt jalaväelasena" komisjonis ei paistnud, kuid kes võibolla oskavad suurepäraselt süüa teha või autot remontida. Kas peab seepärast, et inimesel on mingi 10% võimekust puudutav häda, ukse taha jätma?
Lõppeks on ka inimesel hea meel, et sai vajalik olla.

[trafomees]

Maailmas on olemas ka armeesid, kes rakendavad oma teenistusse ka vaegkuuljaid. Miks kuuldeaparaadiga vend on nt halvem, kui prillidega tüüp teatud erialadel?

Luurajaks vast ei saaks sellist noormeest panna aga nt tagalateenistuses või kuskil hooldusmeeskonnas täidaks ta oma rolli ära.

Üleüldse peaks asi olema lahendatud rohkem personaalsemalt ning kõik need kel pole gruppi peavad ka teenistuse läbima. Praegu lastakse liiga kergete hädadega noormehed minema ja siis imestame, et ajateenijaid pole.

[Kapten Trumm]

kol Herem seda ütleski, et probleem on tervisenõuetega kruvi üle keeramine.
Üks asi on nõuded, teine asi, et inimese tervis pole alati mingi arvulise näitajaga väljendatav - arsti kaalutlusotsust saab teha nii ja naa ja kui arst kardab vastutust, siis mõistagi tehakse otsus "kõlbmatu".

[ivanorav]

Stroibatti sobivad köik!

[Lemet]

http://arvamus.postimees.ee/2844653/oli ... tulevikust

2007. Viru Üksik Jalaväepataljon.
Käimas kuues või seitsmes kuu.
Relvast oskan lasta, amet selge, asjad korras..

Nädalavahetusel välja ei lastud. Selle otsustamine oli ka pool-juhuslik.
Vaatan tuimal pilgul aknast välja heinamaa poole. Vihma sajab. Koju tüdruku juurde/sõprade juurde/vanemate juurde ei saa.
Sõda ka pole... rahuaeg.

Vot sel hetkel ei mahtunud küll pähe ära, et mida krdit ma seal niisama passin. 
Ah jaa.. vaja oodata KevadTormi ja kompanii tasandil kokkuharjutamist.
Sel hetkel tõesti enam ei kottinud.
Eriti arvestades, et treening oli ühekülgne.
Jah, oma ametit oskasin, aga teisi ameteid poldud üldse näidatud.
Väga harva ja tänu ülemuse juhuslikule heasoovlikkusele sai võibolla minna lähemalt vaatama, kuidas Milani raktitõrja pauku teeb. Miks selliseid demonstratsioone rohkem ei korraldatud.

Isegi lapsed saavad rohkem sõjatehnikat näha, kui on Riigi Aastapäev.
ajateenija aga mitte, kui just vastava ameti peal pole.

Miks ei saanud PASI-soomukiga sõita? Kõige vahvam masin Kaitseväes, aga lähedalt nägi ainult korra ja sedagi alles teenistuse lõpus Kevadtormil.

Jah, kuiv üksluisus oli sageli see, mis meele mõrudaks ajas.
Nagu öeldud autori poolt - teenistuse poolt on paljud(ka mina), aga ise 8 kuuks(või hullem 11) sinna minna enamus ikkagi vabatahtlikult ei unista.

Kui juba on käidud, siis on väga hea meenutada küll..
aga meeles on ka need muserdushetked.

Olen rääkinud teiste ajateenijatega teistest riikidest... siis on küll palju põnevam kuulata, et mida ära kõik tehti ja kus käidi.

Mu jutt pole vingumine, vaid nende tunnete kirjeldamine, mis tekkisid toona.
Ma leian, et 6 kuuga saaks tänapäevases rahu poole püüdlevas maailmas hakkama küll.

Soovitan ajateenistust kindlasti kõigile, aga selle "peo" korraldajad võiks osalejate uudishimu ja silmaringi KA meeles pidada.

Lõppude lõpuks ei lähe keegi kaitsma kodumaad vaid enda lähedasi.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hea arvamuslugu muideks.

Vastus enamusele selle arvamusloo küsimustest peitub väeosa // selle ohvitseride mentaliteedis - ei taha s...ti öelda aga ütlen siiski: ükskõiksus ja vaimuvaesus, vaimuvaesus ja ükskõiksus.

Olen piisavalt kaua olnud väeosa ülem ja tean, mida räägin. Väeosa tasandil saab teha praktiliselt kõike - oleks vaid tahtmist (+ ülema tugi). Näidata kõigile sõduritele kõiki relvi, vürtsitada väljaõpet nii, et ajateenijatel kohvivesi p...ses keeb, premeerida // motiveerida väljaõppekaadrit - no ei ole probleemi. Väeosa // väeosaülema prioriteetide küsimus vaid..

Ükskõiksus, vaimuvaesus (+ toolihõõrumine) ühesõnaga.

Ning nõus kokkuvõttega - meie tänase (noorem)ohvitserkonna // väeosaülemate mentaliteedi taustal on 8 kuud muutunud ülearuseks - 6 kuud oleks parem.

[TTA]

Ja nõus kokkuvõttega - meie tänase (noorem)ohvitserkonnaga on 8 kuud tõesti ülearused - 6 kuud oleks parem.

Täiesti aus küsimus. Kas tänased (noorem)ohvitserid ei oska 8 kuud ära sisustada või annavad nad kõik mis vaja lihtsalt palju kiiremini ära?

[JTatikas]

Kunagise kaitseministri ja praeguse rahandusministri härra Jürgen Ligi käest küsiti täna FBs: "Küsimus teile kui kunagisele kaitseministrile: milline on täna teie seisukoht (kohustusliku) ajateenistuse küsimuses?. Ja palun selgitage enda ettekujutust Eestile sobivast riigikaitsemudelist. Tänan."

Härra Ligi vastus:
"Tom, kriitiline. ilmavaateliselt ülemäärane sund vabaduse piiramisel, mis takistab kodanikku end ühiskonnas vastavalt eeldustele rakendada, praktikas mittevajalik, sest soovijaid jätkub, süsteemile laisaks tegev, riigikaitseliselt ressursse ebaefektiivselt kasutav, sest meie ainus valik on pühendumine kollektiivkaitsele. majanduslikult enesepettus, sest noorte meeste veedetud aeg ja vaev on kuludes kirja panemata. aga seni, kuni see tähendab inimestele julget olekut julgeoleku pähe, pole temaga mõtet tegelda. ma polegi tegelenud, kuigi seda väidetakse ja kardetakse.,"

President Ilvese tänane arvamus ajateenistusest:
http://www.postimees.ee/2846133/ilves-l ... tun-sojaks
"Ilves ütles ajakirjale ka, et tema arvates ei ole väikestes riikides professionaalsel sõjaväel mingit mõtet.

«Probleem on selles, et puudub mehhanism, et meelitada inimesi armee reservi.»

Professionaalide puhul tugineb armee Ilvese sõnul lepingutel, mis tähendab, et sõdurid võivad igal ajal armeest lahkuda."

[soesilm]

Ma tahtsin juba osaliselt Borjaga nõustuda aga siis tekkis küsimus:

Olen olnud väeosa ülem ja tean, mida räägin.

- kui varem oli muru rohelisem, miks SINA lasid või KUIDAS läks nii, et tänased ohvitserid sellisteks tainapeadeks on muutunud.
Ja siis ei meeldinud mulle enam see artikkel kah. Tegelikult on see selline ribadest traageldatud lugu.

[Kapten Trumm]

Minu 2 kopkat õpetamisvõime kohta (ise korduvalt nähtud ka kogetud).
Pedagoogivõimete kohta sobib liiga tihti sõna "nõrk" või "nõrgavõitu".
Meie probleem on selles, et ohvitser või allohvitser peab heale taktikule lisaks olema veel parem pedagoog.
Sellest (ja ilmselt ka laiskusest) tuleneb liigne powerpointi ja loengute formaadi kasutamine, mille kohta seesama KSK üllitatud instruktoriõpik kirjutab, et "kõige ebaefektiivsem õppetöö viis".
Omaette teema on veel selles (puudutab neid, kes natuke matsu jagavad), et tükati on õpetajad mingitel teemadel pehmelt öelda puudulike teadmistega, päris staazikate (ja eeldatavalt informeeritute) tegelaste loengutest on ikka imeasju kuuldud.

Üldiselt võitleja muljed artiklis on need, millele kirjutaks ka ise alla. Loomulikult pole kõik igav ja veniv, aga torkab silma küll, et õpetajad üritavad üldjuhul oma tunni kiiresti ära saada ja lohistavad seepärast kvaliteediga.

[Lemet]

...et tükati on õpetajad mingitel teemadel pehmelt öelda puudulike teadmistega, päris staazikate (ja eeldatavalt informeeritute) tegelaste loengutest on ikka imeasju kuuldud....

Ja kui siis veel ajateenija juhtub olema pisut üle keskmise silmaringiga ja kogemata veel ise asja vastu huvi tundnud kodanik...

[soesilm]

Kas probleem on siis nõrga pedagoogilise ettevalmistusega tegevväelastes, et ajateenistuse läbinutel (vähemalt osadel) viletsad mälestused on?

[ivanorav]

Kas probleem on siis nõrga pedagoogilise ettevalmistusega tegevväelastes, et ajateenistuse läbinutel (vähemalt osadel) viletsad mälestused on?

Ega söjaväes, nagu näiteks meditsiinis on ka nagu tavaelus igasuguseid inimesi, nartsiste, psühopaate, hede juhivöimetega ja lihtsalt tarku inimesi.
Köik oleneb kelle alluvusse satud ja millised on patsiendi/söduri ootused ülemusest on.
Teenisin aega kunagi Vabariigi algusaegadel, no oli alles (Nöukogude armee seersandi)-kaader!
Kahjuks tükib olema, et need negatiivsed isikuomadused (pugemine, manipuleerimine) on elujöulisemad ja törjuvad haritumaid ja kohusetundlikumaid.
Selline see meie ühiskond lihtsalt on! See la vii!

[kana tagumik]

Jürgen Ligi andis siis näoraamatus pikema inteka ja oma arvamust ta kohustuliku ajateenistuse kohta muutnud pole - ebavajalik raiskamine.

[A4]

Eks ta nii ole, et meie tänane ajateenistuse süsteem ja selle sisu pandi paika ca 11 aastat tagasi, ning seejärel on see sisuliselt püsinud muutumatuna, v.a. see, et olmetingimused on pisut paranenud, väljaõpe vast suti sisukamaks muutunud, mõned huvitavad erialad juurde tulnud ja ajateenija toetus tõsteti 2007. aastal normaalsele tasandile.

Tervikuna ei ole aga väga suurt muutust toimunud. Ning see, mis 10-15 aastat tagasi keskmist ajateenijat täielikult rahuldas, ei pruugi seda enam täna teha. 10-15 aastat tagasi oli ajateenija üldiselt rahul, kui:

1. Sai normaalselt süüa;
2. Sai piisavalt linnaloale;
3. Ei pidanud reaalsuses kokku puutuma sellise „nussimisega“, millest mõned aastat varem teenistuses käinud sõbrad (ilmselt pisut värvi juurde lisades) rääkisid.

Kõiki neid asju see meie tänane süsteem ilmselgelt täidab, aga asi ilmselt ongi selles, et ühiskond ja noored ise on vahepeal muutunud. Sellele üritasin eespool ka viidata, aga selle peale arvasid minust targemad muidugi, et süsteemi muutmise peale mõtlemise asemel tuleb jätkata vastu tuult kusemist ja eeldada, et suudame kogu ühiskonna tagasi pöörata 1983. aastasse.

Omaette küsimus ongi ilmselt nüüd see, et kuidas leida tasakaal ressursside mõistliku kasutamise ja ajateenijate lisaks väljaõppele mingi lisaväärtuse andmise vahel. St. ma ei arva ka seda, et Kaitsevägi peaks massiliselt hakkama tegelema väljaõppeväliste asjadega lihtsalt selleks, et ajateenijal mitte kunagi igav ei hakkaks.

Samuti on ilmselt paratamatu see, et paljud jäävadki allüksusekursust pidama igavaks ja tüütuks „vanade asjade sajandat korda ülekordamiseks“ – siin ongi nüüd mõttekoht, kas selgitada ajateenijatele senisest rohkem seda, miks on allüksusekursus vajalik. Või siis kaaluda instruktorite arvu suurendamist, et selle allüksusekursuse saaks läbi viia senisest efektiivsemalt ja intensiivsemalt. Soomes näiteks saadakse enamikes üksustes hakkama 6 kuuga.