9. leht 17-st

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 29 Okt, 2014 18:17
Postitas Kapten Trumm
Isiklikult arvan, et paari aasta järel jõutakse järeldusele, et Paside ja veoautode juhtidest CV juhte koolitada on liiga suur vaev ja oleks võibolla tore, kui meil oleks pataljon-teine mingit prostamat roomiktehnikat (MTLB, M113 vms). See arvamus ei põhine millelgi, lihtsalt see autodega illustreeritud talupojatarkus. See leiutati suures impeeriumis ammu ära, et hea juhtmehhaanik võiks olla nt mõnest põllumajanduse kutsekast vms ja kuskilt auulist kinni püütud tegelastest tehnikamehi heasti ei saa (ja eks seepärast oli seal ka see tehnika tükati nagu ta oli). :)

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 29 Okt, 2014 19:03
Postitas mart.
Ma ei saa aru, mis see C-kategooria siia puutub? Roomiktehnika liigutamiseks on vaja R- kategooriat.

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 8:48
Postitas Kapten Trumm
Ma ei saa aru jälle, mis mõtet on mingite punktiga martidega vaielda. Kohe ausalt -ei saa aru. :dont_know:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 11:52
Postitas Taaniel Tina
Unustage ära need kategooriad, lahingolukorras ei tule keegi teilt lube küsima.
Ja ei usu, et see juhtide koolitamine nüüd nii keeruline asi ka on?
Trumm, äkki lõpetaks meie sõdurite võrdlemise auulist kinni püütud kitsekarjustaga.

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 12:36
Postitas tommy
Taaniel Tina kirjutas:Ja ei usu, et see juhtide koolitamine nüüd nii keeruline asi ka on?
No päris niisama see ka ei käi..
Kui asja korralikult teha.
Selleks, et masinat kaubanduskeskuse parklas või vanal lennuväljal suurel platsil edasi-tagasi liigutada, pole muidugi palju vaja.
Kui aga kõne all on toimiv lahingüksus, siis peab juht oma masinat korralikult valitsema.
Nii maanteel kui maastikul.
Nii tava kui lahingrivistuses, kolonnis.
Ka öösel ja kinniste luukidega.
Ületama erinevaid tõkkeid ja takistusi. Maal kui ka vees.
Sildu nii tavalisi kui ka paigaldatavaid.
Liikuma üksuse taktikalises lahingformatsioonis, päeval ja öösel.
Peab tundma maastikku ja kainelt hindama omaenda ja masina võimeid.

Juht ja tema väljaõpe on tanki/lahingumasina puhul asi, kus hinnaalandust teha ei tohiks.
Ka ei saa väljaõpe toimida tanki/lahingumasina enda peal, vaid peab olema spetsiaalne õppesõidu masin.
Väga hea oleks ka juhisimu.

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 13:14
Postitas Taaniel Tina
Nii palju peaks neid teravaid pliiatseid ju Eestist ikka leidma, et need 44 masinat saaks mehitatud juhtidega ja välja õpetatud.

Aga see hakkab vist muutuma juba veidi OT-ks

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 13:34
Postitas Kapten Trumm
Taaniel Tina kirjutas:Unustage ära need kategooriad, lahingolukorras ei tule keegi teilt lube küsima.
Ja ei usu, et see juhtide koolitamine nüüd nii keeruline asi ka on?
Trumm, äkki lõpetaks meie sõdurite võrdlemise auulist kinni püütud kitsekarjustaga.
Küsimus on lihtsalt selles, et rasketehnikat õppinud ja veel parem - reaalseid tehnilisi ja maastikukogemusi omavaid (nt ajateenistuse veokate juhte) inimesi on hulka lihtsam õpetada rasket sõjamasinat juhtima kui värsket B-kategooria (või lausa ilma lubadeta) omanikku, kes ei suuda isegi sõiduautot tagurpidi aiaväravast sisse ajada. Seepärast, mitte juhuslikult nõuka armee juhtmehaanikuid ei üritatud masinameeste hulgast värvata.

Lihtsa ja elulise näitena - et tavainimene oma B-kategooria lubadega üldjuhul ei suuda silma järgi hinnata pinnase kandevõimet, see kes on juba maastkuveokiga sõitnud, saab juba kaugelt aru, kuhu sõita saab ja kuhu ei maksa ronida.

Lisaks on teatud juhtimisõiguse nõuded, liikurmasinatel on kõige aluseks C-kati luba. Seepärast Scouts nõuabki, et vastasel juhul oleks see Pasi juhi õpe märksa pikem ja valulisem (ja kulukam). Kõige parem algmaterjal oleks neile ilmselt ajateenistuses autojuhina teeninud raskete masinate (nt Manid) juhid.

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 13:38
Postitas tommy
Nii palju peaks neid teravaid pliiatseid ju Eestist ikka leidma, et need 44 masinat saaks mehitatud juhtidega ja välja õpetatud.
Ei ole vastupidist väitnudki..

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 13:56
Postitas Kapten Trumm
No Scoutsi kuulutused personaliportaalides, kus muuhulgas otsitakse ka C-kati lubadega soomukijuhi kandidaate, näitab tegelikult, et pink on meil kaunis lühike ja äsja ajateenistuse lõpetanud sõjaväe autojuhtide järjekorda ukse taga pole. Küsimus pole ainult selles, et KV-s masinamehi poleks, vaid selles, et enamus neist ei vali endale kaadrisõduri või seersandi ametit. Tegelikkuses on probleem isegi piisava arvu C- või C1 kati lubadega ajateenijate sissekutsumises, mistõttu ollakse sunnitud koolitama neid ise B-kati lubade baasil. Taolise algmaterjaliga hakkab näiteks tankistidega võibolla juba probleeme tekkima (et see värk mahuks ära 11 kuu sisse).

See laiem, nö varumängijate pingi pikkus pole antud teema, aga usun, et Eestis, nt KL baasil mingi ALMAVÜ tüüpi sõjalis-tehnilise koolituse sisseviimine ja sihgrupi vanuselati alla laskmine - on siin lähima kümnendi küsimus, eriti arvestades jätkuvat tehnilise kutsehariduse madalavõitu populaarsust (kõik tahavad olla itimehed või ärijuhid).

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 14:15
Postitas Some
Errr.... Kui ma oleks üle keskmise terav pliiats, siis millega EKV mind enda profiridadesse meelitaks?

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 19:22
Postitas Viiskümmend
Ruumikitsikuse tõttu sobib CV9035 tõenäoliselt rohkem tankiks, kui jao vedamiseks.

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 22:21
Postitas saksingj
Ainult et tegu ei ole kahjuks tankiga.
Kahjuks on suure hurraaga alanud teema ära vajunud, teemakohane sisukas arutelu on muutunud targutamiseks, kas eesti riigis leidub 50 isikut, kes roomikmasina juhtimisega hakkama saavad.

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 30 Okt, 2014 22:47
Postitas pagan
Ma ootan kah pikkisilmi, et keegi eestvedajatest teema ära modereeriks ja viimase aja targutused õigesse kulgemise sängi juhataks.
Püüame olla mõistvad ja kannatlikud, ehk on ksf Palmil hetkel midagi pakilisemat. Vabatahtlik tegevus tuleb ju peale seda kui kohustustega korras.
Mõningatele viibutaks näpuga, ehk ongi nende huvi teema "lahjendamine"?
"Tankid EKV-le" teemas on "tuli vaba", võite kogu tatimoona ära lasta. :)

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 31 Okt, 2014 0:14
Postitas Viiskümmend
Kaasaegsed mitte-tankid (44 ühikut CV-sid) on paremad ja ka odavamad, kui mingid vanaaegsed (Nõukogude, Saksa, Prantsusmaa, UK, Iisraeli ja USA) tankid?

Ma olen sellega nõus :D

Pearelva kaliiber ja soomuskaitse on muidugi veidi tagasihoidlikumad aga CVde kaasaegsus tasandab neid puudusi. Inimeste ja varustuse veoks on seal ruumi suhteliselt kesiselt, ehk tegemist on ikkagi tänapäevaste relvaplatvormidega.

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitatud: 31 Okt, 2014 10:13
Postitas Kapten Trumm
Pearelva kaliiber ja soomuskaitse on muidugi veidi tagasihoidlikumad
Mitte veidi, vaid ikka tuntavalt.
CV90 soomuskaitse ja pearelva soomustläbistavus jäävad alla isegi T-55 tankile, rääkimata T-72st (mis on isegi ekspordmudelina poole parem T-55-st), veelgi enam venelaste moderniseeritud tankidele. Näiteks noolmürsul, mis oli Soome T-72 komplektis, soomustläbistavus jääb alla täna VF armee relvastuses olevaid mürskudele üle 2 korra. Arvan, et utreerituna võiks öelda, et venelaste täna relvastuses olev T-90 tank laseb sellest CV-st läbi nagu pappkarbist, mürsul on nii palju energiat, et lendab teiselt poolt välja.

CV90 pole mõeldud võitluseks tankidega, taolised võrdlused jäävad arusaamatuks. Seepärast pole sinna paigaldatud ka TT rakette.
Kas valmistatakse juba avalikkust ette teadmiseks, et tanke ei tule ja seepärast ongi "CV90 peaaaegu samahea kui tank"?
Igal asjal oma otstarve ju.
aga CVde kaasaegsus tasandab neid puudusi
Ma poleks nii kindel, et need puudused, mida me odavtankidel teame, oleks täna VF tankiüksustel aktuaalsed.
Tõenäoliselt on lähima 10 aastaga kadunud ka need rubaaegsed sihikud ja öövaatlusseadmed ning asendunud tänapäevastega.