Vanem tehnika, memuaarid jne.

[jackpuuk]

Kamraad von Mainstein, loe minu postitused korralikult läbi. Meil oli 3 tehasekonditsioonis 412-st külavahel, mis lennutasid seieri ilusti lõppu. Vaevalt, et selliseid ainult 3 tükki toodeti.

[Manurhin]

No ma ei tea, mina ei oskaks Lemeti väiteid kuidagi kahtluse alla seada . M408-ga on mul endal kokkupuudet väga vähe olnud, aga kadunud isa rääkis, et kuuekümnendate keskel saanud ta ametiautoks tutika 408. Olnud üks väga esimesi masinaid, kerenumbergi kõigest 800 millegagi. Ja too jooksnud originaalkonditsioonis peaaegu 140 välja küll, nii et Tartu-Tallinna otsa võis vähem kui 2 tunniga ära sõita. Tol ajal asulavälistel teedel kiirusepiiranguid polnud ja kui lisada sinna juurde veel kombinatsioon riigi auto+noor ja vihane mees . Aga vähemasti meie pere 412-l sain spidomeetri seieri skaalast välja küll. Kunagi ammu mul üks tuttav, kel oli ka 412, rääkis, kuidas ta kord, gaas põhjas, "lennanud" politseile radarisse. Nood muidugi võtsid mehe rajalt maha. Pollarid ahminud algul hulk aega õhku: oleks siis mingi vähemalt 2,5L kubatuuriga bemar või muud taolist, saaks veel aru, miks radari ekraanilt särab vastu number 170 . Õnneks olnud tuttavad mehed, noomisid läbi ja saatsid minema. Mina pidasin seda juttu algul pooleldi naljaks, aga mõni aasta hiljem trehvas omal olukord, kus ees oli pikk sirge teelõik, liiklust vähe ja teeääred lagedad kah, nii et polnud ka seda karta, et keegi kuskilt põõsast "föönitaks". Ja tekkis patune mõte - prooviks õige . 90-140 läks kiirendamine kähku, sealt edasi hakkas seier tasapisi edasi ronima. 145...150 - peopesad tõmbuvad kergelt higiseks. 155 - vaatan pingsalt teed, aga tunnen ja kuulen, kuidas mootori pöörded ja vererõhk vähehaaval veelgi kõrgemaks lähevad. 160 - spido seier hakkab kergelt hüppama nii nagu igal Mossel teatud punktides skaalal, veri organismis on suuremalt jaolt asendunud puhta adrenaliiniga. Natuke veel ja ongi spidoka seier skaala mõõteulatusest väljas... Krt, viiendat käiku oleks hädasti vaja. Või kas ikka oleks? Auto õõtsub kergelt, nagu tahaks hakata lendu tõusma. Aga et ennetada mõne kepsu omavolilist lahkumist mootorist läbi kapoti Maa-lähedasele orbiidile, võtsin jala gaasipedaalilt maha. Kusjuures mootoril oli tolleks ajaks läbisõitu juba üle 100000km ja midagi seal sees moditud polnud, kõik muud vidinad ka originaalid, v.a. mootoriõli, mis oli Žiguli oma .

Ja autosid oli tõepoolest erinevaid, see ei kehti mitte ainult Mossede kohta. Umbes samal ajal kui meie pere sai eelpoolmainit' 412, ostis üks peretuttav omale Kombi. Ja too mees kaebas, et tee või tina, aga mootor nii tuim, et ei taha 130-gi välja joosta. Paps käis veel abis timmimas, aga ei suurt paremat midagi. UAZ-ide ja GAZ-veokate kohta olen täpselt samasuguseid lugusid kuulnud. Volga tehasemootoritel ei mäleta, et suuremaid jamasid oleks olnud, kap. rem. omi oli aga seinast seina, isa sai kord RAF-i jaoks sellise, mis tänu ovaalseks treitud väntvõllile ringigi ei käinud.

[Lemet]

Juba uue võimu ajal jäi üks vene meeste seltskond neist sõltumatutel asjaoludel meile võlgu ja kokkulepe sündis kahe Gazelli peale, mis siis sai siin turgu pandud. Üks nendest lendas kui linnuke, tundus, et auto tahab ise sõita. Teine, samast seeriast ja päevast toodetud oli tuim kui puupakk ja üle 85 välja ei jooksnudki.

[diesel]

minu kasutuses on kaks tänapäevast võrdlemisi viisakat masinat. igatpidi täiesti identsed, samal päeval toodetud ja seerianumbrite vahe kahe käe sõrmedel loetav. aegade algusest saati on üks võtnud paarkümmend prossa rohkem kütet. minekuvahet küll tagumikutunde järgi pole.
kui tänapäevased masinad võivad nõnnamoodu erineda, siis ehk skeptikud usuvad, et veneaegsed riistad võisid ka märgatavalt erineda.

[n-veebel]

Olen ka kaks 412 mosset läbi pidanud. Esimest sai ikka timmitud ja tuunitud, aga 140 selleks viimaseks piiriks jäigi ja läbisõidul 148000 lõpetas mootor töölepingu, lihtsalt ilma eelneva hoiatava kolinata ütles keps läbi mootoriploki tere. Sai siis mingi vana rondi pealt teine süda vahele topitud ja kellaosuti astus kenasti skaala pealt välja. Teise autoga polnud 160 algusest peale mingi probleem, ainult sõita sellise autoga sellisel kiirusel lõhnab tiba enesetapjalike kalduvuste järele.

[davidsoniharald]

Mu isal oli tööautoks Gaz 53 mürgipütt, mille plokikaaned korralikult eksperdi poolt üle käidud ja tippkiirus 140. Ei läinud laiali. Ei olnud ralliks ümberehitatud spetsiaalmasin, täitsa tavaline Haljastustrusti tööveokas.

Üks saunajutt: Britid hankisid endale Nõukogude Liidu uusima tehnikaime Mosse. Mõõtsid dünos võimsust, said tulemuseks Xhj. lammutasid auto laiali, sealhulgas ka mootori. Panid kõik kokku tagasi, midagi ei muudetud-töödeldud. Uuesti stendis oli võimsus tõusnud 20%. Puhtalt hoolika montaažiga võib juba imesid teha tolle ajastu tehnika juures.

Isa tuttaval oli üks esimesi toodetud 408 Mossesid. Selle auto spidomeeter jooksis täiesti lõppu ära, nii et ei olnud enam näha. Mootor ei olnud Sovjeti toode, vaid Made in France. Tehasest tuli selle mootoriga.

Kord tegid isa kiiruskatset õemehe SuperLuxiga. 165 jooksis kellale, lükkas käigu vabale ja lasi veereda, ees oli ristmik. Nii umbes 40kmh oli kiirusest järgi kui tuli roolivarras lahti.

Sõber tuli uut tsiklit mulle näitama. Yamu R1, 150 hobust, tuhat kuupi. Isa hüppas sanga, tegi külale tiiru peale, ütles, et päris terav pill. Nädal hiljem tuli teine sõber Kawa Ninjaga, mis oli "ainult 750 cc mingi 110 hj. Isa tegi sellega ka tiiru, ütles et R1 on ikka kiirem. Kaks nädalat hiljem olid R1 mehe matused.

AD2012 sõitis isa minu tsikliga Eestist Inglismaale, samal suvel oli pensionile läinud.

Parempööre Tallinna ringteelt Jüri poole 90kmh, ennem kui sinna ring ehitati. Autoks VW Golf 1, rehv 155 lai. Vihma sadas ladinal.

Eesinime olen saanud ühe Eesti võidusõitja järgi, kes isaga samal ajastul vormelit sõitis. Hiljem küll tuntud kui rallisõitja. Sõitis maastikuautoga ümber maakera.

[Manurhin]

Mu isal oli tööautoks Gaz 53 mürgipütt, mille plokikaaned korralikult eksperdi poolt üle käidud ja tippkiirus 140. Ei läinud laiali. Ei olnud ralliks ümberehitatud spetsiaalmasin, täitsa tavaline Haljastustrusti tööveokas.

Seda, kuidas GAZ 53 piimapütt täiskoormaga pea 110 välja jookseb, olen ise tatikana juhi kõrval istudes näinud. Aga lausa 140??? Huvitav, mis käigukast tol masinal peal oli? Kas harilik neljakäiguline või ZIS 150 viiekäiguline ? Viimane muideks oli veel kõigest mõned aastad tagasi üsna otsitud ja hinnatud kraam 53 meeste hulgas. Minu arust oli vist GAZ-i käigukasti neljas käik lihtsalt otseülekanne, aga ZIS-i viies juba kiirendav. Sestap võimaldas hea mootori korral tunduvalt paremat tippkiirust, normaalselt sõites aga kütuse kokkuhoidu. Autojuhi isikliku aja kokkuhoidu samuti, kuna polnud enam vaja spidomeetrit niipalju vurritada .

[n-veebel]

Too ZIS-i käigukast andis 53-e peal ka MTZ 80 mootoriga 100 kiirust. Olen isegi proovida saanud.

[Lemet]

Üks saunajutt: Britid hankisid endale Nõukogude Liidu uusima tehnikaime Mosse. Mõõtsid dünos võimsust, said tulemuseks Xhj. lammutasid auto laiali, sealhulgas ka mootori. Panid kõik kokku tagasi, midagi ei muudetud-töödeldud. Uuesti stendis oli võimsus tõusnud 20%. Puhtalt hoolika montaažiga võib juba imesid teha tolle ajastu tehnika juures.

Kusjuures sellel jutul oli tehasemeeste kirjeldusel ka järg(pisisasjades oli ka erinevusi, nimelt pajatasid nemad mitte autost, vaid kolmest mootorist, mis brittide poolt kokku lapati, aga see selleks)...nimelt oli venelasi ikkagi hirmsast huvitama hakanud, MIDA britid selle auto/mootoritega täpsemalt ette võtsid, et selline võimsuselisa saadi ja olla nad selle pulkadeks lahti lammutanud. Midagi leidmata korjati mootor kokku ja pandi uuesti stendi. Ja ennnäe imet- 10 % võimsust taas vähem...

[Kapten Trumm]

53 peal oli suurte kiiruste arendamiseks peamine "tuuning" elimineerida see vaakumiga pööretepiiraja.
Gaasihoovastik oli seal nii ehitatud, et gaasipedaaliga mitte ei avatud seguklappi, vaid lasti seguklapil avaneda (avas seda vedru).
See värk oligi selleks, et piiraja töötaks ja juht ei saaks gaasiga "override" teha.

[EOD]

Seda, kuidas GAZ 53 piimapütt täiskoormaga pea 110 välja jookseb, olen ise tatikana juhi kõrval istudes näinud. Aga lausa 140??? Huvitav, mis käigukast tol masinal peal oli? Kas harilik neljakäiguline või ZIS 150 viiekäiguline ? Viimane muideks oli veel kõigest mõned aastad tagasi üsna otsitud ja hinnatud kraam 53 meeste hulgas. Minu arust oli vist GAZ-i käigukasti neljas käik lihtsalt otseülekanne, aga ZIS-i viies juba kiirendav. Sestap võimaldas hea mootori korral tunduvalt paremat tippkiirust, normaalselt sõites aga kütuse kokkuhoidu. Autojuhi isikliku aja kokkuhoidu samuti, kuna polnud enam vaja spidomeetrit niipalju vurritada .

Kiirendav 5. käik oli ZiS-150 käigukastil tõesti, kuid kuidas see kast GAZ-53 mootorile sobitati? Sidurikojale uute tikkpoltide paigaldamine oli veel väike mure, kuid sidurivõlli laagrile vaja ju ka sidurikoja tagaosas pesa sobitada. See aga nõuab juba koordinaat- või pöördlauaga veritkaalfreespinki, millist igast kolhoositöökojast ei leidnud. Veel siduriketta ja sidurikorvi ning kardaani sobitamine... Lihtsam oli ju mõõdu võrra suuremaid rehve kasutada. Isegi sõitnud ZiL-ga, mil all LAZ-i 280x508 rehvid ja LAZ-ga, mil vastavalt 300x508.
Spidokas hakkab aga ju hoopis vähem näitama, seega kerida tuli just rohkem. 150 käigukasti spidoka ajami kohta ei julge küll arvutamata seda väita. LAZ-il oli elektromehhaaniline spidomeeter, selle kerimiseks oli juhiistme taga asuva klemmiliistu juurde aretatud kojamehe mootorist ja spido andurist spetsiaalne kerimisseade. Oli vaja juurde kerida, pandi see tööle, oli vaja haltuurasõitu mitte näidata, lülitati spidoka toide tagant ära. Kõik ühest peidetud kolmepositsioonilisest lülitist.
Pärast tulid LAZ-del dubleeritud spidomeetrid, kus teine, mehhaaniline, asus mootoriruumis. Siis pidi kerimisega veidi rohkem vaeva nägema.

[Kapten Trumm]

Arvan, et kiirendavast käigust 53 kiiremaks reaalselt ei muutu. Mootor on liiga nõrk (analoogselt uue põlvkonna sõiduautodega, mis tippkiiruse saavutasid ikka 4. käiguga).
Selleks ajaks, kui pööretepiiraja 3600 pöördel rakendub (85 kmh), on mootoril ammu võhm väljas.
Kiirused 140 kmh on sellise veere- ja õhutakistusega autoga saavutatavad vähemalt poole võimsama mootori paigaldamisega (aerodünaamilised jõud on kiirusega ruutsõltuvuses).
Mida on ka võidusõidu tarbeks Tsaika mootorite paigaldamisega tõestatud - taoliste autodega on 140 kmh ka saavutatud.

Taoliste arvutustega võib jõuda absurdini, näiteks Moskvits 412, mille mootor arendab suurimat võimsust 5800-l pöördel, 4 käigu ülekanne 1,00 ja peaülekanne 4.22, arendaks 70 cm rattadiameetri juures 5800-l pöördel kiirust 181 kmh. Tegelikult on sellise kiiruse saavutamiseks taolise kerega vaja üle 120 hj võimsust, sest mosse mootor ei suuda 4 käiguga selliseid pöördeid saavutada. Ehk siis kiiruse kasvuks 1,3 korda on vajalik võimsus 1,3 ruudus ehk 1,7 korda suurem esialgsest.

Antud juhtumitel pole probleemiks mitte liigselt suur ülekandearv, vaid mootori vähene võimsus. Eksisteerib selline tore asi nagu mehhaanika kuldreegel - see, mitu korda võidame jõus, kaotame teepikkuses.

[Manurhin]

Taoliste arvutustega võib jõuda absurdini, näiteks Moskvits 412, mille mootor arendab suurimat võimsust 5800-l pöördel, 4 käigu ülekanne 1,00 ja peaülekanne 4.22, arendaks 70 cm rattadiameetri juures 5800-l pöördel kiirust 181 kmh. Tegelikult on sellise kiiruse saavutamiseks taolise kerega vaja üle 120 hj võimsust, sest mosse mootor ei suuda 4 käiguga selliseid pöördeid saavutada. Ehk siis kiiruse kasvuks 1,3 korda on vajalik võimsus 1,3 ruudus ehk 1,7 korda suurem esialgsest.

Kahjuks mossel tahhokat pole, aga tookord, kui spidoka seier põhja sai aetud, tundus vähemalt kuulmise järgi küll, et pöördeid võis kusagil 6000 kanti või natuke rohkemgi olla. Umbes sama nagu 2. käiguga 80km/h. Üks sugulane sai kunagi uue VAZ 21063 (06 kere+011 mootor) ja muidugi proovis ka ära, et palju võtab. Umbes kusagil 160 olevat kätte saanud, aga siis olnud tahhomeetri osuti juba väheke üle punase joone e. 6000rpm ja rohkem ei riskinud vajutada, kartis, et muidu lendab viimaks mootor laiali.

[Tegelane5]

Kahjuks mossel tahhokat pole, aga tookord, kui spidoka seier põhja sai aetud, tundus vähemalt kuulmise järgi küll, et pöördeid võis kusagil 6000 kanti või natuke rohkemgi olla. Umbes sama nagu 2. käiguga 80km/h. Üks sugulane sai kunagi uue VAZ 21063 (06 kere+011 mootor) ja muidugi proovis ka ära, et palju võtab. Umbes kusagil 160 olevat kätte saanud, aga siis olnud tahhomeetri osuti juba väheke üle punase joone e. 6000rpm ja rohkem ei riskinud vajutada, kartis, et muidu lendab viimaks mootor laiali.

Sõbral oli paar aastat tagasi 06 1300 se mootoriga, sellega oli 110 alas ühtlases liiklusvoos sõites u 4000 pööret. Vbolla oli tollele mingi aeglasem sild juba aegade jooksul pandud.

[vanahalb]

Selleks ajaks, kui pööretepiiraja 3600 pöördel rakendub (85 kmh), on mootoril ammu võhm väljas.

Antud juhtumitel pole probleemiks mitte liigselt suur ülekandearv, vaid mootori vähene võimsus.

Mitteametlikele tulemustele aitab tee profiil samuti kaasa. Kasvõi Tallinn-Narva maanteel on pikki lõike kus tee läheb väikese kaldega allamäge ja siis jälle ülesmäge. Natuke kõrvalisemas kohas, mu kunagise kodu juures on samuti pikk sirge kus Tallinna poole sõites kõik masinad igasuguseid kiirusrekordeid püstitasid . Vastupidises suunas ei jaksanud auto kohe kuidagi minna. Nagu oleks mootor ringi vahetatud