www.militaar.net

Viiekümnenda postitusele lihtsalt konteksti andmiseks paar aastat vana info.

Since 1993, Germany has been the biggest foreign investor in the Czech Republic with a total of 20 billion euros in investments. What’s more, German firms create more than 150 000 jobs on Czech soil.

https://home.kpmg/cz/en/home/insights/2 ... y-4-0.html

Vast sobib siia...
Nõukoguse Liit oli kunagi väga tugev õhudessantide korraldamisel, tänapäeval on see oskus ilmselt kaduma läinud. Viimasel Tsenter.2019 õppusel kukkus IL-76 pealt dessanteerumisel puruks kaks BMD-2 masinat. Pooleteise kilomeetrine vabalangemine on päris hävitava jõuga. Väidetavalt rikuti räigelt ohutustehnika nõudeid, kuna selliste suurte asjade allaviskamisel ei tohiks tuule kiirus olla üle 8 m/sek, sellel päeval oli aga 15 m/sek. Kannatada on saanud 5 inimest, mõned on raskes seisus.
https://www.dialog.ua/war/190132_1569177239

Vene soomustehnika allaheitmise süsteem sisaldab pürotehnilisi aeglustusmootoreid, mis peavad paljukuplilise langevarju all platvormi kiiruse alla võtma vahetult enne maapinnani jõudmist.

Süsteemi tööd Il-76 pealt allaheitmisel võib näha https://www.youtube.com/watch?v=aEb6UI4S3QQ

Ise mõtleks, et tegelikult piisab selle pürotehnilise aeglusti tõrkest, et masin (koos inimestega seal sees) vähe lapikuks kukub. Tuult pole vajagi.

Kapten Trumm kirjutas:(koos inimestega seal sees)

VDV soomustehnikat saab alla heita koos inimestega soomuki sees, see olevat võetud kasutusele, kui VDV-d kamandas "dessantnik nr 1" Margelov eesmärgiga vähendada kogunemisaega, mil maabunud dessant haavatav on (vanasti otsiti masinaid taga). Seepärast ka need aeglustid seal on, et maandumine pehme oleks. See asi võeti kasutusel kuskil 1970ndate alguses.

Eestis harjutati seda vist muuhulgas Viljandi rajoonis, märkimisväärsete inimkaotustega?

Kapten Trumm kirjutas:VDV soomustehnikat saab alla heita koos inimestega soomuki sees, see olevat võetud kasutusele, kui VDV-d kamandas "dessantnik nr 1" Margelov eesmärgiga vähendada kogunemisaega, mil maabunud dessant haavatav on (vanasti otsiti masinaid taga). Seepärast ka need aeglustid seal on, et maandumine pehme oleks. See asi võeti kasutusel kuskil 1970ndate alguses.

Praegu siiski dessanteeritakse meeskonnad ja tehnika eraldi.

Tux kirjutas:Vast sobib siia...
Nõukoguse Liit oli kunagi väga tugev õhudessantide korraldamisel, tänapäeval on see oskus ilmselt kaduma läinud. Viimasel Tsenter.2019 õppusel kukkus IL-76 pealt dessanteerumisel puruks kaks BMD-2 masinat. Pooleteise kilomeetrine vabalangemine on päris hävitava jõuga. Väidetavalt rikuti räigelt ohutustehnika nõudeid, kuna selliste suurte asjade allaviskamisel ei tohiks tuule kiirus olla üle 8 m/sek, sellel päeval oli aga 15 m/sek. Kannatada on saanud 5 inimest, mõned on raskes seisus.
https://www.dialog.ua/war/190132_1569177239

Analooge mitteomavad pommid? Huvitav kas juhitavad või juhitamatud?

Inimesed ja masinad siiski eraldi alla visatakse ja justnimelt sellesamuse va ohutuse pärast. Liiga palju oli neid kannatanuid õppuste käigus. Nii vähemasti meile 87-89 seletati.

Dessantura foorumitel väidetakse see ka täna sedapidi toimuvat, ikka masinad ja meeskonnad eraldi.

Kas kellelgi meenub peale Nõukogude liidu ja Venemaa veel mõnda riiki, kus on harrastatud inimeste ja tehnika koos alla viskamist? Minu arvates lõhnab see koha massimõrva järgi, sest kui üksik langevari sõlme läheb ja varuvari ei avane, siis on kaotus 1 võitleja, soomukis on paugust surnud pooljagu ja masina meeskond. Seda on küll tehtud, et raskemad relvad visatakse konteinerites, lisaks on visatud ka maastikuautosid.

https://ria.ru/20180530/1521600875.html

NSVL jõudis ka õhudessandi arendamisel maailmas kõige kaugemale. USA-s (ja ka mujal läänes) on õhudessant enamasti kergejalavägi, kes maabub ja sõdibki jalgsi. NSVL-s tehti sellest (kerg)mehhaniseeritud vägi, kes tegutseb soomusmasinaga.

Võimalik, et nad praegu ei tee (ohutuse, vananenud tehnika jne tõttu), kuid minuvanused ilmselt mäletavad veel saadet "Teenin Nõukogude Liitu", kus taolisi maandumisi näidati alatasa.

Siin väidetakse, et 2018 olla läbinud katsetused uus langevarjusüsteem, mis on mõeldud inimeste maandamiseks soomusmasina sees
https://ria.ru/20180305/1515724537.html?in=t

siis on kaotus 1 võitleja, soomukis on paugust surnud pooljagu ja masina meeskond

WWII teise poole õhudessandid Euroopas (eriti Hollandis) näitasid, et kui langevarju otsas kõlkuvate inimeste pihta avatakse maapinnalt tuli+ÕT kildmürsud, siis suur osa hukkub maani jõudmata.

Kapten Trumm kirjutas:https://ria.ru/20180530/1521600875.html
Võimalik, et nad praegu ei tee (ohutuse, vananenud tehnika jne tõttu), kuid minuvanused ilmselt mäletavad veel saadet "Teenin Nõukogude Liitu", kus taolisi maandumisi näidati alatasa.

Tead aga minuvanused ei mäleta, et alatasa oleks näidatud. Sa ei ole N armees olnud ja ei ole näinud (oled kuulnud läbi kolmandate isikute) kui palju seal oli igasugust pakazuhat. Juba tollel ajal olid olemas sellised asjad nagu kombineeritud filmivõtted, teiseks oli "Teenin Nõukogude Liitu" puhas propagandasaade. Sina, kes Sa oled oma ütluste järgi läbi lugenud pakkide viisi N.armees teeninute mälestusi, peaksid meelde tuletama kuidas viidi läbi õppus "Dnepr", kuidas kedrati neid kaadreid kus tankid ületasid veetõket ja mis tegelikult selle veetõkke ületamisele eelnes ja palju neid tanke allavoolu ujus.

Tegelikult näidati pühapäeva hommikuti seal sedasorti dessanteerumist tõepoolest, seda katsetati ja võimekus oli olemas. Mis aga loomulikult ei tähendanud, et selline asi kõigis väeosades igapäevane reaalsus oli. Kindlasti mitte, juba paljalt ohutuse huvides toimus eraldi allaviskamine.

Onu teenis 73-75 Moskva külje all lennuväljal, kus baseerus ka VDV (tema oli lennuvälja hooldustehnika peal). Onu käest väosa asukohta enam täpsustada pole võimalik aga tema sõjaväejuttudest meeles et neil oli seal olnud mitut pidi pöörlev trenazöör ning jutt dessandi masinas hüpetest - need olla olnud nö vabatahtlikud ja tasustatud ca 60-90 rubla hüppest. Proovijaid olla olnud tulenevalt korralikust rahasummast aga enamus piirdunud ühe korra, kuna kogemus olla olnud stiilis et: "mis kõhus, see püksis; mis püksis, see krae vahel".