www.militaar.net

Valget lina võid keerata vasakult paremale või paremalt vasakule - effekt on sama. Null.

Ma ei teadnud N Liidu ajal kuhu mul tuleks evakueeruda. Ausalt. Ei töölt, ei kodust. Tööl meil mingit varjendit ei olnud. Mina töötasin Ilmarise Põhja pst kvartalis. Praegune Ilmarine Residence. Varjend oli Mustamäe tee peahoone all. Käis mingi jutt evakueerimisest, aga kuhu - seda ei räägitud. Samuti kuidas jne. Kui vaja - küll siis saab teada ja siis evakueeritakse. Kusjuures ma olin seal tsiviilkaitse nimekirjades veel mingi dosimetrist-luuraja. Üks kord näidati dosimeetrit ka. Mitte lihtsalt null, kes ei peakski midagi teadma.

Praegu nagu omaks ettekujutust, mida ette võtma hakata ühe või teise ohu puhul. Kuigi keegi mulle seda ütelnud pole. See oleks selline omal initsiatiivil tegutsemine. Samuti olen teadlik oma naabruses olevatest suurematest võimalikest keskkonnaohtudest. See info on avalik. Tuli ainult vaadata.

Kas sina teadsid, kuhu sind ja sinu peret nõuka aeg taheti evakueerida? Tuhkagi. Söögist ma ei hakka rääkima. Siis sa ei teadnud ilma evakueerimatagi, kust ja mida sa ülehomme söögiks saad.

Käis mingi jutt evakueerimisest, aga kuhu - seda ei räägitud. Samuti kuidas jne. Kui vaja - küll siis saab teada ja siis evakueeritakse.

Järelikult olid olemas RIIKLIKUD PLAANID ohuolukorraks. Tänasel päeval on RIIKLIKUL TASEMEL ettevalmistuste tase...??? Ise ju tunnistad, er "...omal initsiatiivil tegutsemine". Et toona eksisteerisid NZ varud, seegi näikse lugupeetavale teadmata olevat. Nagu ka see, et sellistest varudest oli ette nähtud sedasorti sündmuste puhul toitlustamine. Üldiselt on tegu suht-koht mõttetu vaidlusega, minu poolest usu mida tahad, ega sellest tänase päeva tsiviilksitse võimekus ikka paremaks muutu. Või nõukogude aja oma kehvemaks. Kui sul on veendumus, et SHF olukorras lahendatakse kõik SMSe saates, usu siis edasi.

Vaata olukord on hoopis vastupidi. Ma ei uskunud siis, et oleks olemas mingid plaanid, mis oleksid mind kuidagi päästnud. Veel vähem usun ma seda nüüd. Et siis oleks olnud selliseid plaane. Oleks siis SHF, siis oleksid sama teada saanud.

Ma ei usu ka nüüd, et Venemaa poolse tuumarünnaku puhul Tallinna vastu oleks mul siin palju elulootust. Ja ei usu ka seda, et mingite varjendite olemasolu seda oluliselt suurendaks. Siis saab lihtsalt olema see päev, et kellel kurdad...

Muude ohtude puhul on ikka üsna paljude korral tänapäeval suurem ellujäämise võimalus, kui seda oleks olnud vene ajal. Sest sulle poleks lihtsalt midagi öeldud enne, kui sa juba ise oma naha peal ka oleks seda tundnud.

Toonaste plaanide olemasolu või mitteolemasolu kohta...kaua see Pripjati linna evakueerimine kestiski? 40 000 inimest. Ja kaua kestaks EVs tänasel päeval näiteks Pärnu 41 000 inimese evakueerimine. Kui seda üldse suudetaks teha. Ja pole mõtet siduda ühte punti ootamatut tuumarünnakut(millisel puhul oleks ellujäänute arv ilmselgelt marginaalne mitte üksnes meil, vaid ka Soomes vm. ja näiteks vana head konventsionaalset sõjapidamist sellises stiilis. Kus varjendid oleks ilmselt asjaks arvata. Ühtlasi huvitaks mind siiralt, millise info jagamine elanikkonnale aitaks neil sedasorti vene pommitajate rünnakut üle elada. Mida sa SMSi kirjutaksid?? Pilt pärit Süüriast mässuliste territooriumilt peale vene pommitajate rünnakut...

Jah? Pripjati elanikud ei teadnud veel päev peale pauku midagi. Ametlikult. Evakuatsioon algas alles 27. aprilli pärastlõunal.

Kui nüüd oleks tuumarünnaku värk olnud ning evakuatsioon oleks alanud ka rohkem kui 24 tundi peale hoiatust?

Radioaktiivsed pilved kimasid mööda N Liitu ringi, aga kellelegi midagi ei räägitud. Kuni rootslased lärmi lööma ei hakanud.

Kaugel see Tšernobõl sealt Kiievist on? 1. mail peeti Kiievis demonstratsiooni nagu midagi poleks kunagi juhtunud.

Nagu ma juba varem vihjasin - kuni sul omal kõrvad peast ära ei kuku - keegi ei ütelnud sulle midagi.

Küsime siis pisut arusaadavamalt- kaua võttis aega Pripjati evakueerimine peale evakueerimisotsuse vastuvõtmist?

Et huvilistele otsimisvaeva säästa ja hämaajamist vältida- ajagraafik oli selline. Vaevalt midagi taolist olnuks võimalik ilma eelnevate plaanide olemasoluta. Küsimus- milline oleks meie bõimekus näiteks Pärnut vajadusel analoogselt evakueerida?

http://www.e-reading.club/chapter.php/1 ... y_mir.html

26.04.1986 г. 8.00-9.00-
Jaama juhtkond palub luba evakueerida Pripjat.

окончательное решение принять утром 27.04.1986 г.- lõplik otsus elanike evakueerimiseks võetakse vastu 27nda hommikul

27 kell 16.30
Практическое завершение эвакуации- evakueerimine on praktiliselt lõppenud.

toomas tyrk kirjutas:Radioaktiivsed pilved kimasid mööda N Liitu ringi, aga kellelegi midagi ei räägitud.

Meie asutuses (Viljandi Veterinaarlaboratoorium ja kõrval olev Vetravila) anti juba samal päeval häiret ja kästi garaažides olev desinfitseerimistehnika (seal oli neid igasuguseid, nii spetsmasinatel kui ka järelveetavaid) nn. lahingukorda seada. Siis sain ka ise esimest korda elus Geigeri loendurit katsetada. Järgmisel päeval, 27.aprillil varahommikul, kihutasin ma oma vetkiirabi-uazikuga mööda rajooni ringi ja kogusin pinnaproove (sellise ruudukujulised labidalaius korda labidalaius pinnasekamakad), igaüks koos asukohalipikuga eraldi kotti ning kõik samal päeval Tallinna. Ja nii neli või viis päeva järjest. Õnneks läks suurem sahmakas Eestist mööda, vähemalt Viljandimaal tõsist radiatsioonitõusu ei olnud.

Lemet kirjutas:Küsime siis pisut arusaadavamalt- kaua võttis aega Pripjati evakueerimine peale evakueerimisotsuse vastuvõtmist?

Veelkord - kui kaugel on Kiievi linn Pripjatist?

See oleks nagu tuleks evakueerida Saue suurust linna Eestis. Kiievist aeti bussid kohale, rahvas bussi ja minema. Busside arv Kiievis ja elanike arv Pripjatis oli vast enam-vähem võrdne?

Hoopis teine oleks lugu siis, kui ikka tegelikult SHF. Sul tuleb samal ajal evakueerida nii Kiiev kui Pripjat. Kui veel Krivoi Rog ja mitusada muud linna. Mitte vedada inimesi ühest linnast teise, vaid jagada nad laiali kuhugi väiksematesse kohtadesse. jne.. jne..

Troll kirjutas:Meie asutuses (Viljandi Veterinaarlaboratoorium ja kõrval olev Vetravila) anti juba samal päeval häiret ja kästi garaažides olev desinfitseerimistehnika (seal oli neid igasuguseid, nii spetsmasinatel kui ka järelveetavaid) nn. lahingukorda seada. Siis sain ka ise esimest korda elus Geigeri loendurit katsetada. Järgmisel päeval, 27.aprillil varahommikul, kihutasin ma oma vetkiirabi-uazikuga mööda rajooni ringi ja kogusin pinnaproove (sellise ruudukujulised labidalaius korda labidalaius pinnasekamakad), igaüks koos asukohalipikuga eraldi kotti ning kõik samal päeval Tallinna. Ja nii neli või viis päeva järjest. Õnneks läks suurem sahmakas Eestist mööda, vähemalt Viljandimaal tõsist radiatsioonitõusu ei olnud.

Jah, aga kas sulle seda ka öeldi, et miks sa seda tegema pead? Või lihtsalt kimasid ringi ja kogusid pinnaseproove.

N Liit tunnistas ametlikult ja avalikult Tšernobõlis toimunud õnnetust alles 28. aprilli õhtuses Vremjas. Siis ei räägitud aga midagi radiatsioonist ega lekkest. Lihtsalt, et toimus tulekahju ning tagajärgi uuritakse. Läks veel ikka paar päeva, kuni kogu tõde päevavalgele koorus. 28. aprillil päeval aga lõid juba Rootsis Forsmarki tuumajaama juures olnud radiatsiooniandurid "punasesse" ja rootslased hakkasid lärmi lööma, et mis toimub. Kui rahvusvahelist kära poleks tõusnud - kurat seda teab millal tavaline inimene N Liidus sellest õnnetusest oleks kuulnud.

toomas tyrk kirjutas:Jah, aga kas sulle seda ka öeldi, et miks sa seda tegema pead? Või lihtsalt kimasid ringi ja kogusid pinnaseproove.

Jah, öeldi, et oli avarii Tšernobõli tuumaelektrijaamas, millega kaasnes radioaktiivsete osakeste paiskumine atmosfääri. Või kui ma nüüd kukalt kratsin ja meenutan, siis esimesel päeval vist täpset asukohta ja AEJ-i nime ei teatatud (avarii kuskil Valgevenes), kuid järgmisel päeval oli see info ka juba teada. Aga seda, et tegemist pole sõjalise häirega või relvaõnnetusega, vaid just tuumajaamas juhtunud avariiga, teatati kohe häire väljakuulutamisel. Ma ei tea, kas mingit salastamist ka nõuti, minul küll keegi ei käskinud lõugu koomal hoida. Analüüside tulemused said ka välgukiirusel teatavaks, laborandid nii Viljandis kui ka Tallinnas olid ju ühe süsteemi inimesed ja tundsid üksteist hästi.

N Liit tunnistas ametlikult ja avalikult Tšernobõlis toimunud õnnetust alles 28. aprilli õhtuses Vremjas. Siis ei räägitud aga midagi radiatsioonist ega lekkest. Lihtsalt, et toimus tulekahju ning tagajärgi uuritakse. Läks veel ikka paar päeva, kuni kogu tõde päevavalgele koorus. 28. aprillil päeval aga lõid juba Rootsis Forsmarki tuumajaama juures olnud radiatsiooniandurid "punasesse" ja rootslased hakkasid lärmi lööma, et mis toimub. Kui rahvusvahelist kära poleks tõusnud - kurat seda teab millal tavaline inimene N Liidus sellest õnnetusest oleks kuulnud.

Siin tuleb eristada 2 ise asja - võimekust juhtunust teada saada ja sellest elanikke teavitada ning seda, mis mängu NSVL ja NSV tasemel mängiti (meil ei juhtunud midagi).
Tilkunud info (olen vestelnud sellest ka ühe juhtstaabi vennaga) lubab siiski arvata, et kui käsud kätte anti, hakkas masinavärk tööle. Näiteks Pripjati linna ülimalt kiire evakuatsioon. Näiteks Pripjatis oli väga korralik varjendipark - neid ei avatud ja elanikke sinna ei aetud, sest puudus käsk. NSVL-s käik kõik käsu korras ning tollal ei olnud mõeldav, et mingid elanikud otsustavad, et asi tundub kahtlane ja davai varjume. Elanikud trallasid poolteist päeva radioaktiivses jamas ringi ja rikkusid enda tervist.

Segasevõitu on see, miks joodipreparaatide andmist alustati liiga hilja - võimalik on nii saamatus selle korraldamisel kui ka "ülalt" tehtav peitusemäng - varjamaks likvideerijate ja elanike eest juhtunut.

Taoliseks õnnetuseks, polnud valmis sellel tasemel nagu tuumarünnakuks, näiteks puudusid üldse toimivad lahendused, kuidas sulgeda see tossav reaktor ja seepärast tegid likvideerijad enda tervisega mängides tühja tööd, pestes maju ja koristades tolmu, mis järgmisel päeval uuesti kiirgas. Kui ma vaatan kaadreid Fukushima likvideerimisest, tundub nagu dejavuu, samasugused nähtavalt 18-aastased sõdurid ronivad mingis kileülikonnas kiirgavate rusude vahel (taolise avarii likvideerimise kogemust näib üldse napilt olevat).

Taoliste teemade kohta liigub kõvasti linnalegende, üks kõnekamaid näiteid on see Eestis mobiliseeritud likvidaatorite väidetav haigeks kiiritamine - rohkem kui ühe uuringuga on tõestatud, et sellel faktilist tõepõhja all polnud, neid doose siiski jälgiti ning need doosid polnud laest võetud, vaid ikka kellegi kompetentse poolt arvutatud.

No seda ma ju räägingi, et elanikonna teavitamine on kodanikekaitse alus ning esimene asi.

Seal Pripjatis poleks neid varjendeid ka vaja läinud. Oleks öeldud inimestele, et ärge töllerdage ringi, istuge kodudes kuni bussid tulevad. Ja jama oleks olnud 7 x vähem. Kuna aga infot peeti kinni, oli ilus kevadilm, vabad päevad, praazdnik tulemas - rahvas oli väljas ja looduses ja sai ikka kopsaka doosi. Tulemuseks oli see, et selleks ajaks kui evakuatsioon algas, oli esimestel tüüpidel juba üledoosi sümptomid käes. Üledoos järelikult samuti.

Mis kasu sellest on, et sa 3 tunniga võid linna tühjaks teha, kui sa enne seda lased inimestel 24+ tundi seal radioaktiivse saasta sees ringi trallata?

Js üldse-pole ju teemaks hetkel see, kuivõrd suured olid loksud toonases süsteemis, vaid see, et toona eksisteeris süsteem, millisest me tänasel päeval vaid und võime näha. Ennist ma küsisin linnapommitamise pildi juurde, milline infojagamine küll toimib taolisel juhul varjendist paremini, vast võtad vastata. Isiklikult ei tule peale teksti "Tõmmake kõik linnast kus kurat, kes vähegi saab" küll midagi pähe. Aga sedapalju tark olen ma isegi, milleks siis seda riiki veel vaja? Arstid-õed-veepuhastusjaama spetsid ja paljud teised kui üle keskmise intelligentsiga seltskond, kelle toimetamine oleks kriisiolukorras hädavajalik, jõuavad ilmselt samuti Ostrovski tõdemuseni, et elu on antud inimesele vaid üheks korraks ja tuleb elada nii bla-bla-bla mõisavad seda ilmselt samuti...koos vastava käitumisega.

Pommide eest varjumiseks on palju erinevaid võimalusi. Alates maastikul juba esinevatest varjetest, jätkates ise kaevatud varjetega ning lõpetades tuumavarjendiga. Milliseid kasutada saad - selliseid ka kasutad.

Selliste linnade pommitamiste puhul on teema just see, et varje peab olema inimesele kättesaadav. Ei ole kasu tuumavarjendist kaubanduskeskuse all, kui pommid hakkavad kukkuma siin ja praegu.

Ja - kuigi see sulle ja Trummile ei meeldi - Teise Maailmasõja stiilis vaippommitamist ei ole siiski tänapäeva konfliktides täheldatud. Paraku. Seega ei saa ka teha II Maailmasõja stiilis eelhoiatusi, et pommitamine algab, tulge nüüd varjendisse. Ning selline varjendite kasutamisviis ei ole enam nii aktuaalne. Tuletame veelkord meelde Iisraeli kogemust - kuigi varjendid olid olemas - inimesed lihtsalt ei läinud neisse. Eelistati evakueerumist või omas kodus rünnakute üleelamist. Võeti see risk, et äkki seekord tuleb pihta.

toomas tyrk kirjutas:No seda ma ju räägingi, et elanikonna teavitamine on kodanikekaitse alus ning esimene asi.
Seal Pripjatis poleks neid varjendeid ka vaja läinud. Oleks öeldud inimestele, et ärge töllerdage ringi, istuge kodudes kuni bussid tulevad. Ja jama oleks olnud 7 x vähem. Kuna aga infot peeti kinni, oli ilus kevadilm, vabad päevad, praazdnik tulemas - rahvas oli väljas ja looduses ja sai ikka kopsaka doosi. Tulemuseks oli see, et selleks ajaks kui evakuatsioon algas, oli esimestel tüüpidel juba üledoosi sümptomid käes. Üledoos järelikult samuti.
Mis kasu sellest on, et sa 3 tunniga võid linna tühjaks teha, kui sa enne seda lased inimestel 24+ tundi seal radioaktiivse saasta sees ringi trallata?

Sul ikka on 2 asja segi nagu pudru ja kapsed.
Üks teema oli NSVL ajal olnud tehnilised võimekused, ressursid ja professionaalsus - julgen arvata, et see oli täiesti tubli keskmine.
Meil täna radiatsiooni teemal pole sellest 10%-gi. Ainuke, kus me kvalitatiivselt paremad oleme - meil on automaatseire süsteem, keegi dosimeetriga ringi ei sõida (kuigi pinnaseproove tuleb ikka võtma minna).
Teine teema on nõuka kultuur, kuidas asju aeti, kuidas likivideerijatesse ja kannatanutesse suhtuti.

Ma pole kuskil öelnud, et võtame nõuka süsteemist üle suhtumise ja asjaajamise kultuuri.
Vaid seda, et võtame sealt üle vähemalt need võimed, ressursid ja professionaalsuse - siis poleks ka siin teemas suurt rääkida.

Toomas, seda juttu võta ja räägi näiteks Süüria linnade elanikele. Ka Donetski-Luganski.pildid peaksid mõjusad olema. Pildid 2008 aasta Gruusiast. Groznõist. Näiteid kui palju. Ja nagu Trumm täheldas, ürita ikka vahet teha süsteemi olemasolul ja käsuandjate otsustamatusel.seda juttu SMS abil maastikul varjumise õpetamisest...no ei hakka kommenteerima, sellist juttu täies latvas ei aeta, ju Sa trollida üritad...