Kui analüüsida õhulahingud Mig-29 ja F-15 vahel, siis Mig-i pilootide käitumisest tuleb selgelt välja, et nad ei näe vaenlast, ei tea kus ta asub ja kui raketid lendavad juba, siis ei manööverda ka. Sest ta ei tea, et raketid lendavad.
You cant kill what you cant see
Uue põlvkonna radarid kiirgavad välja nii vähe, et vanema põlve Sirena RWR ei hakka selle peale töölegi.
Kui vene elektroonika saavutab sama nägemiskauguse ja eristusvõime, siis kiirab selline radar välja mitu korda rohkem kiirgust, mis paneb (jäälegi paremad) lääne RWR seadmed üürgama juba sadade kilomeetrite tagant.
Umbes sama olukord oli allveesõjas ja on seal ka praegu. Nõukogude allveelaev on maailma suurim, maailma kiireim, maailma suurima sukeldumissügavusega, maailma kallim, esimene allveelaev titaanist, kõige suuremate rakettidega...jne....jne
Ainult ühe agaga. Nad kuulevad ameerika allveelaeva alles siis, kui torpeedod juba tulevad.
Seda, kui palju on neid rahuajal põhja läinud, parem ei räägigi.
Ajakirjandus on siin kloppinud palju müüte kloppinud.
Ei viitsi siia enam mingeid tehnilisi andmeid pritsida, sest põhioponent tegeleb demagoogia ja sofistikaga.
Ja ma tahaks teada, mille poolest siis Mig-29 uuendatud mudel Hornetit ületab (kui tähele pole pannud, siis vahepeal on F/A-18 Horneti asemel juba relvastuses Super Hornet?
Mis puudutab neid akrobaadimanööverid, kobrasid vms, siis siin on kahjuks palju propamöla.
Haigemat juttu, et kobramanöövri ajal kaob lennuk radaritelt, pole ma kuulnud.
Seisvate või üliaeglaste objektide hävitamine lahendati juba 40 aastat tagasi, PVO tulistas kümnete kaupa alla ameeriklaste luureõhupalle, mis hõljusid aeglaselt 20 km kõrgusel. Lasid neid nii SA-2 raketid kui Su-9 hävitajad (kujutage ette vahet F-18 ja Su-9 elektroonika vahel!)
Aastal 2005 jõuab radariehitus ehk järgi ameerika radarite tasemele 1982.
See on ka kõik. Vahepeal on aga tulnud välja uus põlvkond radareid, mis
ei kiirga enam midagi välja ja mis tulevad F-22 peale.
Kui F-22 tuleb ameeriklaste relvastusse, siis võib kõik need Su-27M, Su-34, 35, 37, Mig-29M ja nii edasi EMEXisse saata.
Nende kaotused hakkavad olema 100:1. Sa ei saa lasta seda, mida sa ei näe.
Saksamaal F-4F peal olev APG-70 radar ületab kasutusel olevad vene radareid kõikide parameetrite poolest.
Radar, mis on peal India superlennukil Su-30MKI, on tegelikkuses sama asi, mida pandi peale kunagi VMF jaoks toodetud Su-27K jaoks. Sellel on väga piiratud võimalus avastada lagedal pinnal (nt meri) suuri raadikontrrastseid esemeid ja rünnata korraga maapinnal/merel ühte ning õhus kahte märki (Su-27 sai vaid 1). Ka saab kasutada laserjuhitavaid pomme, kuid seda eeldusel, et maapinnal seda keegi laseriga märgib (lennukil seadmed puuduvad).
Radar, mida praegu suudab toota isegi Rootsi, suudab 90 km kaugusel eristada maanteel üksikuid sõiduautosid. Seda toodetakse juba pea kümme aastat Rootsis endas.
Jääb vaid ette kujutada, millise info annab piloodile F-22 radar.
Selle põlvkonna lennukeid peavad Suhhoid ilmselt püüdma kalavõrguga, vedades seda kahe vahel.
'
Kui võrrelda kahte lennukiehituse koolkonda, siis USA oma tegutseb vaikselt, tõhusalt, käratult. Vene oma tegutseb suure PR lärmi, show ja kisaga.
Kumma lennukid on reaalses lahingus paremaks osutunud ja kumma omi on 50:1 suhtega alla lastud ja kumma omad on näitustel ise alla kukkunud?
