Venemaa võimud kasutasid Interpoli rahvusvahelises andmebaasis viitamise protseduuri nimetusega
diffusion, et Venemaalt lahkuma sunnitud Briti Hermitage Capitali juht Bill Browder Interpoli sekretäriaadist mööda minnes rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada.
https://www.theguardian.com/world/2017/ ... r-interpol
1. novembril jõustub Vene Föderatsioonis seadus, mis suurendab Kremli kontrolli selle üle, mis veebilehtedele venelased minna saavad. Virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) pakkujad peavad hakkama keelama ligipääsu veebilehtedele, mis on Vene riikliku meediajärelevalve ameti Roskomnadzor mustas nimekirjas.
Mitmed VPNi teenuse pakkujad: ,,Me ei kavatse nõutud piiranguid jõustada."
USAs asuva sihtasutuse Electronic Frontier juht Eva Galperin: ,,Seadus mõjutab enim ajakirjanikke ja aktiviste, kes postitavad veebi anonüümselt. Seadust jõustatakse tõenäoliselt valikuliselt ning ilmselt ei mõjuta see VPNe kasutavaid välisfirmasid. Isegi kui Kremli eesmärk on kehtestada täielik kontroll veebikommunikatsiooni üle, siis selle tehnilised võimed on Hiina nn Suurest Tulemüürist kaugel maas. Paljud nuuskimismeetmed, mida Kreml soovib rakendada, on võrreldavad meetmetega, mille rakendamist nõuavad lääneriikide valitsused. Venemaa toob sageli välja, et (USA Föderaalne Juurdlusbüroo) FBI ja (Briti peaminister) Theresa May tahavad neid volitusi, kui põhjendab, miks ka neil (Venemaal) peaksid need olema ja miks need on kooskõlas inimõigustega."
Ettevõtte ExpressVPN International asepresident Harold Li: ,,Kuigi VPNide kasutamist täielikult ei keelatud, õõnestab otsus üht põhilist VPNide kasutamise põhjust ning sellega Venemaa sisuliselt tahab, et VPNide pakkujad aitaksid jõustada Vene tsensuuri. VPNid on veebiprivaatsuse, anonüümsuse ja sõnavabaduse jaoks keskse tähtsusega, mistõttu esindavad need piirangud rünnakut digiõigustele. Loodame ja ootame, et suurem osa suurtest VPNide pakkujatest ei hakka neid uusi piiranguid täitma."
VPN teenusepakkujad ZenMate ja Private Internet Access: ,,Me ei kavatse piirata ligipääsu keelatud veebilehtede nimistus olevatele lehtedele."
Mõlemad firmad viisid oma serverid Venemaalt ära 2016. aastal, kui Vene võimud konfiskeerisid etteteatamata mitu nende serverit. Neljapäeval kiitis Vene parlamendi alamkoda heaks eelnõu, mis lubab peaprokuröril kanda kohtu loata musta nimekirja soovimatute organisatsioonide veebilehed.
Digital Rights Centre'i advokaat ja juht Sarkis Dabinyan: ,,Tee, mille Venemaa nelja aasta eest endale valis, põhineb digitaalse suveräänsuse kontseptsioonil. Selle keskmes on mõte, et valitsus peaks kontrollima interneti siseriiklikku osa. Lääneriigid ei toeta seda kontseptsiooni ning seetõttu see, mida me täna näeme, on interneti arenemine Aasia stiilis, nagu seda teevad Hiina ja Iraan."
https://maailm.postimees.ee/4292239/ven ... rav-seadus
Uudisteagentuuri Associated Press valdusesse jõudis nimekiri erinevatest sihtmärkidest. Häkkerid püüdsid sisse murda endise USA välisministri John Kerry erameiliboksi. Ühtlasi püüdsid häkkerid varastada ka rahvusvahelise relva- ja kaitsetööstuse ühe juhtivfirma Lockheed Martini stealth-tüüpi hävituslennukite programmi juures töötava ametniku erakirjavahetust. Sihtmärkide seas oli nii Ukraina poliitikuid, Vene opositsionääre, Süüria mässulisi, USA kaitsetööstuse allhankijaid ja tuhandeid teisi Kremli huviorbiiti kuuluvaid isikuid või firmasid, teiste seas ka skandaalse naiste punkbändi Pussy Riot liikmed. Aastate taha ulatuva suuroperatsiooni raames üritasid häkkerid sisse murda enam kui 4700 Gmaili kasutaja postkasti mitmel pool maailmas. Nimekiri sisaldas andmestikku 19 000 pahavaralisest veebilingist. Nimekirja koostamise aluseks olid küberturbefirma Secureworks kogutud andmed, lisaks veel kümned anomaalsed elektronkirjad ja usutlused enam kui saja sihtmärgiks olnud isikuga. Häkkerite rühmitus Fancy Bear, mida USA luureringkonnad peavad vastutavaks mullustesse presidendivalimistesse sekkumise eest, tegeles nuhkimise vahemikus 2015. aasta märtsist 2016. aasta maini.
Inglismaal Cambridge'is asuva konfliktiteaduste uurimiskeskuse direktor Keir Giles: ,,On vaid üks riik, mille huve antud nimekiri täidaks. Vaatamata vältimatutele eitamistele Moskvalt, on see ainus selgitus, mis tundub loogiline."
Vene asevälisminister Sergei Rjabkov: ,,Taolistele väidetele ei ole mitte ühtegi tõestust."
Sihtmärgiks olnud Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi lähedane usaldusisik Artjom Tortšinski: ,,Meil pole kahtlust, kes nende rünnakute taga on. Olen veendunud, et neid häkkereid kontrollivad Vene salateenistused."
Enim rünnati sihtmärke Ühendriikides, Ukrainas, Venemaal, Gruusias ja Süürias. Nii näiteks püüdsid häkkerid kompromiteerida suurte USA kaitsevaldkonna allhankijate töötajaid. Samuti üritati varastada enam kui 130 demokraadist poliitiku ja Clintoni lähimasse ringi kuuluvate inimeste meilivahetust. Teiste seas oli rünnaku all ka Clintoni kampaaniajuht John Podesta, kelle kirjavahetust lekitati presidendivalimiste viimastel päevadel. Lisaks tipp-poliitikutele oli üks sihtmärkidest ka USA armee erukindral Wesley Clark. Ründe alla langesid paljud Ukraina poliitikud, teiste seas Serhi Leštšenko, kes aitas paljastada vabariiklaste toonase presidendikandidaadi Donald Trumpi kampaaniajuhi Paul Manaforti miljonitesse dollaritesse ulatuvat maksupettust. Rünnati ka islamistidest mässulisi, kes võitlesid Süüria presidendi Bashar al-Assadi Venemaa toetusega valitsuse vastu.
Fancy Beari rünnaku alla sattunud USA-s elav Vene meediaanalüütik Vassili Gatov: ,,Nimekiri annab 2016. aasta alguses aset leidnud demokraatide häkkimisjuhtumile üleilmse konteksti. See paneb viimased killud puslesse. Nüüd olen ma selles veendunud."
https://www.apnews.com/3bca5267d4544508bb523fa0db462cb2