www.militaar.net

Smith kirjutas:Ehk siis... võta nüüd arvesse inflatsioon ja vaata seda pensionit suhtes keskmisse palka.

Vabanda, aga ma tõesti ei saa praegu aru, kuskohas ma vea tegin. Sinu poolt viidatud dokument on üsna mahukas. Mina vaatasin lk. 49, "Pensionite kujunemisest tulevikus". Seal tabelis 2 on 2050. aastal mediaankeskmine pension 33% keskmisest netopalgast. 2017. aasta 4. kvartalis oli keskmine brutopalk 1221 eurot, netopalk seega 1039.30 ( http://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator ). Sellest 33% on umbestäpselt 347.10. See on ju kõrgem kui 189.31, mis on praegu rahvapension?

Smith kirjutas:Lõpetuseks - siin on toodud mitu head näidet kuidas riiklikult on mõjutatud
sündivust või ei?

Ei ole märganud, et oleks toodud. Mis näiteid sa silmas pead ikkagi?

Kriku, väidad sa tõsimeeli, et üksik vanainimene saab tänasel päeval hakkama rahvapensioniga???? Ehk 198 euroga. Tõsiselt räägid? Eesti odavaim hooldekodu maksab neli ja poolsada eurot kuus ning poolteist aastat tagasi taheti Iru hooldekodus 22 eurot päevas, mis teeb veidi alla kuuesaja raha. Ilmselt on tänaseks seal hinnad muutunud.

Iraanis on praeguseks hetkeks sündivuskordaja umbes sama tasemel nagu Lätis-Leedus, ehk siis "tagasi keskaega" programmi mul väga usku ei ole. Üleüldsegi tuleb arvestada et igasugune kruvide kinni keeramine ja õiguste piiramine võib anda tagasilöögi suurema väljarände näol.

Lemet kirjutas:Kriku, väidad sa tõsimeeli, et üksik vanainimene saab tänasel päeval hakkama rahvapensioniga???? Ehk 198 euroga. Tõsiselt räägid? Eesti odavaim hooldekodu maksab neli ja poolsada eurot kuus ning poolteist aastat tagasi taheti Iru hooldekodus 22 eurot päevas, mis teeb veidi alla kuuesaja raha. Ilmselt on tänaseks seal hinnad muutunud.

Ei väida. Ma rääkisin iseendast.

2korda2 kirjutas:

Fucs kirjutas:Kõik see eeldab suuremaid toetussummasid riigieelarvest, aga nagu näha riikide võrdlusest (kulutused SKP-st), siis tulemuste saamiseks peaksimegi rohkem kulutama.

Kas ma saan õigesti aru: on loodud võrreldaval alusel "lastele tehtavate kulutuste oskaal SKP-st riikide kaupa"? Kas saaks täpsemat viidet?

Minu tsitaat kõlas:

Kõik see eeldab suuremaid toetussummasid riigieelarvest, aga nagu näha riikide võrdlusest (kulutused SKP-st), siis tulemuste saamiseks peaksimegi rohkem kulutama.

ja "nagu näha" asub sellest natuke kõrgemal umbes sellisel kujul: mis on pärit Urve Palo ettekandest Eesti Statistikaseltsi konverentsil 2011 aastal.
https://www.slideshare.net/Statistikaam ... oliitikast

2011 andmed leiab ka siit
https://www.riigikogu.ee/v/failide_arhi ... ikides.pdf

2013 suhtarvud SKP-sse leiab siit
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... i_anet.pdf

Eurostati lehelt ma leian sellel teemal ainult 2013a graafiku
http://ec.europa.eu/eurostat/statistics ... %25GDP.png
http://ec.europa.eu/eurostat/statistics ... did=325165

Ma ei tea suhtarve SKP-sse anno 2018 (ja ausalt öeldes ei viitsi ka otsida, sest minu postituse raskuskese ja iva oli mujal, kui see SKP %) aga ülevaade riikidevahelisest erinevusest joonistub kindlasti välja ka siit:
https://europa.eu/youreurope/citizens/f ... its-differ

Rootsis, Soomes, Norras ja Taanis on vahemikus 1.74 - 1.90, ei midagi erilist. Kõige kõrgem (1.90) on Rootsis, kus on ka kõige rohkem immigrante...

Ahhaa. Leidsin koha kust saab vaadata, aga ka seal on 2015 viimane aasta.

http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui ... .%23%23%23

Oot...sina saad rahvapensioniga tänu oma vähenõudlikusele hakkama, aga teised üksikud vanainimesed ei saa...tahad sa seda fenomeni lähemalt seletada? Või mida sa oma avaldusega öelda tahtsid?

Raha kulutada oskavad kõik. Eriti suurt raha.
Olen kohanu tublisid töökaid vanapoisse ja tüdrukuid
kes hea meelega oleks loonud pere ja saanud lapsi
aga nad ei leidnud teineteist üles. Neid ei aita ka suur raha lapse sünni eest vaid saaks aidata hea kosjakontor mis oleks palju palju odavam . Tuleviku tarbeks oleks vaja juba põhikooli programmi lisada asjalik perekonna õpetust.

Kriku, Iraani puhul pidasin silmas sündivust 80ndatel-2000ndate alguseni. Kui enam kui pool elanikest on täna alla 35, tähendab see ikka päris korralikku sündivust tollal. Praegu, tänu lääneliku moodsa elustiili pealetungile on see sündivus sama katastroofiliselt ka alla käinud.

Iraani juhtkond nähtavasti ei suuda/ei taha/ei oska tänast demograafilist olukorda rikkuseks konverteerida, sest sellisest rahvastiku koosseisust võivad kõik lääne tööstusriigid und näha.

Ja moodsate läänelike vabaduste juurde kahjuks kuulub ka ringihooramine kui elustiil.

ants431 kirjutas:Raha kulutada oskavad kõik. Eriti suurt raha.
Olen kohanu tublisid töökaid vanapoisse ja tüdrukuid
kes hea meelega oleks loonud pere ja saanud lapsi
aga nad ei leidnud teineteist üles. Neid ei aita ka suur raha lapse sünni eest vaid saaks aidata hea kosjakontor mis oleks palju palju odavam . Tuleviku tarbeks oleks vaja juba põhikooli programmi lisada asjalik perekonna õpetust.

Kindlasti antud idee (kosjakontor) pole halb mõte, see vääriks tegelikult lausa haigekassa finantseerimist (koos spordimeditsiini ja toitumisarstidega). See kunagi isegi oli, kuid jäi vist suurele eluviisi progressile (ringihooramine) jalgu.

Töösse uppunud inimestel, üksikvanematel jne polegi tihti ei aega ega tahtmist selliseid kaasakonkursse ise korraldada, võibolla oleks siin äkki mõni eriharidusega spetsialist abiks.

Sellist graafikust Iraani rahvastiku vanuse kohta (2011 seis) saate aimu, miks seal tänaval pensionäre näha pole. Eestis on täna 420 tuhat pensionäri 1 350 000 elaniku kohta. Seal on pensionäre ehk 10%.

Iraani sõjalised kulutused on ihatud 3% GDP-st ka, igatpidi ideaalne riik.

Aga tõsisemalt, Eesti probleem, ei demograafiline ega muidu, pole kindlasti see, et naised koolis ja tööl saavad käia. Need magistrikraadidega naised käivad hästi tasustatud tööl, teenivad raha ja saavad ka lapsi, kuigi veits vähe. Raha ja hariduse pealt kasvavad keskeltläbi väga asjalikud lapsed. Kvantiteedi asemel kvaliteet.

See on ka asi, mis probleemi võibolla mitmesajaks aastaks edasi lükkab. Aina vähem on vaja kartulikorjajaid ja öövahte. Täna teeb üks inimene, olgu põllumajanduses, tööstuses, kultuuris või sõdimises, ära mitu korda rohkem kui 20. sajandi alguses.

Kumb on elujõulisem, kas kujuteldav riik, kus miljon inimest kõplavad ja joovad, või riik, kus 1000 inimest askeldavad traktoritel ja 100000 teevad teadust, kultuuri ja (info)tehnoloogiat?

Kumb on elujõulisem, kas kujuteldav riik, kus miljon inimest kõplavad ja joovad, või riik, kus 1000 inimest askeldavad traktoritel ja 100000 teevad teadust, kultuuri ja (info)tehnoloogiat?

Vanasti oli mõisnikul palju pärisorje, kes vabastasid härra vajadusest ise tootvat tööd teha. Selle asemel sai härra tegeleda riigitööga või vastavalt huvidele teadusega ja kultuuriga. Infotehnoloogiat sel ajal polnud.
Praegu ongi tegelikult nii, et üha väheneva väärtusi loovate inimeste arvu otsa seab ennast järjest suurenev arv "ühiskonna eliiti". Ja see pole küll asi, mis ühiskonda edasi viib!

Mõned lehed tagasi pakuti varianti,et võtame pensionärilt valimisõiguse, ma arvan lihtsam oleks anda lastele valimisõigus st. lapsevanemad valivad laste eest. Asja lihtsustamiseks võiks anda laste hääled nõrgemale sugupoolele emale siis poliitikud muretseks nende häälte saamise nimel nii laste kui emade eest. Kaoks loodetavasti hetkel lastega kodus oleku aja nöökimised näiteks emapalka saad aga pensioniarvestust riik emadel selle aja eest ei arvesta jmt.

See asi ei tööta. Minu nelja lapse ema pole kõigi meie kooselu aastate jooksul (üle 10-ne) olnud kordagi nõus valimistel osalema. Arvan, et isal peaks ka olema võimalus laste hääli esindada.
Muidugi paljulapselisus eeldab traditsioonilise pikalt koos püsiva perekonna au sisse tõstmist.

Muidugi paljulapselisus eeldab traditsioonilise pikalt koos püsiva perekonna au sisse tõstmist.

Mis omakorda eeldab riigipoolset pidevat sellesuunalist toimetamist. Kord aastas toimuv aasta isa või ema valimine, kus rohkearvulised poliitikud end prožektorite säras paista lasevad, kohe kindlasti ei kvalifitseeru...