www.militaar.net

Actual kirjutas:Kas ainult plastist piisab või peab salvel ka mingeid metallosiseid olema. Kas relv imeb ise kuulid rauda?

Ei tea, mis trikiga sealt neid imema peaks. Ikka spiraalvedru on sees. Reeglina järgib salve vedru salve kontuuri.

A kuidas see plastist spiraalvedru temperatuuri muutumisel käitub?

Vedru ikka vast raudne on.

Puht teoreetiliselt võttes võiks neid plastsalvesid isegi olla, kuid pigem ehk mitte liig ühekordsed. Meite probleem on see, et meil ei ole mitte üks mobilisatsiooni relv selle kaliibriga, vaid kaks. Kui nüüd hakata moona vedama varem salvedesse pakitud kujul, siis varem või hiljem tekib situatsioon, kus pataljonide kaupa hakatakse saama moona valedesse salvedesse pakituna. Seega peab olema võimalik ka neid ühekordseid salvesid korduvalt kasutada ja paratamatult peaks igal sõduril neid siis mingi hulk tühjana varuks olema.

Õige on, et salvesid tundub meil liiga vähe olema. Eesti rakmete salvetaskutesse mahub kuus salve. Lisaks üks relva alla, nii et iga relva kohta peaks neid salvesid olema vähemalt seitse. Erinevate sõdade jooksul on leitud, et optimaalne laskemoona kogus ühel laskuril kaasas kandmiseks on 300-400 padrunit (15-20 salve). Näiteks Vietnamis kasutasid jänkid varusalvede kandmiseks bandoljeere, milledega neile lisamoona toodi. Lisamoon oli pakitud striper clip'idesse, kuid kas tänu juhusele, või kellegi ettenägelikusele, mahutas bandoljeeritasku ka tollase m-16 salve.

Kuidas krt meie oma rakmetega sellise koguse varusalvesid kiiresti kättesaadavatena kaasas kandma peaks, ei kujuta hetkel ette. Samas 200ne padruniklots on suht väike. Oleks moon selles pakitud striper clip'idesse ja oleks AK-4'le olemas adapterid clip'ide salvele paigaldamiseks, saaks olemasolevatele salvedele lisamoona oluliselt kiiremini juurde laadida.

Mis puudutab salvevahetust kontakti ajal, siis see on protseduur, mida meie jõustruktuurides liiga vähe harjutatakse.

salvevahetuseks kulub minu arust mitte 3 sekki-vaid sõltuvalt temperatuurist ja väsimusest 5-15seki.
kui nüüd mõelda selle üle, et kuidas me peaksime kiirelt saama salved vahetatud, siis äkki oleks lahenduseks vestid(molle), saab kombineerida taskuid nii, kuidas on endale kõige mugavam+salved taskusse padrunid allapoole, salvede alumistesse otsadesse aasad( magpull?)
ei ole veel ise proovinud, aga liigun selles suunas, see peaks kiirendama kogu protsessi tublisti ja jääb ära liigne kohmitsemine.

see on vajalik eelkõige selleks, et ak-4 salved ei mahuta piisavalt palju padruneid, mis tähendab tihedaid salvevahetusi, ja iga liigne sekund mis kulub kohmitsemiseks ja mitte tule andmisele, võib lõppeda kuul peas.

aga nüüd-salve saab alt ära kiirelt, kuhu see panna?
liiga palju aega kulub selleks, et seda tagasi taskusse jeblada-äkki jalale mingi kott?
või põue.

Madis22 kirjutas:Puht teoreetiliselt võttes võiks neid plastsalvesid isegi olla, kuid pigem ehk mitte liig ühekordsed. Meite probleem on see, et meil ei ole mitte üks mobilisatsiooni relv selle kaliibriga, vaid kaks.

Mis see teine relv on (kui kuulipildujad välja jätta)? Kui M-16 siis temale on minuteada teistsuguse vintraua pärast (vindikeermeid teine arv vm) nagunii teistsugust moona vaja.

M14 on see teine relv. Kasutavad AK4-aga sama moona. Võimalik et on väikesed erinevused, mis hakkavad rolli mängima pikemal distantsil, kuid lihtsõdurit see ei sega. Küll aga segab see, et AK4-ja salv M14-le (või vastupidi) alla ei lähe.

Takishi kirjutas:Mis juhtub, kui AK-4'st lasta rohkem kui 6 salve järjest? Ses mõttes, et plastiksalved plastiksalvedeks.. ak ei võimalda eriti pikki tulevahetusi pidada.

Millel see arvamus põhineb ?

Vähemalt meie rühmas ei tõrkunud kellegi relv ühegi lahinglaskmise ajal. Ainukesed hädad mida mäletan olid tingitud kas väga mööda sihikutest (või mõnel juhul silmadest ).

Samutil tuli korra ette, et rühmaülem tahtis actionit ja lasi ise, valangutega esimeset kättejuhtuvast ajateenija relvast , ära kogu järelejäänud moona. Seda oli kokku vähemalt 6-7 salve ja ei tõrkunud see relv küll kordagi, ainult vintraud läks väga kuumaks ja siniseks.

Paukmoonaga tõesti AK tõrgub, kuid niipalju kuid minuteada vaid halva kvaliteediga (valtsitud) moona ja kohutavate kompensaatorite koosmõjul.

Kelle iganes toodang need valtsitud "paugukad" olid (Arsenal ? ) , tahmasid nad relva ikka kordades rohkem kui lahingpadrunid. Neile sai lisada vaid suuri kompensaatoreid, mis tegid heal juhul aerudest väga pika ja raske "poltlukuga" vindid (halval juhul tõmbasid iga väljuva padruni risti lukukotta). Kusjuures relva vinnastamine käis pärast igat pauku eksponentsiaalselt raskemalt. Sellest tulenevalt lõppes laskmine kas relva tõrkumise või lihtsal põhjusel, et vinnastamiseks läks juba kolmandat kätt vaja. Seda kõike tavaliselt enne esimese salve tühjenemist.

Kuna soovisime kevadtormil siiksi mingit lahingtegevust arendada, peale tatimoona kasutamise ja "valang, valang" hüüdmise, "tuunisime" relva vintraua ja kompensaatori vahele jäävat osa, lisades sinna lõigatud 9-tollise naelepeaga (loomulikult nii, et õhuava aheneks ainult vajalikul määral). Selle tagajärjel sai AK-4 oma "Automatik Karabine" staatuse ilusti tagasi ja võimaldas lasta nii valangutega kui ilma, kusjuures tõrkudes vahelduva eduga alles 4-6 salvetäie järel.

Puitotsaga paukmoona ja vastava kompekaga ei olnud üldse vaja mingit jamaist ja relvad tõrkumist ei näinud. Tõsi, kuna neid saime kasutada ainult korra, võis tegu olla ka vedamisega.

Gideonic kirjutas:Kuna soovisime kevadtormil siiksi mingit lahingtegevust arendada, peale tatimoona kasutamise ja "valang, valang" hüüdmise, "tuunisime" relva vintraua ja kompensaatori vahele jäävat osa, lisades sinna lõigatud 9-tollise naelepeaga (loomulikult nii, et õhuava aheneks ainult vajalikul määral). Selle tagajärjel sai AK-4 oma "Automatik Karabine" staatuse ilusti tagasi ja võimaldas lasta nii valangutega kui ilma, kusjuures tõrkudes vahelduva eduga alles 4-6 salvetäie järel.

OT, aga ma ei saa mitte jätta mainimata:

sa oled ikka teadlik, et igasugused isetegevuslikud modifikatsioonid relva, relva lisavarustuse ja laskemoona juures on rangelt keelatud?

Keelatud on sellepärast, et asi lõpeb Makarovi-laadsete "valangurelvadega". Kurb küll, aga selliste "meistrite" pärast ongi enamik väljaõppes kasutatavaid relvi omadega parajalt pe*ses, nii Galile kui AK4. Esimesi õnneks vähem.

Tere!
Salvevahetus 5 - 15 sekki..? Minge vaadake you tubes practicali laskmise videosid. Saab kiiremini hakkama. Tyhjade salvede jaoks on spets kotiga "drop holster" kummike suu ymber, salv sisse läheb, välja ei tule. Tasub oma varustust nati tuunida.
Nii M14 kui HK G3 salved saab kiirelt täis kiirlaadijast, pole salvesid niipalju vaja. Osa moona tulebki kiirlaadijas kohale,badoljeeris.
Nii M14 kui G3 salvesid on vabal turul saadaval, peaks ka galili oma olema, lihtsalt vötta 5,56 kaliibris venelase salv ja mina isiklikult soovitaks endale neid hankida. Vedurd nimelt surevad aja jooksul.

Oopis omamoodi on aga kulka lintide laadimine. Vot selles vallas on käsitöö ysna tyytu. Selleks on spets lindilaadijad olemas, aga kahjuks eestis näind pole. Aga vaja oleks kyll.

practical, liibukates ja tossudes või???
ma räägin salvevahetusest väsinuna,külmununa ja killuvest seljas ja möll käib ümberringi, see võtab aega, sa higistad või värised, hingeldad ja jälgid koguaeg ümbrust.
practicalis võiks ju üldse salve maha visata-küll pärast võtab ära.
veel enam kui oled pikali maas lumehanges, võtke aega.
või olen mina aeglane inimene.

Enne oli siin küsimus, peab vastu ikka. Olen umbes 6 salve lasknud jutti, aga toru läheb väga tuliseks.

Mazz kirjutas:Enne oli siin küsimus, peab vastu ikka. Olen umbes 6 salve lasknud jutti, aga toru läheb väga tuliseks.

Kindad sulavad laesääre külge. Ei tea kuidas nahkkinnastega on, kuid ikkagi, relv läheb mõnusalt soojaks Ma kujutan ette, et esimeses sõjaolukorras esimese tulevahetuse järel üritavad kõik endale kalassid kuidagi hankida.

Mnjahh olen näind ka liibukates ja olen näind rakmetes seda asja. Södurile nagu rakmetes kohasem. Aga asi pole liibukates. Asi on lihasemälus, mis tekib 5000 sooritusega, vöi ka 10 000 tunnise harjutamisega.
Salvede ja vedrude teema on tegelikult kahh olemas ja neid asju vöib omada ilma relvaloata.
Riigi relvade tuunimine on jahh keelatud - aga enda oma tuuimine ei ole. Probleem tekib sellega, et eestis eriti sobilikke relvi lihtsalt ei myyda. Kuna pole piisavat turgu. Ja kui miskit tahta siis on ees paäris kena paberite ajamine. Siis kui paberid on korras, hakkab pihta yks suur uurimine selle lisavarustuse osas - sihikud ja jalad. Nendega kohati sama lugu - usast välja ei saadeta lihtsalt niisama, euroopast veel leiab. Aga nende tellimine on omaette ooper. Kust sa tead, et kui vaatad asjast pilti netis - et see ikka hea asi on? Väga suur osa pakutavast on ikka jama. Näiteks vaatad - ohh SKS karabiini plastik kaba koos köigi viguritega.. hind kuskil 100 usd.. ok tellid, ootad 3 kuud ja siis saad asja kätte - aga ohh muret - kui asja kylge paned tuleb välja et relva palge pannes paindub kaba läbi nagu vibu. Mis ma öelda tahan on see, et uurimustöö foorumites on ikka ysna mahukas ja vajalik.
Aga G3 salvedega ei ole probleemi - veel praegu. Krabage kust aga saate, suurem osa bundesweri kvaliteet kraam. Usa turul näiteks on tavaline ak47 metall salv hinnas, kuna on "indestryctible".
Ise hakkan just practicali asjaga tegelema ja parasjagu uurin neid asju.

Imepäraseid asju tuleb välja. Näiteks minu esimene teenistusrelv oli AK47 H. Täielik jura. Elu sees ei saan keegi sellele millelegi pihta. Aga tänapäeval on Springfild armory M14 kvaliteet kuuldavasti läind tootmismahtude pärast puusse ja Norinco m14 on parem, sepistatud luku raami pärast?? Et siis Norinco m14 luku raam on parem (sepistatud) kui springfieldi oma (valatud)? Loen ja imestan.
Ma ei ole ak4 kaua käes hoidnud vahepeal - kas tal kiirlaadijast otse ei saand laadida, kui lukk oli taga ja sal relvas kinni? Sest need salved ju kaaluvad ikkagi..

lihasemälu suhtes olen nõus, kuid minu jutu iva ilmselt ei tulnud välja, ak-4 salv ei mahuta piisavalt, see on fakt.
kuna salv ei mahuta piisavalt, tuleb neid tihti vahetada, kuid see on kohmakas tegevus, viimati kogesin erilist kohmekust justnimelt väsinuna lumehangedes, seljas killuvest ja rakmed, maskeerimisülikond tegi asja veel raskemaks, ja lihtsalt varitsusele sattudes algas kohmitsemine, ja ma polnud ainuke, kuid herr UR jutus on tõsine iva sees et salvevahetust tuleb harjutada- ja palju, kavatsen sellega tegelema hakata.