www.militaar.net

Kui keegi leiab roostes pandla või kiivri on juttu ja õnne küllaga.
Mõni on leidnud ka lennuki(igas järves on) või soost tanki millest keegi midagi ei tea.
Nüüd leiab mees 76 aastat peale sõda silla ....sellise 300 meetrise.

Kriku - sa pane see teema kõigile lukku niikaua kui faktiline tõestusmaterjal(ükskõik mis vormis) tuleb.
Aga õhku jääb küsimus - mis saab siis kui ei tule.

Kui oleks olnud Kavastus selline võimas puusild, siis oleks ta talletunud fotodesse. Ka oleks kirjasõnas ära mainitud, ikkagi võimas värk.
Aga ei mingeid viiteid kusagil. Aga ikkagi huvitav teada, et mille alusel tekkis see jutt sellisest sillast.

Lukku ei pane, kuid tundub küll, et praeguste andmete põhjal on kõik ära öeldud, mida öelda annab.

Dr.Sci kirjutas:Ma hetkel sama meelt... ka pontoonsillal ja pontoonsillal on vahe. Vaadates fotosid, on need suht kapitaalsed. Aga jääb õhku üles rippuma küsimus nendes siiani maapinnas olevatest postidest. Pole midagi teha ja seni kuni ilusaid süveilmu (sügis algab ju alles saeptembri lõpus) tuleks teha 1 Emajõe trett. Kavastu+paat kaasa ja õnged...

Postide päritolu jäi üles tõesti, jääme huviga ootama ekspeditsiooni tulemusi!
Need võivad olla seal mida iganes - kunagisest alleest jäänud kännud, mingid rootsiaegseg kindlustuse jäänused või midagi põnevamat.

ktamm kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Ma hetkel sama meelt... ka pontoonsillal ja pontoonsillal on vahe. Vaadates fotosid, on need suht kapitaalsed. Aga jääb õhku üles rippuma küsimus nendes siiani maapinnas olevatest postidest. Pole midagi teha ja seni kuni ilusaid süveilmu (sügis algab ju alles saeptembri lõpus) tuleks teha 1 Emajõe trett. Kavastu+paat kaasa ja õnged...

Postide päritolu jäi üles tõesti, jääme huviga ootama ekspeditsiooni tulemusi!
Need võivad olla seal mida iganes - kunagisest alleest jäänud kännud, mingid rootsiaegseg kindlustuse jäänused või midagi põnevamat.

rootsi ajast pärit võllapuude jäänused

Tegelikult vist on ikkagi võimalus, kuidas selline pikk ja kõrge sild oleks seal vajalik olnud.
Juhul, kui saksa väejuhatusel olid plaanid sarnaselt Narva rindega välja ehitada väliraudteede süsteem Peipsi äärseks logistikaks. Sellisel juhul poleks pontoonsillaga hakkama saanud.

Pilt netist:

ktamm kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Ma hetkel sama meelt... ka pontoonsillal ja pontoonsillal on vahe. Vaadates fotosid, on need suht kapitaalsed. Aga jääb õhku üles rippuma küsimus nendes siiani maapinnas olevatest postidest. Pole midagi teha ja seni kuni ilusaid süveilmu (sügis algab ju alles saeptembri lõpus) tuleks teha 1 Emajõe trett. Kavastu+paat kaasa ja õnged...

Postide päritolu jäi üles tõesti, jääme huviga ootama ekspeditsiooni tulemusi!
Need võivad olla seal mida iganes - kunagisest alleest jäänud kännud, mingid rootsiaegseg kindlustuse jäänused või midagi põnevamat.

Pildil on postide rida mis tuleb mäest alla,on jõega paralleelne ja läheb mäkke tagasi.
Kavastu 1933

ktamm kirjutas:Tegelikult vist on ikkagi võimalus, kuidas selline pikk ja kõrge sild oleks seal vajalik olnud.
Juhul, kui saksa väejuhatusel olid plaanid sarnaselt Narva rindega välja ehitada väliraudteede süsteem Peipsi äärseks logistikaks. Sellisel juhul poleks pontoonsillaga hakkama saanud.

Pilt netist:

Sellisel raudteel oleks olnud jumet Mustveest kuhugi Lõuna-Eestis et mitte ütelda - Ape
Väliraudteed pole midagi võimatut
fotol metsaraudteed 1960 te algul Tabivere-Kärevere-Laeva-Koogi piirkonnas.

Ajapaigas olevad fotod ka siis siia. Vbl läheb vaja.
https://ajapaik.ee/map/?mapType=roadmap ... tToAlbum=1

Tere! Eakate kodustest reliikviaväärtusega pildialbumist mõne jäädvustuse kättesaamine on nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt ülikeeruline protsess. Ise nad maha pildistada ei oska, skänneerimisest rääkimata ning ka foto väljalaenutamine on pigem välistatud. Järeltulijad aga ei viitsi üldse teemasse süveneda. Seetõttu ka suur läbirääkimisteks kulunud ajaline viivitus.

Samas näen, et opositsioon on juba võidujoovastuses, et said omad vankumatud vastuversioonid kivisse raiutud ning kõigile minu esitatud varasematele suulistele argumentidele on loogilised ja vähemloogilised põhjendused/seletused uhkelt külge poogitud.
Nüüd aga saan suure vaevaga hangitud esimese foto õhitud Kavastu sillast siia tutvumiseks välja panna. Ootan väga kommentaare, eriti esiskeptik rettilt, kelle omaalgatuslikud mõõtmised, analüüsid ja sarkastilised märkused välistasid kompromissitult Kavastus igasuguse silla olemasolu. Tundub, et 60 aastat Emajõel triivimist ei ole siiski kohalikku ajaloospetsialisti piisavalt koolitanud. Kui minult küsiti, et mis saab, kui lubatud pilt siia ei ilmu, siis saan hetkel sama rettilt vastu küsida. Loomulikult jääb üle võimalus oma veendumusega edasi elada ning ka seda fotoargumenti ignoreerida.

Samas tänan kõiki, kes oma mõttekäiguga püüdsid kaasa aidata ning minu väidetes ei kahelnud. Hetkeseisul on olemas juba 4 eakat tunnistajat, kes minule üllatuseks on valmis isegi huvigrupiga kohtuma ja sellest sillast rääkima ja omi muljeid jagama. Kui keegi tunneb huvi, siis saan organiseerida.

Kindlasti ei taha ma sellele teemale joont alla tõmmata, vaid leida veel lisamaterjale. Paralleelselt vajab põhjalikumat selgust ka Luunja sillaületus, mis oli kordi suurema koormusega suurtele väekoondistele ning mis lõpuks õhati koos Kavastu sillaga Alfons Rebase käsul 25.08.1944, et pidurdada Punaarmee pealetungi. Parv ja pontoonsild ei ole siin argumendiks. Ootan ideid ja kaasalöömist.

Veel teinegi ülesvõte vastaskaldalt:

Ma arvan, et sellest vähetuntud episoodist võiks artikli kirjutada koos pealtnägijate meenutustega ning "Tartu Postimehes" avaldada näiteks. Kui ise ei taha kirjutada, siis võib mõnele ajakirjanikule anda vihje. Aeg-ajalt seal ikka ilmub kohaliku ajaloo lugusid, näiteks: https://tartu.postimees.ee/7004279/sula ... 1577723337

Tunnistaja jutt: Kavastu pool oli silla maapealne osa palju pikem, sest ka mägi on laugem, Kastre pool lühem. Silla algus oli mõlemast otsast üsna mäe nõlvalt, mis tegi silla väga pikaks.
Tsiviilisikuid sillale ei lubatud ja nende jaoks liikus silla kõrval ikka üleveoks parv. Nemad said sillakaari vaid alt uudistada.
Silla vahetus läheduses jõesoppides seisid silla kaitseks saksa kiirkaatrid, mis olid varjatud kaskedega ning reageerisid vene lennukitele. Need kiirkaatrid samuti seilasid pidevalt silla alt läbi ning tunnistaja on korra ka neid tuletegevuses näinud ja mitmel korral kuulnud. Enamalt kästi ruttu keldrisse varju minna. Tema väidetel oli kaatrite tulejõud üsna suur ja vene lendurid sinna eriti ei kippunud.
Peale silla õhikimist olid sillavaiad veel pikalt jõest väljas ning pikki laudu kasutades said osavamad poisid mööda vaiasid isegi kuiva jalaga jõge ületada. Kohalikud tassisid meeletult omale materjali (eriti naelu) kodudesse ning üsna lühikese ajaga oli plats puhas.
50-ndatel koristas maaparandus Kastre poolt ka maa sees olnud postid. Kavastu poole omad aga jäid alles, neid mäletan oma lapsepõlvest ning mingid jäljed on veel siiani asfaldi seest nähtaval.

Ootan kaasfoorumlastelt lisainfot või viiteid, mis veel aitaksid pilti kokku panna.