www.militaar.net

Sander17 kirjutas: ↑18 Sept, 2025 18:49

Fucs kirjutas: ↑18 Sept, 2025 17:56Uno Järvesoo.

Uno Hirvesoo on ikka korrektne nimi. Sul on kaks erinevat nime sassi läinud kuidagi, ja ilmselt ka siis erinevad isikud.

Ühte Hirvesood ma olen ise kohanud, kes teenis Afganistanis nii 1980. aastatel kui ka nüüd EKV välismissioonidel. Aga tema eesnimi on Revo.

Kirjaviga jah.
Ei puuduta ülejäänud minu posti sisu.

Ja see "Revo" on "Ravo"

Jah, mul oli samuti kirjaviga

Paneks ka ühe loo kirja, peaks siia sobima. 80-ndate lõpus ( 87-88 ) tuli Viljandi rajoonis oleavsse väikesesse asulasse nimega Sudiste elama R.M. Tööle hakkas ta Karksi kolhoosi, Sudiste osakonna lukksepp/traktoristina. Olemuselt oli väga abivalmis ja tervislike eluviisidega, nagu ikka väikeses kohas käiakse üksteisel abis erinevatel töödel ( põllutööd, küttepuude varumine jne ). Ükskord talvel saadeti mind talle sõna viima, et mingil x kuupäeval oleks tema abi vaja metsatööl. Koputuse peale tegi ta ukse lahti ning kutsus edasi, nägin laual musta lindiga meeskodaniku pilti ja küünalt põlemas. Eks minu natuke imestunud nägu nähes selgitas ta, et pildil on tema sõber, kes Nõukogude Armees kaduma jäi. Mingi aeg hiljem juba kevadel sai miski töö juures natuke juttu aetud, ning tundsin huvi selle kadunud sõbra kohta. Lühidalt kirjedades oli lugu järgmine. Nad mõlemad olid ühe lastekodu poisid ning sattusid koos aega teenima ühte ehituspataljoni, aga erinevatesse rühmadesse ning sõber tal jäi seal kohe vanadele hambusse. Mäletan jutt oli Moskva läheduses teenimisest ning mingi aeg tema rühm/üksus saadeti Baikonuri lähedusse mingeid töid tegema. Väeossa tagasi jõudes selguski, et sõber on kaduma läinud. Eks seal, siis tegeleti otsimise ja juurdlemisega, mis kuhugi edasi ei viinud ning R.M sai teenistusaeg läbi ning tuli kodumaale. Millalgi sama aasta sees, kui toimus meie vestlus sai ta kirja kas väeosast/prokuratuurist või kust iganes ning selgus järgmine, et väeosa territooriumil kraavi kaevates satuti skeleti peale ning uurimine tuvastas, et tegemist on tema kadunuks jäänud sõbra säilmetega ning paluti koostööd uurimisorganiga. Koostöö seisnes selles, et taheti teada, kes olid suuremad/järjepidevad sõbra peksjad ajateenistuses. Oma ütlusi käis ta andmas tolleagses Viljandi rajooni sõjakommisarijaadis. Mingi aeg hiljem selgus, et peksjad tuvastati ning nad olevat tunnistanud, et peksid R.M sõbra surnuks. Peksjatele määrati vanglakaristused, keegi sai 15 aastat, keegi 20. Mäletan, et enne ajateenistust elas R.M Pääskülas ning töötas Lagedil maaparanduses traktoristina, kus lastekodus ta kasvas meelde enam ei tule.