www.militaar.net

Viskasin just Postimehele pilgu peale ja seal kirjutati hirmunud inimestest kes kardavad et kuskil on must nimekiri mille tõttu nad tööd ei saa . (Artikli lõpp oli tasuline ja mul nii palju raha põle) .
Mis inimesed need sellised üldse on? Needsamad humanitaarbakad? Või üldse ilma hariduseta inimesed? Sel juhul ei oskaks nad ju CV - d koostada ?

Ma kordan veelkord üle et ma ei sõima kuskilt otsast neid bakasid. Küll aga ei tohiks riik nii vastutustundetult käituda et koolitab midagi mis on hästi odav ja annab inimesele lootust. Ma olen ise samuti tegelikult humanitaari õppinud. Võib-olla saaks hakkama ka aga seal on nüansse mis mulle ei meeldi. Praegusel tööl (tehnoloogiasektor) pole ma mitte kunagi pidanud kuhugi kandideerima. Põhimõtteliselt elaks Putini Venemaal ka ära ja võib- olla isegi paremini kui Soomes Sest mida pimedam öö seda säravamad tähed (Mida juhmim kollektiiv seda silmapaistvam spetsialist)

Laste pealt vaadates on samamoodi. Üks õppis arstiks ja terve maailm on tööd täis. Teine just sealsamas Tallinna Ülikoolis.... no kui EL MTÜ - tööstus kokku kukub on tal küll kirdõkk. Aga võib- olla ei ole ka, ma olen ise samuti mitu korda rongi alt eluga välja tulnud

Antud artikkel räägib pigem tööandjate võimekusest(pigem võimetusest) kandideerimisprotsesse hallata ja annab väheke näpunäiteid tööotsijatele

vanahalb kirjutas: ↑09 Juul, 2025 10:01 ...Mida juhmim kollektiiv seda silmapaistvam spetsialist...

Üldiselt silmapaistvad spetsialistid lahkuvad juhmidest kollektiividest, sest mistahes rahaline preemia ei suuda seda intellektuaalset valu kompenseerida. Sestap ilmselt siiski ei ole tegu kõrgtaseme spetsialistiga antud juhul.

AMvA kirjutas: ↑09 Juul, 2025 9:13

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 9:01 Humanitaaride sõimamine on populaarne tegevus aga... meie suuremad riigimehed ja rahvuslikud uhkused ... on reaalid ?
Meri, Runnel, Masing jne jne.

Oleks minu olemised siis tehnikaülikoolis oleks veerand või rohkem ained "humanitaarid". Kirjandus jms.

See ei oleks siis enam üldse tehnikaülikool. Ta on käesolevaks hetkeks niikuinii liiga "humanitaariasse" kaldunud ja inseneeriaõpe on päris korralikus kriisis.

Kriisis ilmselt jah. Aga mis otsast ta "humanitaariasse kaldunud" on ? Ma pole muidugi 20+ aastat sinna sattunud, minu ajal olid natuke humanitaarsed asjad "suhtlemispsühholoogia" ja keeled, siis oli ka filosoofia ajalugu aga no see oli selline saksa tüüpi nimekirjade loendamine, kes millal sündis jms mõttetu pläust.
Kas vahepeal on nt kirjandus ja usundiõpetus lisatud ?

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 12:58

AMvA kirjutas: ↑09 Juul, 2025 9:13

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 9:01 Humanitaaride sõimamine on populaarne tegevus aga... meie suuremad riigimehed ja rahvuslikud uhkused ... on reaalid ?
Meri, Runnel, Masing jne jne.

Oleks minu olemised siis tehnikaülikoolis oleks veerand või rohkem ained "humanitaarid". Kirjandus jms.

See ei oleks siis enam üldse tehnikaülikool. Ta on käesolevaks hetkeks niikuinii liiga "humanitaariasse" kaldunud ja inseneeriaõpe on päris korralikus kriisis.

Kriisis ilmselt jah. Aga mis otsast ta "humanitaariasse kaldunud" on ? Ma pole muidugi 20+ aastat sinna sattunud, minu ajal olid natuke humanitaarsed asjad "suhtlemispsühholoogia" ja keeled, siis oli ka filosoofia ajalugu aga no see oli selline saksa tüüpi nimekirjade loendamine, kes millal sündis jms mõttetu pläust.
Kas vahepeal on nt kirjandus ja usundiõpetus lisatud ?

No kui mina seal õppisin, siis seal sellist sellesse kooli sobimatut asja nagu suhtlemispsühholoogia, filosoofiat (kui punased ained välja arvata) ning ajalugu (oli vist äkki partei ajalugu, enam täpselt ei mäleta) üldse ei olnud. Kas need on tegelikult tehnikakõrgkooli vajalikud?

Muidugi on, muidu saame mingusuguseid kitsarinnalisi jobusid. Ega pea maht nii piiratud pole et peale elektrotehnikat midagi sisse ei mahu.

vanahalb kirjutas: ↑09 Juul, 2025 10:01Ma olen ise samuti tegelikult humanitaari õppinud.

Ei ole.

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 13:50 Muidugi on, muidu saame mingusuguseid kitsarinnalisi jobusid. Ega pea maht nii piiratud pole et peale elektrotehnikat midagi sisse ei mahu.

Tead inseneriõpe on niigi piisavalt mahukas ja võiks olla veel põhjalikum.
Minu teada näiteks arstiteaduskonnas neid liigseid erialasid pea üldse ei ole ja mul ei ole muljet jäänud, et arstid mingid jube kitsarinaalised jobud oleksid.

Kui sa oled jobu, siis sa oled ka vaatamata õpingutele jobu (nagu elu näitab).

Statistiliselt, arvan, ikkagi aitaks natuke. "Ülekoormatud õpilased" on minu arvates liialdus. Mahuks 30% rohkem tunde kui vaja.

Kriku kirjutas: ↑09 Juul, 2025 14:09

vanahalb kirjutas: ↑09 Juul, 2025 10:01Ma olen ise samuti tegelikult humanitaari õppinud.

Ei ole.

Võimalik. Tollal nimetati niisuguseid aineid ebamääraselt "Artes liberales".

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 14:59 Statistiliselt, arvan, ikkagi aitaks natuke. "Ülekoormatud õpilased" on minu arvates liialdus. Mahuks 30% rohkem tunde kui vaja.

Ma ei tea, mis praegu toimub, aga kui mina õppisin, siis insenerierialadel oli küll pidev ajapuudus ja õhtuti sai ikka hilistesse õhtutundidesse oma töid tehtud.

See oli TTÜ-s minu ajal levinud tarkus (1994+), et inseneri on lihtne sisse saada ja lihtne välja lennata, majandusse on raske sisse saada, kuid seal püsimine oli ka tunduvalt lihtsam. Kui pea oli lahtine, siis mingeid ööõppimisi väga polnud. Kuid mul oli üks kullaga lõpetanud klassiõde, kellega sattusin kord koos suulisel eksamil vastama ja seal oli põhimõtteliselt õpik koma ja punkti täpsusega pähe õpitud. Taoliselt võis tõesti hommikuni minna.

Ühe asja ma õppisin ülikoolis ära, mida keskas ei vajanud, spikrite koostamise. Siis olid juba olemas printerid (nõelprinterid esialgu), mis suutsid päris peenikest kirja teha. Kui olid selle spikri exelis ära teinud, siis tavaliselt polnud seda enam eksamil tarviski, inimese kirjutamismälu on parem kui lugemismälu. Neid excelis tehtud spikreid praktiseerin siiani, kuigi eriti ei kasuta.

AMvA kirjutas: ↑09 Juul, 2025 15:24 Ma ei tea, mis praegu toimub, aga kui mina õppisin, siis insenerierialadel oli küll pidev ajapuudus ja õhtuti sai ikka hilistesse õhtutundidesse oma töid tehtud.

Minu vist II kursuse ajal elasid minuga samas ühika toas inseneeria rebased ja nende vaevusi dushijooniste tegemisel öösi kella 3-ni mäletan siiani. Ei tea, kas neist insenerid saidki, aga neil "endistel aegadel" oli ka sellist kummalist ajatapmist korralikult.

Oli veel teinegi tarkus tipis, et seal on kolm matti, kõrgem matt, joptvõi matt ja eksmatt
Eks elu areneb igal pool, 1990ndatel arvati KV-s ka, et voodi- ja lapiralli teeb poisist mehe ja mehest sõduri.
Täna ilmselt vaadatakse selliste ideede peale väga imeliku näoga.

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 9:01 Humanitaaride sõimamine on populaarne tegevus aga... meie suuremad riigimehed ja rahvuslikud uhkused ... on reaalid ?
Meri, Runnel, Masing jne jne.

Oleks minu olemised siis tehnikaülikoolis oleks veerand või rohkem ained "humanitaarid". Kirjandus jms.

Samas, viimasel ajal suht hoogsalt pildis olnud Peeter Pärtel Pere haridus:

Bakalaureusekraadi kultuuriteooria alal omandas ta Tallinna Ülikoolis 2009. aastal, magistrikraadi organisatsioonijuhtimise alal omandas Brüsseli Vabaülikoolis 2012. aastal.

Tegelane5 kirjutas: ↑09 Juul, 2025 15:53

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 9:01 Humanitaaride sõimamine on populaarne tegevus aga... meie suuremad riigimehed ja rahvuslikud uhkused ... on reaalid ?
Meri, Runnel, Masing jne jne.

Oleks minu olemised siis tehnikaülikoolis oleks veerand või rohkem ained "humanitaarid". Kirjandus jms.

Samas, viimasel ajal suht hoogsalt pildis olnud Peeter Pärtel Pere haridus:

Bakalaureusekraadi kultuuriteooria alal omandas ta Tallinna Ülikoolis 2009. aastal, magistrikraadi organisatsioonijuhtimise alal omandas Brüsseli Vabaülikoolis 2012. aastal.

Peab vist täpsustama, et see peene nimega kultuuriteooria oli tegelikult rootsi keele filoloogia.
Mingist vabaülikoolist ei arva ma küll miskit. See ilmselt ei kvalifitseeru.