Postitatud: 05 Veebr, 2009 18:26
Reigo
Muide peale 12.märtsi 1934 peetud aruandes märgib Laidoner, et kõik olukord on riigis rahulik, vangistamine läks rahulikult. Mainib ta ka, et kogu alates 1933 aasta lõpust, kuni 1934 märtsini on vaid 9 seaduserikkumist toime pandud poliitilisetel motiividel. Kusjuures jutt ei ole mitte üksnes vabadussõjalastest vaid kõigist.
Ja siis tuleb päts oma jutuga, et rahvas on haige. Ta ise oli haoge, kui 1933 aastal, kui Päts võimule tuli saatis ta oma venne, preester Pätsi, kesw oli Tanki ja soomusrügemendi vaimulik, sealse väeosa ülema juurde, et too saadaks K.Pätsile tankid ja soomusmasinad aqppi tänavale. Kas pole see mees mitte ise haoge?
Päts kehtestas ilma mingite tõendite olemasoluta kaitseseisukorra. Veel vähem oli tal õigust seda pikendada ja valimisi edasi lükata.
Vapside protsessil ei leidnud ükski kaalukam süüdistus kinnitust. Ülemkohus märkis näiteks lihtsalt, et neil on s a l a j a s e d andmed riigipöörde kinnituseks. No tore demokraatia küll?
Pärast 14. märtsi kutsus Päts lehtede juhatajad enda juurde ja ütles:" Tsensuuri ei tule, kuid riigi praeguse poliitika vastu kirjutavad lehed suletakse jäädavalt". Jällegi tore demokraatia.
Siis polegi midagi imestada, et lehed avaldasid ima vastuhakkamiseta kõik neile saadetud fantastilised lood riigipöörde ettevalmistamisest, vapside hirmutegudest ja sidemetest natsidega.
Muide kui vapsid oleksid niiväga tahtnud võimu, et selleks riigipööret tegema hakata, miks nad siis juba 1933 a , kui Tõnissoni valitsus tagasi astus, Toompeale ei läinud ja rahulikult võimu üle ei võtnud? Muide Tõnisson oli selleks valmis ja poleks seda takistanud. Miks nad ei läinud siis võimule? Aga sellepärast, et nad tahtsid üksnes seaduslikult, rahva mandaadiga võimule tulla.
Hirme on jah igasuguseid. Muide sotsid on alati olnud Pätsi ühed suuremad toetajad, pole ka ime, et nad Pätsi laulu laulsid.
Päts lõugas ka, kui Tõnisson kaitseseisukorra kehtestas, et ei tohi rahva tahtmise vastu midagi teha ja ei tohi seadusi suvaliselt tõlgitseda ega lugeda sealt välja seda, mida seal pole jne.
Sotsid organiseerisid päris agaralt poliitilisi lööminguid vastaste kihutuskoosolekutel.
Muide millal need parteid näitasid oma vastuseisu Pätsi poliitikale? Lasti ju ilma protestideta seadusi rikkuda. 1938, kui Päts presidendiks valiti, esitasid kõik kaks parlamndi koda ja valijamehed ühe kandidaadi so. Pätsi. Tore vastuseis küll.
Isiklikult loodan, et peagi võetakse Pätsi legitiimsus presidendina ja ta tehtud otsused tõsise vaatluse alla ja antakse sellele adekvaatne hinnang. Siis peaks selguma, et Eesti esimene president ei olnudki Päts.
Ja kaua peavad vabadussõjalaste järeltulijad häbiga tunnistama, et nende esiisad olid kurjategijad, sest nad olla eesti vastased olnud ja tahtnud vöörast võimu kehtestada jne. Aeg on seegi üle vaadata ja vabadussõjalased postuumselt rehabilideerida. Asi peaks tasapisi ka arenema selles suunas...
Jälgigem arenguid.
Muide Päts ütles Sirk'i kohta, et "Selline poisike tahab riiki juhtida, mille meie oleme loonud". Haige Päts vist unustas ära, et sama Sirk võitles kaevikus Eesti vabaduse eest, sai ka Vabadusristi. See muidugi, kui noored mehed rindel verd valasid, ei olnudki riigi loomine.
Päts ise kaitses Landeswheri ja ei soovinud selle vastu sõdida. Niipalju siis Pätsi teenetest.
Sotsid ise nõudsid EVL-i sulgemist nii Tõnissonilt, kui Pätsilt. Selleks jäid nad ka nii vaikseks, kui Päts vapsid vahistas.J. Valge on, näib, mingiks uusvapside propagandistiks hakanud. Artikkel vaikib maha sellise pisiasja, et vapsid olid südameasjaks võtnud sotside partei sulgemise. Demokraadid missugused.
Muide peale 12.märtsi 1934 peetud aruandes märgib Laidoner, et kõik olukord on riigis rahulik, vangistamine läks rahulikult. Mainib ta ka, et kogu alates 1933 aasta lõpust, kuni 1934 märtsini on vaid 9 seaduserikkumist toime pandud poliitilisetel motiividel. Kusjuures jutt ei ole mitte üksnes vabadussõjalastest vaid kõigist.
Ja siis tuleb päts oma jutuga, et rahvas on haige. Ta ise oli haoge, kui 1933 aastal, kui Päts võimule tuli saatis ta oma venne, preester Pätsi, kesw oli Tanki ja soomusrügemendi vaimulik, sealse väeosa ülema juurde, et too saadaks K.Pätsile tankid ja soomusmasinad aqppi tänavale. Kas pole see mees mitte ise haoge?
Päts kehtestas ilma mingite tõendite olemasoluta kaitseseisukorra. Veel vähem oli tal õigust seda pikendada ja valimisi edasi lükata.
Vapside protsessil ei leidnud ükski kaalukam süüdistus kinnitust. Ülemkohus märkis näiteks lihtsalt, et neil on s a l a j a s e d andmed riigipöörde kinnituseks. No tore demokraatia küll?
Pärast 14. märtsi kutsus Päts lehtede juhatajad enda juurde ja ütles:" Tsensuuri ei tule, kuid riigi praeguse poliitika vastu kirjutavad lehed suletakse jäädavalt". Jällegi tore demokraatia.
Siis polegi midagi imestada, et lehed avaldasid ima vastuhakkamiseta kõik neile saadetud fantastilised lood riigipöörde ettevalmistamisest, vapside hirmutegudest ja sidemetest natsidega.
Päts kes süüdistas vapse natsismis, kehtestas Propagandaministeeriumi, matkides otseselt Gebbelsit ja natse. Samuti põletati avalikult vapside lehte "Võitlust" needuste saatel. Kas jällegi ei meenu natsid? Sellest kirjutab muide tollane Päevaleht suurima mõnuga.Ja-jah. Ainult, et näiteks vapside ja nõukogude käsitlused on oma vaenus Pätsi vastu samuti "üllatavalt sarnased".
Ära aja naerma. Vapsidel oli piisav esindatus. Arvestades, et kõik erakonnad olid nende vatu, oli tulemus igati korralik. Riigivanema valimistel sai Larka ikkagi rohkem toetusallkirju, kui ülejäänud Laidoner, Päts ja Ast kokku. Pätsil tuli küll karta poliitikast kõrvalejäämist. Isegi ta oma erakond ei toetanud teda eriti ja paljud juhtpoliitikud hoopis lahkusid ta erakonnast (Põllumehed)."Unustatakse" vaid, et kohalike omavalitsuste valimiste tulemused jaanuaris 1934 ei tõotanud vapsidele ülekaalukat võitu järgnevatel valimistel. Juba ainuüksi seetõttu oli põhjust kahtlustada, et vapsid võivad riigipööret plaanida.
Muide kui vapsid oleksid niiväga tahtnud võimu, et selleks riigipööret tegema hakata, miks nad siis juba 1933 a , kui Tõnissoni valitsus tagasi astus, Toompeale ei läinud ja rahulikult võimu üle ei võtnud? Muide Tõnisson oli selleks valmis ja poleks seda takistanud. Miks nad ei läinud siis võimule? Aga sellepärast, et nad tahtsid üksnes seaduslikult, rahva mandaadiga võimule tulla.
Päts uskus ka, et rahvas on haige ja võib kirvega oma käsi otsast raiuma hakata, nagu ta ilmekalt tõi näite rahva hullusest, mis tabas neid, kui vene papp oma manitseva kõne pidas Pätsi nooruses.Nojah, ilmselt nad tõesti ei "uskunud". Aga küllap nad seda riigipöörde võimalust ka ei välistanud. Kui keegi tunnistab, et artiklis on asi üle paisutatud, ei tähenda veel, et asjal üldse alust pole. Pealegi, nagu osutasin, muutus olukord selles osas pärast valimisi jaanuaris 1934.
Hirme on jah igasuguseid. Muide sotsid on alati olnud Pätsi ühed suuremad toetajad, pole ka ime, et nad Pätsi laulu laulsid.
Kus need pinged siis olid. Kurat küll. Muudkui soiutakse pingetest ühiskonnas aga eestlane oli vana rahu ise. Loe kasvõi Lidoneri raporteid enne ja pärast 14.märtsi olnud olukorrast. Hulluks läks olukord alles siis, kui Päts nägi oma kaotust eelseisvatel valimistel.Võib-olla seisnes "tõbi" hoopis ülemäära suureks paisunud poliitilistes pingetes?
Päts lõugas ka, kui Tõnisson kaitseseisukorra kehtestas, et ei tohi rahva tahtmise vastu midagi teha ja ei tohi seadusi suvaliselt tõlgitseda ega lugeda sealt välja seda, mida seal pole jne.
Valimispropaganda on valimispropaganda. Sellest võiks ükskord juba aru saada. Rahval oli samamoodi siiber erakondade omavolist ja korruptsioonist.Noojah... Vapsid ise olid niisiis puhtad poisid. Ei olnud süüdistusi "vanade" poliitikute kõlbmatuses, vanade erakondade korruptsioonis jne.
Sotsid organiseerisid päris agaralt poliitilisi lööminguid vastaste kihutuskoosolekutel.
Loogiline ju, et parteid ei sallinud konkurentsi ja enda korruptsioonide uurimist EVL-i poolt.Huvitav, kes sellist ettekujutust omab? Senine ettekujutus on ikka olnud, et parteid kiitsid heaks küll 12.03.1934 toimuva kui vapside-vastase sammu, aga järgnevaid samme, mis tõepoolest demokraatia likvideerisid, nad heaks ei kiitnud.
Muide millal need parteid näitasid oma vastuseisu Pätsi poliitikale? Lasti ju ilma protestideta seadusi rikkuda. 1938, kui Päts presidendiks valiti, esitasid kõik kaks parlamndi koda ja valijamehed ühe kandidaadi so. Pätsi. Tore vastuseis küll.
Muidugi, kõik mis püüab Pätsi Propagandaministeeriumi muinasjutte ümbere lükata ja tõde otsida, ei kõlba kuhugi.Andku nüüd hr Valge mulle andeks, aga kõnealune artikkel ei näe välja nagu ajaloolase aus nägemus asjast, vaid hoopis nagu katse kahtlaste (demagoogiliste) võtete ja emotsionaalse retoorika abil oma enda antipaatiaid ja sümpaatiaid vähemteadlikule lugejale pähe määrida.
Isiklikult loodan, et peagi võetakse Pätsi legitiimsus presidendina ja ta tehtud otsused tõsise vaatluse alla ja antakse sellele adekvaatne hinnang. Siis peaks selguma, et Eesti esimene president ei olnudki Päts.
Ja kaua peavad vabadussõjalaste järeltulijad häbiga tunnistama, et nende esiisad olid kurjategijad, sest nad olla eesti vastased olnud ja tahtnud vöörast võimu kehtestada jne. Aeg on seegi üle vaadata ja vabadussõjalased postuumselt rehabilideerida. Asi peaks tasapisi ka arenema selles suunas...
Jälgigem arenguid.
Muide Päts ütles Sirk'i kohta, et "Selline poisike tahab riiki juhtida, mille meie oleme loonud". Haige Päts vist unustas ära, et sama Sirk võitles kaevikus Eesti vabaduse eest, sai ka Vabadusristi. See muidugi, kui noored mehed rindel verd valasid, ei olnudki riigi loomine.
Päts ise kaitses Landeswheri ja ei soovinud selle vastu sõdida. Niipalju siis Pätsi teenetest.