9. leht 20-st

Re: Ajaloolised paralleelid

Postitatud: 15 Juul, 2023 18:09
Postitas Rebane11
Kriku kirjutas: 15 Juul, 2023 8:07 Zelenski on kõrgel tasemel professionaal ja teeb täpselt seda, mille jaoks on välja õpetatud - esineb veenvalt.
Sellega täitsa nõus. Ronny Reigan oli sama veenev. Viimased iseotsustajad olid äkki De Gaulle ja sir Winston? Lääne maailmas.
Minu arvamus.

Re: Ajaloolised paralleelid

Postitatud: 01 Dets, 2023 9:04
Postitas Kriku
Neitzel külastas eelmisel nädalal NATO peakorterit Brüsselis ja leidis, et liitlasriikidel pole endiselt omavahel kokkusobivat laskemoona. Ta võrdles praegust olukorda 19. sajandi algusega, kui Prantsusmaa keiser Napoleon purustas Püha Rooma impeeriumi. "See tuletas mulle meelde lugu Püha Rooma impeeriumi kohta, kuidas nad pidid Napoleonile vastu seisma ja nad ei suutnud siis mitte milleski kokku leppida," rääkis Neitzel.
https://www.err.ee/1609181821/tuntud-aj ... e-ohu-eest

Nomaeitea. Prantsusmaa oli tollase valge maailma kõige vingem riik.

Re: Ajaloolised paralleelid

Postitatud: 02 Dets, 2023 10:07
Postitas Lemet
Nomaeitea. Prantsusmaa oli tollase valge maailma kõige vingem riik.
Vingem kui Britannia? Lausa kõige vingem?

Re: Ajaloolised paralleelid

Postitatud: 02 Dets, 2023 10:15
Postitas London Bridge
Jah. Näiteks rahvaarvult oli Prantsusmaa veel kordades suurem, nii umbes 10 vs 30 miljonit suurusjärgus.

Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 06 Jaan, 2024 9:12
Postitas gooligan
Tasakaaluks nendele, kes arvavad et praegune Vene süsteem on kivikõva ja ei näita ühtegi murenemise märki. Arvake uuesi. See on fassaad/mulje, mille loomiseks needsamad diktatuurid tohutuid summasid PR-ile, ajupesule jms kulutavad. Tihtilugu tundub, et ka edukalt.
Samasuguse miraazhiga müüdi ka maailma II tugevama võitmatu armee müüti.

Diktatuurid on alati kukkunud äkki ja suure aplombiga. Sütikust saame harilikult teada takkajärgi - on see munadekriis, küttekulude järsk tõus või sisserännanute ülestõus vms.
Ka NLiidu kokkuvarisemist ei ennustanud keegi, pigem vastupidi - arvati et ta on tugevam kui ei kunagi varem ja pigem dekatentslik lääs on allakäigutrepil.
Kukkusid väga enesekindlad Mussolini, Ceausecu ja Gaddaffi. Kukub ka Putin.

Vaadates kasvõi siinkirjutatut -
https://bestdiplomats.org/why-dictatorship-falls/ vastab tänane Venemaa enamikele neist väljatoodud tunnusjoontele. Ajaloolisi paralleele tõmmates ei ole meil ühtegi argumenti, miks tänane Venemaa ei peaks ära lagunema. Võidukas sõda sai komistuskiviks nii Hitlerile, Napoleonile ja saab ka Putinile.

Kuivõrd habras on Vene-süsteem tegelikult näitas ju Prigozhini mäss, kus mõnetuhandeline bande oli marssimas pea takistamatult pealinna poole ja enamik võimuvertikaalist tegi pealinnast seepeale vehkat.

Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 06 Jaan, 2024 11:41
Postitas Ulfhednar
Kaitseliinidest läbimurret ei saa ennem tulema, kui üks pool on kurnatud.
Droonidest õhk puhtamaks ei lähe-vastupidi.
Puudub üllatusmoment ja vägede koondamine on ammu ette näha.
Jätkuvad liharünnakud osapoolelt, kellel selleks võimalused.

Paigalseis.

Orki strateegia tundub olevat pikaaja strateegiale, kus kurnatakse senikaua, kuni tekib 1917a laadne moment.
Kas sõjaliselt kukutakse kokku või kurnatud rahvas nõuab võimu vahetumist.
Viimasele vihjates, kumb ennem kokku kukub?

Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 06 Jaan, 2024 13:20
Postitas Taaniel Tina
Orki strateegia tundub olevat pikaaja strateegiale, kus kurnatakse senikaua, kuni tekib 1917a laadne moment.
See on selline kahe teraga mõõk, see 1917a laadne moment võib orkil endal ka tekkida.

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 06 Jaan, 2024 13:51
Postitas Miki
No kuidas saab 1917 aastaga siin üldse mingeid paralleele Ukrainaga tõmmata?

Käib olelusvõitlus ja Putleri kiirest võidust on saamas agoonia...
Kõigepealt probleemid munadega ja siis läheb vorst ka...

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 06 Jaan, 2024 14:49
Postitas trs
1917 pole mõtet võrrelda, tiblastanis on rahvas ikka väga heal järjel võrreldes selle ajaga. Mässama ajab surmahirm ja nälg, mitte noname nutitelefonid ja paisuvad kiirlaenuvõlad. Sõda kestab tiblastani poolt vaadates kuni režiimile on see kasulikum. Kui ühel päeval analüüs näitab, et parem valik on sõda ära lõpetada, siis see ka lõpetatakse. Sama ka teiselt poolt vaadates.

Re: Ajaloolised paralleelid

Postitatud: 06 Jaan, 2024 15:01
Postitas Kriku
1917. aastal toimus revolutsioon eeskätt seetõttu, et tsaar suvatses resideeruda Mogiljovis ning jättis pealinna marineerima hulga vägesid, mis olid kõigeks valmis, et mitte rindele sattuda. Kõik muu on sekundaarne ning analoogiad tänapäeva Ukrainaga ekslikud.

Re: Ajaloolised paralleelid

Postitatud: 06 Jaan, 2024 15:28
Postitas sada
Maailmasõdasi tajus kogu ühiskond eksistentsiaalsena. Praegune Ukraina sõda on vene lihtrahva jaoks pigem võrreldav Afganistaani ja Tšetšeenia sõdadega. Kui sealt välja tõmmatakse siis ei kuku kogu ühiskond veel ilmtingimata kokku ja inimesed ei jää võõrvägede meelevalda. Putini režiim võib küll jah kokku kukkuda ja režiimi jaoks on alates 24.02.2022 Ukraina juba eksistentsiaalne küsimus aga tavalise Vasja jaoks mitte niiväga.

Miskipärast Afgaani sõjas me ei näinud seda (väidetavat) müstilise vene hinge tungi vaenlane oma poiste laipade alla matta maksku mis maksab kuigi suhtarvudena oli see impeeriumile kordades väiksem pingutus kui Ukraina praegu. See, kui vene rahva valulävi on kõrgemal kui sõja alguses arvati, ei tähenda, et seda valuläve üldse pole.

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 06 Jaan, 2024 15:48
Postitas kalvis
Ulfhednar kirjutas: 06 Jaan, 2024 11:41 Orki strateegia tundub olevat pikaaja strateegiale, kus kurnatakse senikaua, kuni tekib 1917a laadne moment.
Kas sõjaliselt kukutakse kokku või kurnatud rahvas nõuab võimu vahetumist.
Viimasele vihjates, kumb ennem kokku kukub?
Saksamaa kurnaski ennast I MS oimetuks. Korraldas Verdunis ja kogu rindel liharünnakuid. Sai mõningad läbimurded samas stiilis - 100 meetrit päevas, rindelõigus kah tuhat sakslast kasti päevas.
Vastaspool polnud parem, kordasid kah metsikuid liharünnakuid. Aga kokku oli liha rohkem võtta ja luges ka saklaste soovimatus liharünnakus surma saada, mistõttu saksa sõjavägi hakkas mässama.
Tsaari-Venemaal oli peaaegu sama - sõdurid ei tahtnud rindele minna ja liharünnakus surma saada. Seega kui tuli üleskutse liituda revolutsiooniga - olid kõik kohe nõus.
Praeguses Ukraina sõjas kokkukaabitud mogilnikud ja jumal teab mis kontigent on sedavõrd venemeelne, et soovib ise vabatahtlikult liharünnakus osaleda. Niikaua kui pööning on tühi, saab Venemaa liharünnakuid korraldada. I MS nii saksamaa kui Venemaa peakolusse jõudis teadmine - ma ei soovi oma elu tsaari või keisri nimel ohverdada ja hakkasid mässama - mõlemal korral tuli revolutsioon.
Muuseas Lenin sai sama nipiga võimule - jällegi ei soovinud Venemaa Petrogradi sõjaväelased rindele minna, sest Kerenski juhitud sõjavägi jätkas liharünnakutega. Kui veel öeldi, et viina saab Talvepaleest, polnud rohkem vajagi

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 06 Jaan, 2024 16:01
Postitas Kriku
kalvis kirjutas: 06 Jaan, 2024 15:48Muuseas Lenin sai sama nipiga võimule - jällegi ei soovinud Venemaa Petrogradi sõjaväelased rindele minna, sest Kerenski juhitud sõjavägi jätkas liharünnakutega.
Millist I ms. idarinde lahingut "liharünnaku" all silmas peetakse?

Re: Ajaloolised paralleelid

Postitatud: 06 Jaan, 2024 16:01
Postitas Turist 47
.. luges ka sakslaste soovimatus liharünnakus surma saada, mistõttu saksa sõjavägi hakkas mässama.
Ork otsustas Luganski oblastis asuva Katõni vangla ümber ehitada oma sõdurite jaoks, kes keelduvad liharünnakutes osalemast.
Info põhjal, siis koloonia asemel valmistatakse ette "piinakambrid" sõnakuulmatute kinni hoidmiseks, ümberkasvatamiseks.
(https://zn.ua/ukr/war/na-luhanshchini-r ... olova-ova/)

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 08 Jaan, 2024 8:36
Postitas kalvis
Kriku kirjutas: 06 Jaan, 2024 16:01
kalvis kirjutas: 06 Jaan, 2024 15:48Muuseas Lenin sai sama nipiga võimule - jällegi ei soovinud Venemaa Petrogradi sõjaväelased rindele minna, sest Kerenski juhitud sõjavägi jätkas liharünnakutega.
Millist I ms. idarinde lahingut "liharünnaku" all silmas peetakse?
Kerenski ajal toimus korralik liharünnak Lätis Daugava jõe kallastel. Seal liharünnakus sai palju lätlasi surma, osaliselt kajastatud seda liharünnakut ka lätlaste iseseisvuse filmis (hiljuti ETV pealt).
Kerenski nimelt ei saanud sakslastega kokkuleppele vaherahuks peale Veebruari revolutsiooni ja võttis vastu otsuse vallutada langenud alad venemaale tagasi. Alustati Lätis sakslaste vastu ja Austria-Ungari vastu. Lätis saadigi vaid mingi pisike jupp ala paar km juurde ja metsikutes tapatalgutes. Pärast neid tapatalguid tekkisidki kuulsad punased Läti kütid, kuna bolsevikud lubasid rahu ja tapatalgute lõpetamist ja Läti sotsialistlikku Vabariiki.