Laagri katakombid

[kristjan82]

siili äki sa valgustad natuke ...
see pärnu mnt poolsest majast allaminnes kus on hästi paks betooni täüis rauduks.(vana peetriaegne punker) minnes sisse jääb kohe paremale väiksem mootoriruum kus olid söefiltrid ja asjad...see ruum oli ikkagi mõeldud mingit kohta varustama?
see mis käigu osa lasketiiruna kasutati on see vist mis samast kohast allaminnes vasakule jääb ja küla poole suundub (oletan seal leiduvate padrunikestade põhjal)
nii ja samast kohast paremale kohe läheb ka käik ja vat see ongi see mis huvi pakub kõige rohkem-kuna sinna viivad antud mootoriruumi kaablid ja sahtid...kas oli see jkoht sinu teenimise ajal avatud ja mis seal asus?keegi mäletas et see käik oli avatud olnud vene sõjaväe seesolles?
miks mojal olid õhukesed rauduksed aga sinna allaminnes selline pirakas?
kui me kaevasime siis nägime et kinnilastud käik läks avaramaks ja viis edasi sealt.

see koht just huvitab ,sest see on ainuke reaalne koht mulle tundub kust otsida seda palju kuuldud nn 4. korrust

jutte on muidugi igasuguseid

[Lxc]

siili kuule, elan ise laagris ja seal on ka väga palju katakombide huvilise, kas sa ekskursiooni ei taha teha?? ja ma arvan et ka siit foorumist leiab kah huvilisi ma arvan.

[Siili]

Nii,
Kõik on mälu järgi ja palju aega on möödas.
Vana komandopunkt ei olnud juba minu ajal kasutusel.
Sissepääs puhvetist ja vastas asuvast hoonest RIZ, hiljem spordisaal.
Komandopunkt oli pisike ja ühekorruseline.Trepp läks alla Peeter I merekindluse käiku.
Vasak haru lõppes auguga kraavis. Üritati teha lasketiiru, ei tea, kas midagi välja ka tuli. Laskesport ei ole just kõige vaiksem tegevus ja käigud kajavad.
Paremale ei ole ise kunagi läinud.
Pildil on järgmine sissepääs, kust käik läks täpselt õiges suunas.
Kuna seal oli alati vett, pole kaugele läinud. Loogiliselt peaks ta eelnevaga kokku minema.
Ma arvan, et see sissepääs on abiks.
Panin pildile veel allveelaevnike sidekeskuse. Juttude järgi oli nende keskus
Peeter I käiku tehtud. Ise pole käinud, kuid eelnevalt mainitud sissepääsust käik jätkus.
Kõik sissepääsud ja käigud, mis jäävad kaardil paremale(pole märgitud), on eraldiseisev süsteem.
Need sai omal ajal läbi käidud.
Ekskursioonist niipalju, et sissepääsude raudlaed on ära varastatud ja kõik
prahti täis veetud. Käigud on märjad, savised ja mina pole enam 20 aastane. Aga teemat võib arendada.

[Lxc]

kui küsida tohib siis vana sa oled?
ja kui sa ütlesid et teemat võib arendada, kas siis on lootust sind ekskursioonile saada?

[Siili]

vanus 41
Ma ise piirduks küll maa peal olemisega.
Mul on kindlasti probleeme juba sissekäikude ülesleidmisega.
Mul enda üks lastest seal viimasel ajal rohkem kolistand, geopeitust mängind jne.
Tal teada, mis auk kinni müüritud, kust saab läbi ja kust sisse varisend.
Mis ta ekskursioonidest arvab, võin küsida, lubada ei julge.

[Dan]

Päriks veel: komandopunktis on suur saal läbi kahe korruse: projektil "plokk A", kus on kaks "planšetti". Kuna ma ise pole kunagi nii kaugele suutnud ronida, siis tahaks teada, kas seal oli tõesti 2 planšetti ja mismoodi need välja nägid.

Mis otstarve oli planšettide juures märgitud veekardinal ? "Vodjannaja zavesa planšetov" on kirjutatud projektil - ma saan nii aru et tegu on veekardinaga.

Kas need tohutud saalid maa all olid kogu aeg kunstvalgusega valgustatud, või siis, millistes tingimustes üldse seal töötati ?

[Siili]

Planšett on läbipaistvast pleksiklaasist suur tahvel, mille esimesele poolele
on kantud näiteks lääne euroopa kujutis.
Eespool istuvad igasugused tähtsad ninad ja jälgivad mängu.
Planšeti taga on rauast korrused (nagu tellingud vastu majaseina).
Seal jooksevad vaesed planšetistid, kes kirjutavad pleksiklaasile peegelpildis andmeid.
Igal planšetistil on oma sektor, kuhu ta kõrvaklappidest tuleva infi joonistab.
(Andmed on näiteks lennukite ja rakettide mark, kõrgus, kiirus jne.)
Ühesõnaga ürgaegne suur monitor.
Planšetisti elu... ripud nagu ahv mingitel tellingutel, oled kogu aeg ohvitseride
vaateväljas ja pead aru saama tšurkast radisti kiirkõnest.
Ühte eestlast tunnen.
Plokk A suures saalis oli 1 (üks) planšett, nagu jooniselt näha.
Ainult ta oli läbi mõlema korruse.
Veekardina otstarvet ei tea, võin ainult spekuleerida teemal, kuidas põleb pleksiklaas.
Saalides olid päevavalguslambid, nõuka ajale iseloomulikult iga üks ise värvi.
Mõni sinakas, mõni kollane, valge, roheline jne.
Kui praegu on kasutusel kolm-neli valgusvärvi temperatuuri(valge, kollane jne, antakse Kelvinites)
ja ca kolme sorti Ra indekst ehk värviedastust,
siis vene ajal oli värve terve tähestik (üks jubedam kui teine)
ja värviedastusest polnud keegi kuulnudki.
Sellegi poolest olime või sees, sest meie vaba aeg ja ööbimine olid maa peal.
Reservkomandopunktis Keila-Joal (tegelikult küll rohkem Väänas)
elati, magati maa all. Üks utšepka kaaslane poos ennast kiiresti üles.

[Siili]

Täpsustuseks eelnevale, et planšetist joonistab-kirjutab andmeid
ikka õige koha peale ehk vastavalt planšetile kantud kaardile.
Eestpoolt on siis näha objekti asukoht kaardil ja juurde kirjutatud kõrgus, objekti mark jne.

[kalleb]

mis sa ise seal tegid ka kas olid ka planšetist?

ja mitu sõdurit korraga monitoris harilikult jooksis

see oli ilmselt siis nagu narjaad -bojevoje dezurstvo nagu kutsuti-24 tundi ?

[maradör]

kas see keila-joa/vääna võis olla humala baas?

[maradör]

tekkis üks küsimus pilti /kaarti vaadates, et mis punker oli asukohas kui võtta allveelaevnike sidest otse paremale (jääb kaardil kirjade "Image2006 DigitalGlobe" ja "2005 Google" vahele või nats sellest vahest ülesse)? Olen seal kolamas käinud ja see seal suhteliselt suur rajatis.

[Siili]

Mõned vastused:
Planšetist ise ei olnud, tegelesin trummelprinteritega.
Planšeti taga oli 3-4 korrust ja igal korrusel vast 3-5 inimest.
Eks see sõltus ka, kui pinev oli parasjagu lennuliiklus.
Juhtusin sinna päris harva ja planšetistid olid teisest väeosast.
Loomulikult oli pidev sõjaline valmisolek ehk 24h.
Valves oldi vahetustega. Arvutid öösel ei töödanud ja nende käima jooksmine
võttis kaks minutit, seega kõik arvutirahvas võis rahulikult kasarmus magada.
Kahe minutiga jõudis kohale küll.
Ma ei tea, kus on humala baas, kuid reservkomandopunkt asus Väänast
Keila-Joa poole pöörates vast paarisaja meetri pärast uuesti vasakule ja ca kilt-kaks.
Kaardil paremale jäi üksik raketibaas.
Eks ta oli komadopunkti kaitseks.
Proovin õhtul teha pikema kirjelduse komandopunktist.

[kalleb]

kas arvutid olid sellised antiiksed(vast siis ikka mitte elektronlampide peal enam?),mälud ferritmälud

ma ka puutusin kokku mingisugustega mis olid nähtud ette rakettide

teekonna väljaarvutamiseks

no olid ikka kobakad küll,terve veoauto konku oli seda täis ja andis hästi

sooja

[maradör]

Tänud vastuse eest, nimetatud baas on jah Humala baas kuna asub Humalas, nii on seda nimetatud.
Selle tundmatu objekti suhtes, mille kohta Laagrist küsisin on pisut kahtlus kuna raketibaasi ma tean kus see seal asus aga see teine koht asub sealt pisut eemal. Panen uuesti skeemi ka. Äkki on abi.

[Lxc]

vanus 41
Ma ise piirduks küll maa peal olemisega.
Mul on kindlasti probleeme juba sissekäikude ülesleidmisega.
Mul enda üks lastest seal viimasel ajal rohkem kolistand, geopeitust mängind jne.
Tal teada, mis auk kinni müüritud, kust saab läbi ja kust sisse varisend.
Mis ta ekskursioonidest arvab, võin küsida, lubada ei julge.

mis su lapse nimi on ja kui vana ta on, elate ka laagris?
ja et üllatuseks ei tuleks siis olen 15

ma tean ka seda kohta mis on kinni müüritud, kui sa mõtled seda pikka paeseintega käiku, selle kohta tahtsin küsida et olen kuulnud et seal pidi rong sõitma hakkama aga plaan jäi plaaniks. mis otstarbel see rong pidi seal käima hakkama? ja käik on pisike, tänapäeva rong sinna ei mahuks?

tahaks küsida veel selle "väljapääsu kohta kraavis" et sellest kuulen esimest korda ja see on kaardil märgitud üsna tee äärde, ja praegu siis on see "välapäsä kraavis" romula territoorimil? on see alles?

sellest ekskursioonist oleks väga huvitatud.