Eesti kaitsejõud 1939a

[nublu]

Aadressil www.utlib.ee alajaotuses "Dissertatsioonid" on U.Salo paar nädalat tagasi TÜ-s kaitstud magistritöö sel teemal.

Eh, mehed, mida te kaklete. Lugege parem ülal soovitatud teksti.

313 lk põhiosa pluss veel tabelid ning lisad. Parim ülevaade Eesti (ning seal kõrval ka Läti ning Leedu) sõjalisest valmisolekust 1939. a., mida seni eesti keeles kohatud on.

Panen siia tsitaadina ainult selle lõigu, mis võtab kokku Eesti sõjalise valmisoleku 1939. a.

3.2.6. Kokkuvõte Eesti kaitseväe sõjalisest valmisolekust 1939. a
Kokkuvõttes polnud Eesti kaitsevägi 1939. aasta septembris sõjaks valmis:
• sõjaväe organisatsioon polnud kooskõlas moodsa sõja vajadustega,
organisatsioonilised ümberkujundused olid algusjärgus;
• sõjaväes oli isikkoosseisu puudujääk, mis takistas efektiivset väljaõpet ja alandas piirikatteväeosade lahinguvalmidust;
• sõjaväe relvastuse ja varustuse moderniseerimine oli algusjärgus, puuduvat relvastust polnud sõja korral võimalik juurde hankida;
• Eestis puudus efektiivne õhukaitse, õhutõrjekahuritega oli võimalik kaitsta vaid Tallinna mõnda rajooni, lennuvägi kõlbas ainult luureks ja sideks;
• saadud uut relvastust (nt tankitõrje- ja õhutõrjekahureid) polnud võimalik täielikult kasutusele võtta lisavarustuse, veovahendite ja väljaõpetatud meeskondade puudusel;
• sõjaväe väeosad ja üksused olid vähemobiilsed, motoriseeritud jalaväeüksused puudusid;
• piirikindlustuste rajamine idapiirile oli algusjärgus, üksikud püsikaitserajatised olid valmis Narva rindel;
• kõigi väeosade ja relvastuse, varustuse ning laskemoonaladude dislokatsioon polnud sobiv kiireks piirikatteks ja mobilisatsiooniks.

Tänud, štabskapitan, lingi eest - seda materjali annab närida kuni suve lõpuni.

Ja loomulikult parimad soovid autorile

[hugo1]

nublu, anna andeks, pole veel ise tervet teksti lugenud, aga see lõik, mis Sa välja tõid on täielik jama ja kaitseb ainult Eesti allaandmist.
Kõik need punktid, mis seal välja toodud olid Eesti kohta, kehtisid ka Soome kohta. Ometi Soome säilitas oma iseseisvuse.
Alla anda oli halvim otsus´, mis sel ajal tehti.

[nublu]

nublu, anna andeks, pole veel ise tervet teksti lugenud, aga see lõik, mis Sa välja tõid on täielik jama ja õigustab ainult Eesti allaandmist.

Seep see on, et sa annad hinnanguid tervikteksti lugemata

Loe ja õpi. Mitte ära anna hinnanguid lihtsalt niisama. Seal on palju õpetlikku lugemist. Ka Soome sõjaväe valmisoleku kohta, mis oli Eesti omast ikka jupp parem.

Nii sama sõnu kõlksutada oskab igaüks...

[hugo1]

Antsin hinnangu, nende punktide kohta, mida Sa välja tõid. Soome sesukord oli 40a. väga sarnane Eesti omaga ja väga nutune. Kusjuures seis oli kohati hämmastavalt sarnane. Loen just selle kohta. Tulevikus, kui vähe pädevam, olen tahaksin selle kohta ka eraldi teema teha.
Muuseas lükka, mu eelmine väide ümber, kõik need punktid, mis Sa välja tõid kehtisid ka Soome kohta.

[Merepura]

Hetkel pole paraku aega magistritööga tutvuma hakata aga pakun (peaasjalikult hugole) veel ühe mõttekonstruktsiooni järamiseks
Spekulatsioon siis selline - kui Eesti poleks 1939 suvel baaside lepinguga nõus olnud, oleks Punaarmee siit üle sõitnud (ok, sissivõitlus oleks jäänud) max 2 nädalaga ja selles situatsioonis oleks ka Soome baaside lepinguga nõus olnud.
St - olukorras kus oleks olnud teada et lepinguga mitte nõustumine tähendab Venemaa rünnakut, oleks ka Soome valinud pakutava lepingu aga mitte sõja. Keegi ei teadnud tollal millist häda Venemaa ka rahumeelselt tulles kaasa toob, peljati küll ühte koma teist aga tegelikkus suutis kõik ületada.

[nublu]

Nojah, näha et lugemine on alles alguses

Algatuseks paar erinevust Eesti ning Soome valmisolekus

- Soome piirikindlustused (rajoonis kus neid kavatsetigi rajada) olid heas korras, Eesti omad algusjärgus ning kõige ohtlikumas lõigus puudusid sootuks;
- Soome õhukaitse ning õhujõud olid oluliselt paremas seisukorras kui Eesti omad. Mis peamine - põhilised kasutuses olevad lennukid olid ka Soomes koostatud - seega kap remont ning võimalusel täiendavate lennukite ehitamine võimalik ning lihtne;
- võrreldav oli vast olukord suurtükiväe osas, kuid siin oli soomlastele abiks nende kinnine ning metsane maastik, kus suurtükiväe osatähtsus oli väiksem;
- mobilisatsioonivalmidus - Eesti oma saame hinnata vaid teoreetiliselt, Soome näitas Eesti omast paremat praktikas

Ei hakka praegu rohkem detailidesse minema...

[Epaminondas]

Hugo1-le niipalju, et Sa usud tõesti, et kõige arukam variant 39 aastal oli Venemaale sõjaliselt vastu astuda, see võis tõesti nii olla. Kuid mina usun, et Eesti juhtkond võttis aluseks ratsionaalsed aspektid ja ei uskunud ainult patriotismi.


Võin öelda, et meiesuguseid, kes oleks Eesti eest võitlusesse astunud, oleks Eestis sel ajal leidunud mitte just eriti palju, sest rahval puudus motiiv, usuti, et vastupanu on võimatu, seda näitasid tolleaaegsed sündmused, Jaapani-Vene kokkupõrked, samuti Saksa-Poola sõda. Seda oli näha ka ülemjuhatuse tasemelt, kes uskus, et Eesti ei suuda NSVL-ile vastu astuda.

Nublu tsiteeritud aspektide kohta on vale väita "see lõik, mis Sa välja tõid on täielik jama", sest nendel oli tõepõhi all. Soomel oli esiteks rohkem tasemel sõjavägi ja neil oli Karjala kaljud. Eestist oleks läbi sõidetud nagu Poolastki ja usutatavasti oleks sellele järgnenud veel massilisemad küüditamised, eriti sõjas osavõtnud meeste perekondade seast jne jne. See on eht NSV Liitlik poliitika.

Samuti oleks hea teada ka sel ajal valitsenud poliitilist olukorda Soomes ja Eestis, Eestis oli põhimõtteliselt autoritaarne riigikord, otsustas kaks meest, Soomes otsustas parlament, kui Soome parlamendis taheti vastu võtta baaside lepingut, siis saadi vastuseks "Ei". Seega, tehke omad järeldused, palju võib rahva saatust mõjutada valitsev riigikord.


Teema kohta veel seda, et kui tekivad vaidlused, siis lahendame need privas, ei soovi siin teisi huvilise selliste lapsikute ilkumistega tülitada, samuti üritame vältida isiklikke solvanguid, a.la sellises stiilis, et see mis Sina ütled on täielik jaburus ja mina tean kõike hästi.

Selles teemas, et kas Eestil oli mõtekas hakata vastu NSVL-ile või mitte, leidub argumente mõlema vastuse põhjendamiseks, seega soovitan teil otsida argumente juurde, nii muutub ka foorum asjalikumaks.

Kuid võin öelda, et mina oleks igate pidi hakanud NSVL-ile vastu, maksku mis ka ei maksaks, kuid see arvamus on tekkinud alles pärast aastat 1939 ja usun, et võibolla oleksin teisiti mõelnud aastal 1939.

Seega, läheme edasi diskusiooniga Eesti kaitsevõimest. Las see poliitika jääb, sest tõesta ära, kumb oli ennem, kas kana või muna.



Kõike head,

Art

[hugo1]

Vabandan kõigi ees, kes arvavd, et ma neid isiklikult solvasin, see ei olnud plaanis, peaksin vist tõesti kirjutades ettevaatlikum olema, sest kirjapilti annab tõlgendada erinevalt. Ei tahtnud nublu kohta halvasti öelda, tema postitused on tavaliselt väga arukad.
Lihtsalt Eesti 39a küsimustes on meie arusaamad ja arvamused erinevad. Kus juures nublu ütles, et ei taha detailidesse laskuda, mina arvan, et just detailide üle vaieldes-võrreldes saab üldpildi kätte.
Eesti Soome võrdlust ma siin teema all rohkem käsitleda ei tahaks, esiteks ei käi see siia teemasse, teiseks tahaksin natuke uurida veel talvesõja kohta. Tulevikus teeme uue teema Talvesõda ja arutame seal all asja edasi.
Arti väidet, et Selles teemas, et kas Eestil oli mõtekas hakata vastu NSVL-ile või mitte, leidub argumente mõlema vastuse põhjendamiseks, seega soovitan teil otsida argumente juurde, nii muutub ka foorum asjalikumaks, pooldan ma kahelkäel.
Merepurale nii palju, et asi oli palju keerulisem, kui see, et kahe nädalaga oleks siit üle tuldud, milles ma ka sügavalt kahtlen.

[tommy]

Tänud, štabskapitan, lingi eest - seda materjali annab närida kuni suve lõpuni.

Ja loomulikult parimad soovid autorile

Samad sõnad ka minu poolt.Tõesti mahukas ja põhjalik töö.

[Külaline]

Jah? Kustkohast seda saab välja lugeda? 39.a septembriks oli Punaarmee just kiirelt purustanud terve Jaapani armee Halhin-Golis ning NL-Soome sõda (kus Punaarmee mõnede küündimatute riigitegelaste arvates näitas oma "nõrkust") seisis veel ees.

Seda loeti välja eelkõige eelnevalt toimunud massirepressioonidest Punaarmee juhtivkoosseisus. Halhin-Gol oli piirikonflikt aasialastega. Saksa reputatsioon vs NLiidu reputatsioon tollal oli selgelt viimase kahjuks.

Sinu loogika järgi oleks igasugune vastupanu lootusetu olnud?

Mitte ainult minu loogika, vaid ka tollase Eesti juhtkonna loogika järgi. Arvestades andmeid, mis olid nende käsutuses, samuti nende poolt tehtud olukorrahinnanguid, käitus juhtkond täiesti loogiliselt. Olukorrahinnangud vastasid reaalsusele, ehkki osaliselt oli tegemist oletustega, mida kontrollima ei vaevutud (Lätilt ja Soomelt abipalumine).

Aga kas soomlased siis tõemeeli lootsid üksinda tervele Venemaale vastu saada, kui keeldusid oma territooriume loovutamast? Ikka loodeti maailma üldsuse arvamustele ja lääneriikide sekkumisse.

Väga õige, aga Eesti juhtkond ei uskunud sellesse. Ja tõesti, kes oleks Eestile appi tulnud kui oleks öeldud -- ei baase sisse me ei lase? Sakslased ütlesid ju, et laske sisse, midagi pole teha.

Kuigi see lootus sekkumisele ei täitunud, saavutati ometigi oma vastupanuga riigi iseseisvuse säilimine.

Eestil oleks vastupanu korral, mis siis, et keegi ei oleks appi tulnud, iseseisvus säilinud?

Kui võrrelda Eesti ja Venemaa rahvastikku ja ressursse üks-ühele, oleksid meil igasugused kulutused riigikaitsele mõttetud, nagunii saaksid venkud jagu.

Seepärast ongi vaja liitlasi ja Iraagis käia. Igaks juhuks.

Aga õnneks ei ela me siin maailmas üksi, ka stalinlik Venemaa pidi arvestama teiste riikide arvamusega.

Arvamusega ikka ei pidanud küll, muidu ei oleks nad otsustanud Eestiga viimase keeldumise korral baasidest järgmine päev sõda alustada. Kui neid oleks huvitanud maailma arvamus, siis oleks hakatud mängima mingisusgust avalikku diplomaatilist eelmängu, et teada saada, mida need teised riigid siis arvavad. Muide, Saksamaa arvamus oli teada (MRP).

Tollal rakendus Eestis üks õnnetumaid stsenaariume: territooriumi hiiliv okupeerimine (s.o baasidesse mitmeid kordi suurema väekontingendi tasapisi sissetoomine) koos järgneva "revolutsiooni" ja "vabatahtliku" ühinemisega NL-tu.

Mis takistanuks bolševikel ka sõja korral etendamast vabatahtlikku ühinemist? Või siis vähemalt kodusõda? Kodusõja võitsid punased -- taastati nõukogude võim, kõik on legaalne ja tore! Kõik need etendused oleksid ehk olnud väga haledad, aga mis siis? Peaasi, et fakt on sündinud.

Oleks Venemaal tulnud Eesti relva jõul vallutada, oleks tal pärast IIMS lõppu väga raskeks läinud seda okupeerimist millegagi põhjendada

Oleks ja oleks. 1939 - 1940 ei teadnud ju mitte keegi veel mitte midagi, kuidas sõda lõpeb ja kes mida kellele kuidas põhjendama hakkab. Kõige tõenäolisemaks pidas Eesti juhtkond peatset Saksa-Nliidu konflikti. Kuni selleni otsustati venitada. On loogiline, et oma lootused rajatakse kõige tõenäolisemale tulevikustsenaariumile. Pealegi ega mingit reaalset paremat tulevikustsenaariumit silmapiiril ei olnudki.
See, mis pärast Saksa-Vene konflikti edasi saanuks, oli juba tuleviku küsimus, mida lahendatuks vastavalt uutele selgunud asjaoludele.

[OveT.]

Kuna vaidlused on jõudnud sinna, kuhu nad alati jõuavad, siis tahaks minagi veel korrata seda, mida ma alati olen väitnud.
Nimelt, sõltumata sellest, kui valmis me olime sõjaks, oleks tulnud sõda vastu võtta. Ei otsiks mingeid ratsionaalseid ja loogilisi põhjendusi. Lihtsalt teatud olukordades peab iseseisev riik käituma riigina, arvestamata sellega kaasnevaid kulusid ja kaotusi.
Selles olukorras ei saa lugeda plusse ja miinuseid, vaid tuleb hoida selg sirge.
Minu arvates on see Eesti riigi suurim häbiplekk, mida maha pesta ei saa vist iialgi.

[hugo1]

BRAVO raudrist 100% Sinuga nõus

[hugo1]

1939a. allaandmine annab siiamaani tunda, murti Eesti rahva selgroo. Vaadake tänapäeva noori, pooled paneksid siit jooksu, kui riik neid kaitseks vajaks. Läheb veel aastaid, enne, kui selline suhtumine muutub.

[nublu]

Vabandan kõigi ees, kes arvavd, et ma neid isiklikult solvasin, see ei olnud plaanis, peaksin vist tõesti kirjutades ettevaatlikum olema, sest kirjapilti annab tõlgendada erinevalt. Ei tahtnud nublu kohta halvasti öelda, tema postitused on tavaliselt väga arukad.

No nii õrnake ma nüüd ka ei ole

Lihtsalt Eesti 39a küsimustes on meie arusaamad ja arvamused erinevad. Kus juures nublu ütles, et ei taha detailidesse laskuda, mina arvan, et just detailide üle vaieldes-võrreldes saab üldpildi kätte.

Mitte et ma ei oleks nõus detailidesse laskuma. Lihtsalt mõtetu vaielda, kui pool minu tekstist oleks teise mehe töö ümberjutustus, kui Sa selle vabalt võiks ka ise läbi lugeda ning siis palju argumenteeritumalt edasi vaielda.

Võib-olla üks point, mis mul jäi selle toodud tsitaadi juures rõhutamata ning mida samuti mõistad alles kogu magistritööd lugedes. Kõik need asjad, mis olid pooleli või tegemata või muul põhjusel näitasid et Eesti polnud sõjaks valmis - need polnud mingid abstraktsed laest võetud nõudmised, et kindlasti peaks see ja see tehtud olema et saaks riiki kaitsma hakata. Need olid Eesti sõjaväe tolleaegsetes katte-, relvastuse- ning mobilisatsiooniplaanides ettenähtud asjad. Mitmed neist väga olulised asjad. Nii et katteplaane ei oleks reaalselt saanud nende puuduste pärast ellu viia.

Sestap oligi 1939. a. ilmselt suhteliselt lihtne teha otsus mitte sõdida. Meilt ei nõutud mingi territooriumi loovutamist ega valitsuse vahetamist ega midagi muud üleloomulikku. Lihtsalt laske oma territooriumile piiratud vene vägede kontingent, kuna puhkenud Maailmasõja tõttu on Baltimeri muutunud kriisipiirkonnaks N Liidul on õigustatud huvi seal piirkonnas omi vägesid omada.

Enda kaitsevägi oli alles ümberrelvastamisel ning ümberformeerimisel, piirikaitsekindlustused alles ehitamisel, keegi liitlastest polnud valmis sellise tühise asja pärast kohe sõdima hakkama. Isegi vastupidid - tol ajal peamise julgeoleku garandina nähtud Saksamaa andis mõista, et neil on käed praegu läänes seotud ning on ka venelastega lepingu teinud. Küll te ka hakkama saate, eks tulevikus võime vaadata mis seal idas ette võtta.

Ja nii tehtigi esimene samm. Täiesti loogiline samm ning võimalik, et ka õigustatud.

Aga 1940. a. oli peale selle esimese sammu tegemist juba palju keerulisem teha teistsuguseid...

[hugo1]

nublu, ma ei ole kunagi väitnudki, et Eesti oleks sõjaks valmis olnud, ei olnud, kuid kas Soome oli Sammuti ei olnud. Ka Saksamaa ei olnud 41a. sõjaks valmis, kui N-Liitu ründas. Lihtsalt ajalugu on näidanud, et julge pealehakkamine on pool võitu.