www.militaar.net

Mis Gruusia sõda puudutab, siis tasuks muidugi küsida, et milline kasutegur oli raketikaatritest koosnevast Gruusia mereväest ja edasi tasuks mõtiskleda, milline kasutegur saab olema meilegi soetatavatel "kiirkaatritel". Seejuures oleks korrektne mainida, et Gruusia mereväe vastu ei kasutatud venelaste poolt merelennuväge, mis kaatritele on märgatavalt ohtlikum kui suured pealveelaevad.

Kinnitatud andmetel kaotas VF 4 lennukit, 1 Tu-22M ja 3 Su-25'te. Nende
vrakid on ka reaalselt leitud. Tu-22 läks kaugmaa õhutõrje (S-200) arvele, keskmaa õhutõrje ei saavutanud ühtegi võitu, Su-25'd tulistati alla vägede käsutuses olnud lähimaa süsteemide poolt (meie mõistes nagu taburetiga Mistrali masti asjad).

Grusiinidel polnud ühtegi S-200 süsteemi, TU-22 tõi alla justnimelt BUK. Lisaks kaotasid venelased vähemalt 2 SU-24 masinat...

Mis Gruusia sõda puudutab, siis tasuks muidugi küsida, et milline kasutegur oli raketikaatritest koosnevast Gruusia mereväest

Grusiinidel oli vaid 2 alust, mida võis tinglikult nimetada raketikaatriteks. Üks oli igivana "Tbilisi", Nõukogude projekt "206"-alus, laev oli juba enne sõda sõiduvõimetu ja ootas Poti sadamas mahakandmist,...teine aga,"Dioskuria" oli kreeklastelt saadud endine prantslaste "La Combantantte II" tüüpi alus, millel oli peal küll 4 "Exocet" raketikonteinerit, kuid.......kreeklased müüsid laeva grusiinidele ilma rakettideta, seega sai alust kasutada vaid suurtükipaadina. Ehk siis, grusiinidel puudus igasugune "laevatõrjerakettide" võimekus....

Kapten Trumm kirjutas:Mis segab kolme spetsnazi venda passimast kolme lennuvälja või kümment venda kümne lennuvälja ääres? Mis segab neid passimast rakettide baaside juures, mis meie oludes on paratamatult statsionaarsed?
Ja mis segab neid Iskandereid laskmast rakettide positsioonide pihta?

Mida suurem arv on kohti, seda suurem on võimalus, et mõni vend avastakse, rakett läheb mööda jne. Pealegi on selle asja orgunnimine ka märgatavalt raskem.

Raketi rakkate juures oleks parim kaitse nende arvukus, kui neid on 60tk ja nad on üle Eesti laiali, siis pole venelastel juba niipalju rakette ja see operatsioon oleks liiga mahukas, et ette võtta.

Samuti rekka on paar ruutmeetrit, lennuväli paar ruutkilomeetrit ning rekka liigub ka ringi.

Ühesõnaga üle eesti laiali paigutatud rakettirekasid on suht võimatu hävitada sellisel moel nagu üht lennuvälja.

Siin ei tohiks olla üldse mingit vaidluski.

Kapten Trumm kirjutas:On seal vahet Venemaa armee arvukuse juures, kas neid platse on 3 või 10?

On ikka küll, ühe platsi neutraliseerimine on võimalik paari kordselt dubleerida, spetsnazi, raketti kui muude vahenditega, kümne puhul enam seda ei tee, või vähemalt mitte märkamatult.

Kapten Trumm kirjutas:Vaata, lennuk on õnnetuseks liikuv asjandus ja nagu elu näitab, pole selle alla toomine niisama lihtne.

Küsimus on ühel lennuväljal seisvatest lennukites või on nad kõik 24 H õhus ?

Kapten Trumm kirjutas:Ei Iskanderid ja spetsnaz siin ei aita. Raketikompleks on paigal istuv nähtus ja õnnetuseks on tema tööks vajalik engagement radar, mille kiirgus on avastatav sadade kilomeetrite taha (kiirguse järgi on radari asukoht määratav poole kaugemalt kui radar ise näeb) = nagu käivitad, oled asukoha välja andnud.

Radarid on lennuväe tööks sama hädavajalikud, kui ÕT jaoks või raiskavad jänkid oma AWEC radarite peale ( mis maksavad pool miljardit dollarit ja rohkem tk ) lihtsalt niisama raha ?

Ilma maismaa radariteta on hävitaja sama efektiivne kui NASAMS mida saab kasutada visuaalsete sihtmärkide vastu.

Kapten Trumm kirjutas:Kui lennnukid on lennus, on neid märke rohkem ja nende tabamine oluliselt keerulisem, kuna lennuk üldiselt liigub ja omab kaitsemeetmeid allatulistamise ürituste vastu.

Küsimus on praegu momendis, kui lennukid on lennuväljal.

Kapten Trumm kirjutas:Kinnitatud andmetel kaotas VF 4 lennukit, 1 Tu-22M ja 3 Su-25'te. Nende
vrakid on ka reaalselt leitud. Tu-22 läks kaugmaa õhutõrje (S-200) arvele, keskmaa õhutõrje ei saavutanud ühtegi võitu, Su-25'd tulistati alla vägede käsutuses olnud lähimaa süsteemide poolt (meie mõistes nagu taburetiga Mistrali masti asjad).
Võib-olla tõesti muu põgenemise käigus on see vägev tulemus, aga isegi 50 lennuki-lennu kohta (kokku ca 250 lendu 5 päevaga) on kaotuste % ainult 1,6%. Mis tegelikult on olematu efektiivsus. Et vastane lõpetaks aktsioone, on vajalik kahekohaline %.

Mina nägin Pervõi Baltiiski Kanalilt, kus räägiti kaotustest :

1. Tu-22M3
2. 2X SU 24
3. 4X SU 25

Mu mälu kinnitab ka http://www.mdb.cast.ru/mdb/3-2008/item3/article1/

Venelased vassivad oma kaotused suuremaks ? Lubage naerda

Kui lennukeid oli 50 mis aktiivselt osa võtsid siis kaotuste protsent oli 14% mis on suht suur.

Kapten Trumm kirjutas: 4 lennukit pole mõtet ostagi. Vähim lahinguvõimeline üksus on eskadrill. Oleks on muidugi spekulatsioon, faktiliselt on teada, et Gruusia õhutõrje ei saavutanud suurt midagi ja keskmaa õhutõrje ei saavutanud üldse midagi.

Selle raha eest mis Gruusia oma ÕT ja Õhujõudude alla pani, oleks saanud max 4 kasutatud lääne F16 või ühe uue F16.

Selle pärast ei ostnudki, et 4 lennukit oleks olnud mõttetu aga rohkemate jaoks polnud raha

See raha mis ÕT alla pandi, sai Gruusia minu meelest väga hea tulemuse. See, et tulemus ise oli kehvapoolne oli seotud sellega, et raha mis pandi oli vähe. Oleks rohkem pannud oleks ka tulemus parem olnud.

Ma ei saa aru, kuidas ei jõua kohale, et Gruusia oli vaene arengumaa, tal polnud pappi. Neid müstilist 3 - 4 F 16 Block 50/52 eskadrilli jaoks mis oleks juba midagi muutnud poleks olnud tal isegi siis raha, kui terve armee oleks ainult vibudega ringi lasknud.

Selle raha eest, mis Gruusia oma ÕT alla pani sai ta väga hea tulemuse.
ÕT ja õhujõudude võimekus on ikka pöördvõrdeline investeeritud rahaga, sellest tuleb aru saada.

Sama hästi võiks veel rääkida, et miks ei kasutatud Abramseid, F117 seath pommitajaid, millega oleks saanud väga hästi selle tunneli ära hävitada ning miks Seawolf klassi alveelaevadega ei rünnatud vene laevastiku jne.

nu Skolko mozno ?

Kapten Trumm kirjutas:Mis puudutab asja, siis siiani ei näe ma kuskil juba mitu lehekülge tagasi küsitud rehkendusi-tõestusi, et maapealne ÕT ja RK on rahaliselt soodsam. On siis raske natuke arvutada (ja aru saada idee utoopilisusest)?

Selle üle oleme me juba vaielnud ja ma olen nagu seinaga rääkinud. õ

Sa võtad selle Miljardi selle eeldusega, et me saame ühe lennuki kätte 83 miljoni krooniga, ehk 7.5 miljoni dollariga. ( see on isegi odavam kui kõige odavam diil midagi näinud )
Küsimus on selles, et mis siis kui me ei saa ?Mis siis kui Lääne euroopa riigid ei julge müüa venemaa hirmus ? Kui neil läheb endal vaja või pakuvad mingit block 15 jama ?

Okei, saame selle F 16 kusagilt mujalt Argentiinast kätte umbes sellise rahaga, sealt saab mingi Block 5te või midagi sarnast, selleks, et anda sellele Block 50/52 võimekus on iga lennuki kohta 25 miljonit dollarit tk vaja välja käia, block 60ne eest juba 30 miljonit.

Siis on vaja sellele relvastust, mis maksab lennuki kohta umbes 100 miljonit.

Pluss hooldusbaas, mis pole ka odav.

+ Iga lennuki kohta 40 milli aastas.

12 Uut F16 maksab suurusjärgus 7.2 miljardit. Samas, kui relvastus juures, väljaõppe ja hooldusbaas on lennuki hind olnud üle 800 miljoni tk, ehk 10 miljardit 12 tk.

Seega, kui võtame Trumm su "ehk, võib olla, aga" ära siis saame su miljardi eest täpselt ühe lennuki.

Minu arvud Keskmaa ja lühimaa ÕT kohta olid :

60 rekatt hinnaga 1.5 Miljardit

600 Mistralit 500 miljonit

5 giraffe ja muud värki 1 miljard. ( iga 6 rekka kohta tuleks üks mobiilne radar )

Ehk 3 miljardit krooni.

Kui võrdleme võrreldavat võrreldavaga, siis

12 F 16 10 miljardit

Keskmaa ÕT 3 miljardit

Need 10 miljardit vs 3 miljardit on konkreetsed numbrid, mis raha eest saab kohe homme osta lahingvõimelise süsteemi. Mitte sinu : võib olla, kusagilt saab, ehk antakse, kellegile kunagi müüdi jne.

Küsime siis nii, et palju maksab 12tk F16 ilma aga-deta ?

Miks mina pooldan hävitajaid vastukaaluks igasugu õhutõrjele? Vastus lihtne - õhutõrje on maa peal paigal, ei liigu. Kui selle raketiga ikka lennukile pihta ei saa, läeb ta "umma tiid". SU näiteks aga tuleb ringiga tagasi ja... See ei tähenda, et meil pole seda keskmaa ÕT vaja. Varem või hiljem on oma eskadrill möödapääsmatu. Arvestades praegust olukorda, võib juba hilja olla...

See ÕT jutt tekitab minus kujutluspildi, kuidas ministri ukaasiga kutsutakse kokku parimtest pommituslenduritest koosnev väeosa (polk?), kellel lastakse kuskil siberi avarustes mõned kuud harjutada etteantud kõrguselt tiibrakettide või juhitavate pommide laskmist. Rutiinsete harjutuste käigus teostatakse ka ülelende, ühe ülelennu sihtpunktiks on nt mõni Peterburi lähedane lennuväli. Peale lahinguhäiret võetkse ettenähtud kõrgusel suund läände, ja loobitakse oma last Jõhvile, Tapale, Võrule, Sännale, Pärnule ning Tallinnale. Sihtmärkide nimekiri võib muutuda vastavalt lahingvalves olevate ÕT komplekside asukohale (see on selge, et isegi kolmandikku neist korraga lahinguvalmina hoida tähendaks kaitseelarve väga ühekülgset paigutamist). Vapper õhutõrje vaatab jõuetus raevus pealt, pool tundi hiljem saabuvad NATO "turvajad", lendavad üle suitsevate varemete ning võtavad suuna tagasi Leedu poole, sest kohal viibimiseks ei jätku kütust. Samal ajal tangitakse ida pool pommitajaid, laetakse uued relvad peale ning võib korraldada täpselt sama stsenaariumiga teise laine.
Tekkinud segaduses ei pane keegi enam tähele, et Pihkvast on tõusnud transpordilennukid, mis MAANDUVAD meie turvamata tsiviillennuväljadele ja/või puistavad oma reisijaid paarikümne kilomeetri kaugusele olulisematest strateegilistest punktidest.

Sellise ürituse korraldamiseks ei tarvitse koondada vägesid, pommitajate lennukaugusest piisab, et nad kasvõi kuskilt Moskva tagant kohale lennutada. Hävitajate katet pole mõtet kaasa anda, sest niikuinii keegi ei karista. Tulemuseks on meie hävitatud mob. laod (sealhulgas ka enamus ÕT rakette), ning miljardilisi investeeringuid nõudnud linnakute tasandamine, dessandi kaasamisel riigikorra muutumine.

Oma hävitajte korral oleks vaja:

a) keerukat erioperatsiooni lennukite neutraliseerimiseks (seejuures ei ole tulemus garanteeritud ning võib olla hoopis hoiatava efektiga)
b) massiivset julgestust pommitajatele, mille ettevalmistamine omakorda võib silma paista.
c) raketivägede (et savutada sama efekt teisel viisil) koondamist, mis ka võib silma paista.

Loomulikult ei ütle ma, et õhutõrje on pähh ning lennukid ainsad kunnid, kuid ainult ÕT peale panustmine on sama, mis viimase sekundi vise oma korvi alt.

Pealegi, nendes toredates kalkulatsioonides "odav ÕT vs kallis lennuvägi" on vaatluseta jäetud variant, et vastane sõidab laevadega sadamasse ning sõidab meie raketikompleksid tankiga lapikuks.

Minu arvud Keskmaa ja lühimaa ÕT kohta olid :

60 rekatt hinnaga 1.5 Miljardit

600 Mistralit 500 miljonit

5 giraffe ja muud värki 1 miljard. ( iga 6 rekka kohta tuleks üks mobiilne radar )

Ehk 3 miljardit krooni.

BS Sinu poolt, Sa opereerid täpselt samades kategooriates, milles teist süüdistad. Hinnanumbreid pean silmas. Miks Sa arvad et Sinu numbrid on tõele vastavad, aga Trummi omad on agadega.

Mis siis kui Lääne euroopa riigid ei julge müüa venemaa hirmus ?

Aga miks siis arvad, et nad raketisüsteeme müüa julgevad? Ostame Ühendriikidest? Aga miks ei võiks siis sealt samuti lennukeid osta?

Kapten Trumm kirjutas:Tu-22 läks kaugmaa õhutõrje (S-200) arvele

Kuskohast selline info, et grusiinid S-200 kasutasid?

Xender kirjutas:
...
...

Selle üle oleme me juba vaielnud ja ma olen nagu seinaga rääkinud. õ

Sa võtad selle Miljardi selle eeldusega, et me saame ühe lennuki kätte 83 miljoni krooniga, ehk 7.5 miljoni dollariga. ( see on isegi odavam kui kõige odavam diil midagi näinud )
Küsimus on selles, et mis siis kui me ei saa ?Mis siis kui Lääne euroopa riigid ei julge müüa venemaa hirmus ? Kui neil läheb endal vaja või pakuvad mingit block 15 jama ?

Okei, saame selle F 16 kusagilt mujalt Argentiinast kätte umbes sellise rahaga, sealt saab mingi Block 5te või midagi sarnast, selleks, et anda sellele Block 50/52 võimekus on iga lennuki kohta 25 miljonit dollarit tk vaja välja käia, block 60ne eest juba 30 miljonit.

Siis on vaja sellele relvastust, mis maksab lennuki kohta umbes 100 miljonit.

Pluss hooldusbaas, mis pole ka odav.

+ Iga lennuki kohta 40 milli aastas.

12 Uut F16 maksab suurusjärgus 7.2 miljardit. Samas, kui relvastus juures, väljaõppe ja hooldusbaas on lennuki hind olnud üle 800 miljoni tk, ehk 10 miljardit 12 tk.

Seega, kui võtame Trumm su "ehk, võib olla, aga" ära siis saame su miljardi eest täpselt ühe lennuki.

Minu arvud Keskmaa ja lühimaa ÕT kohta olid :

60 rekatt hinnaga 1.5 Miljardit

600 Mistralit 500 miljonit

5 giraffe ja muud värki 1 miljard. ( iga 6 rekka kohta tuleks üks mobiilne radar )

Ehk 3 miljardit krooni.

Kui võrdleme võrreldavat võrreldavaga, siis

12 F 16 10 miljardit

Keskmaa ÕT 3 miljardit

Need 10 miljardit vs 3 miljardit on konkreetsed numbrid, mis raha eest saab kohe homme osta lahingvõimelise süsteemi. Mitte sinu : võib olla, kusagilt saab, ehk antakse, kellegile kunagi müüdi jne.

Küsime siis nii, et palju maksab 12tk F16 ilma aga-deta ?

Kogu "lugupidamise" juures (osaliselt tingitud sinu poolsetest süstemaatilistest õigekirjavigadest nagu näiteks "võtta maha Ämari paari rakettiga", samuti punktuatsiooni ja paletalisatsiooni vead) ei hakka ma muud demagoogiat kommenteerima, kuid see hindade jutt ajas keema.

Pole mingit mõtet rääkida rahadest kui sõna depretsiatsioon ning lühendit TCO ei tunta.

Oli ju konkreetselt kirjas:
1. Hävitajate (F-16 MLU) ostuhinnad on võetud JUBA TOIMUNUD tehingute põhjal
2. Iga-aastased kulud on USA näite põhjal tuletatud TCO hinnad, kus on sees nii hoonete, seadmete ja ladustatud moona depretsiatsioon kui lendurite pastakate jooksev kulu. Sõnaga kõik-kõik-kõik

Mis sul arusaamatuks jäi, et sa hakkad jälle jalgratast leiutama ja ise asju kõhutunde pealt välja rehkendama? On sul üldse aimu mis kuipalju maksab? Näiteks rõhusüsteemide kalibreerimisseade maksab Boeing 737 jaoks ca. miljon EEK, kuid minul isiklikult pole aimugi palju see F-16 jaoks maksab. Või mootori tõstuk? Või hüdraulika vedelike vahetamise seade. Või pommitõstuk. Või diagnostikaarvuti? Või mootorite teststend? Või pidurikatete taastamise pink? Või kütuserõhu testseade? Või hüdraulikavedeliku vahetamisseade? Ja kas kõiki eelpool nimetatud asju ikka on vaja? Ja miljon muud pisividinat, mis tuleb muretseda. Pane siis siia hinnakiri ja nõuete loend, mille alusel sa oma investeeringute maksumuse kokku lõid. Oleks omalgi huvitav tutvuda.

See millega sa tegeled on soovmõtlemine - sul on kange tahtmine tõestada, et mingeid hävitajad pole mõtet Eestile osta, et kaitseministeerium on eksimatu ja et sinul on õigus. Trummil võib olla vastupidine soovmõtlemine - ma ei tea.
Mina isiklikult vaatasin numbreid ning nende eest saadavat tulemust ja leidsin, et hävitajad on rentaablim ost kui õhutõrjerakettide massiivne külvamine üle Eesti.

Xender kirjutas:ÕT ja õhujõudude võimekus on ikka pöördvõrdeline investeeritud rahaga, sellest tuleb aru saada.

Ehk mida rohkem raha seda sitem tulemus ja mida vähem raha seda parem. See on ikka võrdeline või isegi ekspodenstiaalne suhe.

kobra kirjutas:

Xender kirjutas:ÕT ja õhujõudude võimekus on ikka pöördvõrdeline investeeritud rahaga, sellest tuleb aru saada.

Ehk mida rohkem raha seda sitem tulemus ja mida vähem raha seda parem. See on ikka võrdeline või isegi ekspodenstiaalne suhe.

ROFLMAO

Küsimus ilmselgelt ei ole, et kas "7.2 miljardit" hävitajatesse versus 3 miljardit keskmaa õhutõrjesse vaid selles, mitu hävitajat minimaalselt on vaja ja mil määral keskmaa ÕT-d on vaja selleks, et vastu pidada 21 päeva, (enam-vähem) ükskõik millise taktikaga siia peale lennatakse (totaalne massrünnak välja jättes).

Toon näite absoluutselt teisest teemast, mis Eesti jaoks vajaliku sõjandusliku mix-i määratlemisel on oluline:

Autotööstus elas kuni umbes 60-ndate lõpuni, eelkõige USA autotööstuse eestvõttel põhimõttel, et "tuleb ikka hea auto teha". Kõik tehti suurte tugevusvarudega, matsu topiti kapoti all nii mis jaksas, üht-teist tehti sitasti ka aga see oli rohkem nagu tööõnnetus. Autod pidasid üsna kaua vastu. Liiga kaua. Mood vahetus kiiremini kui autod vananesid. Autotööstus vaatas, et kui eluiga oleks lühem ja autod ehk nati odavamad saaks ju rohkem pappi teenida.

Hakati mõtlema, uurima, katsetama, kuidas teatud kriitiliste või kallite sõlmede eluiga hakata lühendama nii, et auto elutsükkel muutuks lühemaks. Rohkem linnalegendina on selles vallas käibele läinud Lada 01, olid vist poritiivad, mis igast asendist teatud aja jooksul läbi roostetasid.

Jaapanlased tegid algul odavat saasta. Saasta, aga odavat. See oli nende tolle hetke kvaliteedi määratlus, Kvaliteet ehk toote vastavus määratletud nõudmistele, mis sellest, et madalatele aga siiski nonde arusaamade järgi oli kaup täiesti kvaliteetne. Säästukate tegemisel õpiti nii mõndagi odavalt tegemise kohta aga avastati ka teine oluline asi - kas vanast harjumusest või pool-kogemata leiti, et olukorras kus mõned sõlmed vajasid pidevad vahetamist, mõned muud sõlmed pidasid ilma tõrgeteta vastu kogu auto eluea ja need võis rahulikult vraki pealt uuemasse autosse varuosadeks tõsta.

What the fuck? mõtlesid insenerid ja hakkasid katsetama ja proovima, kuidas need liiga töökindlad sõlmed teha odavamalt nii, et nende eluiga oleks proportsioonis ülejäänud auto sõlmedega. Ehk siis võeti nö Itaallaste lähenemine - ühe sõlme eluea lühendamine eesmärgiga lühendada kogu auto eluiga ja rakendati seda hoopis teistpidi - kuidas odavdada autot nii, et ükski sõlm ei peaks kauem vastu kui enamus ülejäänud sõlmi.

Kõikide muude asjaolude kõrval osutus see üheks Jaapani autotööstuse edufaktoriks.

Ehk siis moraal:
Ainult keskmaa ÕT ilma hävitajateta või ainult "siis kui vaja" sõbralike hävitajatega on probleem ainult senikaua kuni maa peal pole kontrolli enda kätte saadud. Kui territooriumi kontrollitakse on nendest 60-st rekkast enamus üles leitud. Mitte ehk ainult siis kui nad on piima- ja leivaveo autodeks maskeeritud. "Ära kaotada" saab mapatsi. Keskmaa ÕT kompleksi heinaküüni ei peida. Kangelaslik vastupanu mille käigus tehakse 10 pauku ja ülejäänud 50 saavad võidukad töölis-talupojad lihtsalt kingituseks. Et tagada meie rohkete keskmaa ÕT komplekside kaitse, peavad meil olema maaväed millesuguseid Läänemere kallastel varem nähtud pole. Ja mida teeb see keskmaa ÕT kui kõik radarid on rakettidega segi lastud?

Teatud asjade jaoks on siiski ka üsna labased vastumeetmed. Ei tea Ämari topograafiat aga "laseriga spetsnaznikud" välistab väga edukalt nt 5 km keelutsoon. "Esimese laksuga kogu meie eskadrill" vastu aitab ainult "misiganes identifitseerimata pask üle reisilennuki kruiising-kiiruse siiapoole lendab, peab kogu fleet õhus olema" jne. See, et stsenaariume on palju ei tähenda, et vastumeetmeid on ainult üks ja see on totaalne. Vastumeetmeid on ka palju. Ja ühe meetme jaoks mitu.

Nii nagu "sõdu ei võideta" pelgalt putkinismi ja stingeritega ei võideta neid ka ainult suurepärase keskmaa ÕT või ainult võitmatu eskadrilliga.

Lemet kirjutas: BS Sinu poolt, Sa opereerid täpselt samades kategooriates, milles teist süüdistad. Hinnanumbreid pean silmas. Miks Sa arvad et Sinu numbrid on tõele vastavad, aga Trummi omad on agadega.

Mina räägin toimunud tehingutest, Giraffed ja Mistralid on meile umbes sellise hinnaga juba tulnud, st et on eeldus, et ka järgnevad tehingud jäävad samasse suurusjärku.

NASAMS rekkad on tegelikult tavalised veoautod millel on peal plekkkastid AIM 120nega, mille hind on enam vähem rakettide ja auto hind.

Aga vahet pole, NASAMS on Scania 6X AIM 120nega maksab 40 milli tk, mina pakusin, et need kastid kohapeal korraliku maastikuauto peale tõsta ning 4X AIM 120 ehk siis ühe auto suurusjärk 25 miljonit.
Mina ei näe siin mingit BS, ehk võib see 3 miljardit kõikuda 10%, kuid mitte rohkem.

Aga tõesta vastupidist. Mina olen oma hinnad öelnud, leia mingi kinnitus, et ma eksin hinnanumbrites. Ma olen nõus oma arvamust korrigeerima.

Trumm räägib ühtedest numbritest, uute lennukite hinnad on teised, mida pole keegi kahtluse alla seadnud.

Mis siis kui Lääne euroopa riigid ei julge müüa venemaa hirmus ?

On olnud juttu, et mingi baltiriik tundis huvi 4G hävitajate vastu ja meie poole viibutati sõrme.

Pealegi, nenende kasutatud odavate hävitajatele on piisavalt turgu ja ka rahalist stiimulit pole piisavalt.

Lemet kirjutas:Aga miks siis arvad, et nad raketisüsteeme müüa julgevad? Ostame Ühendriikidest? Aga miks ei võiks siis sealt samuti lennukeid osta?

Lennukeid müüks meile riik, rakette erafirma. See on juba suur erinevus, pealegi rakettid võib vabalt otse usast osta, mitte koos mõttetu scania rekkaga.

Kilo Tango kirjutas:Kogu "lugupidamise" juures (osaliselt tingitud sinu poolsetest süstemaatilistest õigekirjavigadest nagu näiteks "võtta maha Ämari paari rakettiga", samuti punktuatsiooni ja paletalisatsiooni vead) ei hakka ma muud demagoogiat kommenteerima, kuid see hindade jutt ajas keema.

Mul Eesti keeles selle kirjakeele nüanssidega alati probleem olnud, seega vabandan ja proovin edasipidi rohkem tähelepanu pöörata neile.

Kilo Tango kirjutas:Oli ju konkreetselt kirjas:
1. Hävitajate (F-16 MLU) ostuhinnad on võetud JUBA TOIMUNUD tehingute põhjal

Aga küsingi, et mis siis kui lääne sotsid ei taha venelasi ärritada ? Nad seni ajani müünud ainult kaugetele arengumaadele ja neid tehinguid on olnud paar tk 20ne aasta jooksul.

Samal ajal on paljud vaesed riigid ostnud hingehinna eest F 16 hävitajaid ( Pakistan, Tsiili jne )

Poola näiteks ei saanud kasutatud lennukeid, kuigi tunti huvi.

Kilo Tango kirjutas:2. Iga-aastased kulud on USA näite põhjal tuletatud TCO hinnad, kus on sees nii hoonete, seadmete ja ladustatud moona depretsiatsioon kui lendurite pastakate jooksev kulu. Sõnaga kõik-kõik-kõik

Kuidas saab moon olla jooksvates kuludes, kui jooksvad kulud on 40 milli aastas ja lendur kasutab ära mingite õppuste käigus 4 Harpooni, mis on 40 miljonit, siis nagu kuidas ?

Selle sees võib olla õppemoon, kuid kindlalt mitte lahingmoon.

Kilo Tango kirjutas:Mis sul arusaamatuks jäi, et sa hakkad jälle jalgratast leiutama ja ise asju kõhutunde pealt välja rehkendama? On sul üldse aimu mis kuipalju maksab? Näiteks rõhusüsteemide kalibreerimisseade maksab Boeing 737 jaoks ca. miljon EEK, kuid minul isiklikult pole aimugi palju see F-16 jaoks maksab. Või mootori tõstuk? Või hüdraulika vedelike vahetamise seade. Või pommitõstuk. Või diagnostikaarvuti? Või mootorite teststend? Või pidurikatete taastamise pink? Või kütuserõhu testseade? Või hüdraulikavedeliku vahetamisseade? Ja kas kõiki eelpool nimetatud asju ikka on vaja? Ja miljon muud pisividinat, mis tuleb muretseda. Pane siis siia hinnakiri ja nõuete loend, mille alusel sa oma investeeringute maksumuse kokku lõid. Oleks omalgi huvitav tutvuda.

Ma ei leiuta midagi, ma lihtsalt mainisin, et koos varustuse, relvastuse, remondibaasiga jne on F16 tk eest küsitud kuni 80 miljonit dollarit.

Neid täpseid numbreid ei tea keegi meie hulgast ja selle numbriga ma ka ei kandideeri mingile tõele.

Ei viitsinud seda Xenderi demagoogiat enam ümber lükkama hakata, lisaks vaid ühe kommendi, mis silma jäi.

Gruusia pole mingi vaene arengumaa. Gruusia kaitse-eelarve on meie rahas umbes 15 miljardit ja rahapuudus on kõige väiksem põhjus Ukrainast mingit venelaste vanarauda kokku osta, mis reaalses sõjas laseb pihta ühel juhul 50st.

Kui Eesti kaitse-eelarve oleks 15 miljardit, siis võiks see teema siin olemata olla, pappi oleks nii tulitera F-16 liisingu maksmiseks kui korraliku õhutõrje rajamiseks.

Seega jutt, et Gruusial polnud raha, tõsiselt võetav. Nagu 90% Xenderi eelmisest postist.

Xender kirjutas: Aga küsingi, et mis siis kui lääne sotsid ei taha venelasi ärritada ? Nad seni ajani müünud ainult kaugetele arengumaadele ja neid tehinguid on olnud paar tk 20ne aasta jooksul.

Ikka rohkem on olnud. Viimane kasutatud lennukite müügitehing oli Rumeeniaga, kus rumeenlased ostsid nii uusi kui pruugituid.

Samal ajal on paljud vaesed riigid ostnud hingehinna eest F 16 hävitajaid ( Pakistan, Tsiili jne )

Tsiili ostis nii uusi USA-st kui ka kasutatud Block 20 MLU-sid Hollandist.

Poola näiteks ei saanud kasutatud lennukeid, kuigi tunti huvi.

Poolale pakuti väga palju variante muidu. Üks variant oli MiG-29 tuunimine. Ja kasutatud lennukeid pakkus USA. Poola keeldus ise.

USA pakkus Poolale 36 kasutatud F-16 või F-18 liisingut viieks aastaks hinnaga 100 miljonit USD, mis sisaldas kogu väljaõppe. Üks lennuk läinuks aastas maksma koos väljaõppega meie rahas 7,2 miljonit krooni.

http://www.f-16.net/f-16_users_article15.html

Kuidas saab moon olla jooksvates kuludes, kui jooksvad kulud on 40 milli aastas ja lendur kasutab ära mingite õppuste käigus 4 Harpooni, mis on 40 miljonit, siis nagu kuidas ?

4 harpooni õppelaskmisteks ei kasutata aastas ära mitte kuskil. Maksimaalselt üks kui sedagi, sest simulaator teeb sama töö ära. Isegi AIM-120 laskmisi asendab simulaator, sest kogu protseduur on tegelikult nuppude vajutamine.

Ma ei leiuta midagi, ma lihtsalt mainisin, et koos varustuse, relvastuse, remondibaasiga jne on F16 tk eest küsitud kuni 80 miljonit dollarit.

Aga kasutatud tehnika puhul on saadud ka 8 korda odavamalt. Kuna selliste lennukitega lendab terve rida Euroopa riike, siis miks nad ei peaks meile kõlbama?

Kui Putkinismiteooria rajaja peaks siia veel sattuma võiks ta ehk (mõistuse piirides muidugi) seletada seda, kuidas on Soome enda radareid ja õhutõrjesüsteeme kaitsnud. Seal on küll rahvastikukoosseis mõnevõrra teine, aga ilmselt on ka nemad oma plaanides arutanud võimalikke sabotaaze oma esmaste kaitse- ja häiresüsteemide vastu.
Ning Soome ei ole Eestist sügavam, seega võib Eesti jaoks kõlblikke raketisüsteeme ka Soome vastu kasutada. Mis püha vägi see siis Soome lennuvälju kaitseb? Kiirlaskekahurid ja õhk-õhk raketid või?

Ning kui palju suudaks üldse Venema neid keskmaa või mis iganes maa-maa tüüpi rakette välja lasta? Palju neil rakette (mitte raketilaskeplatvorme) üldse olla võiks?
Kui neid uuemaid ja täpsemaid tõesti näiteks alla saja on, siis kui palju oleksid nad valmis kasutama Eesti vastu? Ja kui palju läheks neil vaja rakette, et muuta meie lennuvägi ja õhutõrje suurelt jaolt vanarauaks?

Kuskilt on meelde jäänud vist fakt, et Lahesõjas kasutasid jänkid suht kiiresti ära oma lennukitele mõeldud täppisrelvad, sest neid oli lihtsalt väga vähe. Ning edasi sõditi 2MS tasemel pommidega.
Seda nüüd ka ei taha hästi uskuda, et Venemaal mingid väga suured kõrgteholoogiliste relvade tagavarad on.

Ma ei taha nüüd selle eelneva jutuga midagi tõestada ega ümber lükata, lihtsalt olukorda enda jaoks natuke selgemaks saada.

Palju on eelnevates teemades räägitud lääne (õhk-õhk raketi)tehnoloogia ülimuslikkusest. Ei tea muidugi kas see on tõsi või mitte. Aga, kui meil oleks piisavalt operatiivses valves kasvõi kaks lennukit, mis suudaks viia mingitmasti AMRAAMi piisavalt kiiresti piisavalt kõrgele (F16/F4?), oleks meil minu arusaamise järgi vähemalt mingigi võimekus esmast õhurünnakut tugevalt häirida. Ma ei tea palju rakette suudab näiteks F4 või F16 kanda. Oletades et üks lennuk 4amraami ja 2lühimaaraketti, oleks võimalik saata kahe lennukiga veel suht kaugel asuva vaenlase poole teele 8 raketti ning kahele lennukile jääks veel 4 tükki enesekaitseks.
AMRAAM ju vist ei vaja peale väljalaskmist lennuki radarit?

Tõsi ta on, et ilmselt kõik need raketid ei taba ning ega An124 päris ilma saatelenukiteta ei lenda, kes looksid piisava turvatsooni, aga kui ka esimese paari minutiga suudetaks näiteks 4 vaenlase lennukit alla tuua, kärbiks see siiski mingil määral vastase võimekust õhus. Ja kui nüüd selle esmase kokkupõrke tagajärjel jäävad veel mõned lennukid terveks ja ÕT kasvõi osaliselt töökorda, annaks see meile väga väärtuslikke tunde ning jätkuva võimekuse mingilgi määral vastase õhuoperatsioone ohustada. (mitu lennukit oleks Vene väed nõus ohverdama ainult Eestiga sõdides???)

Ahjaa, Putkineni rahustuseks tahaks veel öelda, et minuteada on vast ikka enamus Kaitseliitlasi (ilmselt ka ajateenijad)suundkildmiinidega mingilgi määral kokku puutunud ja neid on Eesti kaitsejõududes kasutusel rohkem kui üks. Kuid kindlasti on selles vallas arenemisruumi.