Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[lamba-ants]

Mobla trianguleerimist nüüd vähegi (täppis)ründevahenditel kasutada ei saa.

Täpsus on täiesti piisav lennuväljale kohale lendamiseks. Sihtmärgi tuvastus käib lõpuks optiliselt. Ega papist droonide peale ka mingit ultrahüper "military grade" satnavisüsteemi ei panda, tavaline tsiviilseade mille täpsus kõigub sõltuvalt oludest mõne kuni mõnekümne meetri kandis.

[Kilo Tango]

Mobla trianguleerimist nüüd vähegi (täppis)ründevahenditel kasutada ei saa.
Trianguleerimine kasutab ideaalis moblamasti/kärge saates telefoni nn ping'i käsu ning ootab seadmelt vastust. Sedasi saadakse teada hilistumise aeg ja nii on võimalik määrata seadme teoreetiline kaugus mastist. Kasutades selleks 3+ tugijaama saabki määrata enamvähem asukoha. Maapiirkondades pole tihtilugu 3 tugijaama korraga võtta, kasutatakse võimsamaid jaamu - see kõik viib positsioneerimise üsna ebatäpseks. Loomulikult pole trianguleerimisest kasu hoonetes sees (kui just seal pole mikrosaatjaid) jm looduslike takistuste puhul. ...

Ma olin kunagi juhtumisi positsioneerimisteenuste tootejuht operaatori juures. Mingi triangualtsiooni seal ei saa toimuda, kuna see, millise mastiga telefon suhtleb ei ole eriti hästi juhitav. Sestap teatakse antenni, mille levialas kodanik on, selle suunda ning signaali hilistumist. Sellest saadakse sektori lõik, mis pannakse kaardi peale ja siis selle abil leitakse, kus inimene suure tõenäosusega on. Mida rohkem kärgesid, seda väiksemad need on ja sestap on linnas positsioneerimine täpsem kui maal. Eriti hull on, kui kodanik satub töllerdama kusagil ringantenni piirkonnas - siis on tulemuseks tõenäolise asukoha "baranka" ümber masti.

Vähemalt nii käis see 90-date lõpus, kui see MPS tegelikult tehti. Vbl. on asjad nüüd muutunud, kuna kogu võrguinfra on ilmselt mitu korda välja vahetatud - ei tea. Samas kahtlen. Miskipärast ei usu, et keegi sinna MPS-i väga investeerida tahab. Pole nagu otsest väljundit peale linnaplaneerimise, aga needki ostavad teenust korra aastas ja siis tahavad ka tasuta "eksperimenteerida".

Igal juhul ei ole MPS-i puhul mingist drooni liigutamiseks vajalikust täpsusest võimalik rääkidagi. Vähe sellest - mingist piirist kõrgemal tekib mobiililevis paras segadus, kuna seade hakkab nägema sama sagedusega, aga erinevate nimedega antenne ja ei oska otsustada, millistega rääkida.

Kokkuvõte: MPS-i drooni juhtimisel ma välistaks südamerahuga. Isegi INS on täpsem.

[lootsik]

Siin on trianguleerimise ülesanne teistpidine.
Mitte moblaoperaator ei otsi moblat vaid mobla otsib torne.
Kui ma õigesti mäletan, siis iga torn perioodiliset hõikab eetrisse, et "ma olen olemas".
Teoreetiliset kõlbaks passiivseks navigeerimiseks küll.
Aga kas need suht pisikesed droonid suudavad ka allika peilingut saada?

[Kilo Tango]

Siin on trianguleerimise ülesanne teistpidine.
Mitte moblaoperaator ei otsi moblat vaid mobla otsib torne.
Kui ma õigesti mäletan, siis iga torn perioodiliset hõikab eetrisse, et "ma olen olemas".
Teoreetiliset kõlbaks passiivseks navigeerimiseks küll.
Aga kas need suht pisikesed droonid suudavad ka allika peilingut saada?

Terminal ei suuda ise juhtida võrkude valikut. Ka võrk ei määra, millise masti külge terminal läheb. Terminal suhtleb ühe antenniga senikaua, kui see seda teenindab. Viimane lõpeb kas leviulatuse või koormuse tõttu. Siis vaatab terminal omale teise saatja ja ripub selle küljes. Mitte mingit trianguleerimist ei toimu. MPS positsioneerimine toimub üldsegi võrgu tasandil, mitte terminalis.

[lamba-ants]

Terminal ei suuda ise juhtida võrkude valikut. Ka võrk ei määra, millise masti külge terminal läheb. Terminal suhtleb ühe antenniga senikaua, kui see seda teenindab. Viimane lõpeb kas leviulatuse või koormuse tõttu. Siis vaatab terminal omale teise saatja ja ripub selle küljes. Mitte mingit trianguleerimist ei toimu. MPS positsioneerimine toimub üldsegi võrgu tasandil, mitte terminalis.

Sa ei saanud ikka eelnevale jutule pihta ja räägid oma vana ja teistpidise vaate pealt sellest, kuidas operaator üritab terminali positsioneerida. Mina räägin, kuidas terminal iseennast positsioneerib. Selleks ei pea terminal ühegi võrgu külge minema. Terminal näeb alati kõiki eetris olevaid võrke ja saatjaid ning edasi on juba väike arvutusülesanne end ära positsioneerida. LTE (4G) tehnoloogiaga tehakse isegi siseruumides asjade asukoha jälgimist. Omad probleemid on ja täpsus sõltub mitmetest teguritest, aga nagu ütlesin - täiesti piisav et lennuväljale kohale jõuda ja pika maa peal aitab isegi INS vigu korrigeerida (eeldades, et drooni peal on pisike laiatarbe "telefoni INS", millega viga jookseb ikkagi suht kähku suureks).

[kaur3]

On ta tankitõrjuja või droonioperaator?
[attachment=0]IMG_0484.jpeg[/attachment]

[Kilo Tango]

Terminal ei suuda ise juhtida võrkude valikut. Ka võrk ei määra, millise masti külge terminal läheb. Terminal suhtleb ühe antenniga senikaua, kui see seda teenindab. Viimane lõpeb kas leviulatuse või koormuse tõttu. Siis vaatab terminal omale teise saatja ja ripub selle küljes. Mitte mingit trianguleerimist ei toimu. MPS positsioneerimine toimub üldsegi võrgu tasandil, mitte terminalis.

Sa ei saanud ikka eelnevale jutule pihta ja räägid oma vana ja teistpidise vaate pealt sellest, kuidas operaator üritab terminali positsioneerida. Mina räägin, kuidas terminal iseennast positsioneerib. Selleks ei pea terminal ühegi võrgu külge minema. Terminal näeb alati kõiki eetris olevaid võrke ja saatjaid ning edasi on juba väike arvutusülesanne end ära positsioneerida. LTE (4G) tehnoloogiaga tehakse isegi siseruumides asjade asukoha jälgimist. Omad probleemid on ja täpsus sõltub mitmetest teguritest, aga nagu ütlesin - täiesti piisav et lennuväljale kohale jõuda ja pika maa peal aitab isegi INS vigu korrigeerida (eeldades, et drooni peal on pisike laiatarbe "telefoni INS", millega viga jookseb ikkagi suht kähku suureks).

Aga see on teine teema. Sellist lahendust (WiFi ja mobiilivõrgu kuulamine) kasutatakse asukoha täpsustamiseks peamiselt linnaruumis, kuna signaali kaja jms. Ei kujuta hästi ette, et seda saaks kasutada iseseisva positsioneerimislahendusena drooni juhtimiseks. Saati, et maapinnast kõrgemal satub maapiirkondades seade tihti kuulma sama sagedusega masti ja satub segadusse. Pigem kasutavad ukrainlased kas militaarset nö. hardened GPS-i või mingit muud lahendust GPS-i segamise mõjude vältimiseks.

[Kilo Tango]

Kui seda videot vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=UNhc8beBdD0 , siis tundub veenev et need rünnakud pidi sooritatama Venemaa pinnalt. Muidugi võidi seda juhtida ka Ukrainast. Näiteks nii, et Venemaale pandi diversantide poolt püsti mingi tugijaam, mis droonide infovahetuse netti paiskas. Igatahes väga elegantselt juhitud operatsioon.

[Fucs]

On ta tankitõrjuja või droonioperaator?

pakun viimast... või siis "droonioperaator-tankitõrjuja"


* * * * *

Observed Time Difference Of Arrival (OTDOA) Positioning in 3GPP LTE
https://www.qualcomm.com/content/dam/qc ... lte_v1.pdf

[lamba-ants]

Sa ei saanud ikka eelnevale jutule pihta ja räägid oma vana ja teistpidise vaate pealt sellest, kuidas operaator üritab terminali positsioneerida. Mina räägin, kuidas terminal iseennast positsioneerib. Selleks ei pea terminal ühegi võrgu külge minema. Terminal näeb alati kõiki eetris olevaid võrke ja saatjaid ning edasi on juba väike arvutusülesanne end ära positsioneerida. LTE (4G) tehnoloogiaga tehakse isegi siseruumides asjade asukoha jälgimist. Omad probleemid on ja täpsus sõltub mitmetest teguritest, aga nagu ütlesin - täiesti piisav et lennuväljale kohale jõuda ja pika maa peal aitab isegi INS vigu korrigeerida (eeldades, et drooni peal on pisike laiatarbe "telefoni INS", millega viga jookseb ikkagi suht kähku suureks).

Aga see on teine teema. Sellist lahendust (WiFi ja mobiilivõrgu kuulamine) kasutatakse asukoha täpsustamiseks peamiselt linnaruumis, kuna signaali kaja jms. Ei kujuta hästi ette, et seda saaks kasutada iseseisva positsioneerimislahendusena drooni juhtimiseks. Saati, et maapinnast kõrgemal satub maapiirkondades seade tihti kuulma sama sagedusega masti ja satub segadusse.

Jutt sai alguse droonide navigeerimisest, et sina hakkasid vahepeal jutustama sellest, kuidas operaator oma võrgus olevat seadet positsioneerib on "teine teema". Ja et lugupeetav mingit tehnilist lahendust ette ei suuda kujutada, et muuda seda lahendust olematuks Jutt sama sageduse peale segadusse sattumisest näitab tehnoloogia mittemõistmist. Eelnevalt juba kirjutasin, et igal saatjal on oma ID, teada on antennide saatesektorid, jne. Kas seda lahendust kasutati või ei, pole antud juhul oluline, kirjeldasin võimalust kõrvuti teiste navigeerimismeetoditega. Panen siis juurde pildi Pihkva ümbruses ainult ühe operaatori 2G tugijaamadest, 4G pilt on tihedam, lisaks teised operaatorid.

Rohkem ei diskuteeri sel teemal, igaüks võib uskuda või ette kujutada mida ise soovib.

[2korda2]

Juba päris pikka aega (3G-st alates?) paiskab levis olev telefon ühendatud masti suunas ka infot "ma näen lisaks maste A, B, C signaalitugevustega X, Y, Z". EV pinnal ei ole ülearu palju ruumi, kus telefon näebki vaid ühte masti. Teised võivad olla liiga nõrga signaaliga teenuste pakkumiseks aga telefon võib need kinni püüda ikka.
Ehk - kui sul on olemas moblamastide asukohad, siis nende signaalitugevuste järgi on võimalik päris odavalt (loe:vähese arvutusvõimsusega) positsioneerida päris täpselt (mina olen näinud hinnangut "linnas mitte üle 5m, maal kuni mõnikümmend m"). Täiesti piisav täpsus, et ka päris kaugelt alustades leida üles "lennujaam". Konkreetse lennuki parkimiskoha tabamiseks võib olla kahtlane, samas piisava arvukuse korral (üks papist droon nii odava juhtimissüsteemiga ei maksa suurt midagi) võib ka sellest piisata. Osavamad poisid võivad muidugi lennuvälja aia taha konkreetsetesse kohtadesse abistavad saatjad paigaldada ja lülitavad need sisse vahetult enne droonide kohale jõudmist.

[kaur3]

Intervjuu vene keeles endise Ukraina peaprokuröriga, kes teenis droonirühmas.

https://novayagazeta.eu/articles/2023/0 ... treti-knig

[Gideonic]

General Atomics väga huvitava projektiga õhujõudude tellimusel valmis saamas:

https://www.thedrive.com/the-war-zone/l ... al-atomics

Väike tiibraketi moodi droon mis suudab ise õhk-õhk rakette tulistada ja peaks olema korduvkasutatav

[Gideonic]

Ja Andruil il ka huvitav alahelikiirusel lendav aga 9g võimeline droon:

https://www.anduril.com/fury/

Kohati ollakse muidugi teadjamad mehed 9g haibi osas kriitilised:

https://x.com/mikeblack114/status/17001 ... xuy7OaVjLQ

[Fucs]

Öösel Kiievit rünnanud Shahedi (Geran-2) rusudes avastati esimest korda pärast sõja algust tõsine muutus - Iraani satelliidiantenni asemel on Vene Kometa-M moodul spetsiaalses kastis.

"Kometa-M" on meie elektroonilisele sõjale vastupidavam.

https://t.me/petrenko_IHS/3175