Venemaa ei suuda kiiresti uuesti kokku koguda armeed, et hüvitada kaotusi Ukraina sõjas
Venemaa kannatab Ukraina-vastases sõjas märkimisväärseid personalikaotusi ega suuda kiiresti inimressursse täiendada, kirjutab lääne meedia.
Nagu Pentagoni juht Lloyd Austin sel nädalal ütles: "Pole kahtlust, et Venemaa on panustanud olulise osa oma kõige võimekamatest vägedest Ukraina jõupingutustele ja selle tulemusena on ta kaotanud palju kriitilist varustust, mehhaniseeritud varustust ja erakordselt suur on hukkunute ja haavatute arv." Varem teatas Pentagoni kõrge ametnik Colin Kahl oma hinnangul, et Venemaa kaotas umbes 70 000–80 000 hukkunut ja haavatut.
Venemaal on neid kaotusi raske kompenseerida ning Venemaa president Vladimir Putin ei kuuluta välja mobilisatsiooni, mis võib negatiivselt mõjutada tema reitingut Venemaal, märgib Lääne meedia.
New York Times tsiteerib Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse rahvusvaheliste julgeolekuprogrammide direktorit Seth Jonesi, kes ütles, et Venemaa sõjavägi on nii kurnatud, et ei suuda enam Ukrainas lahingumissioone täita.
"Vene sõjavägi on märkimisväärselt ammendunud," ütleb Jones. "See mõjutab nende võimet viia läbi tõhusat maapealset sõjalist kampaaniat Ukrainas."
Väljaanne tsiteerib ka USA kindralit (pensionil) ja endist NATO komandöri Philip Breedlove'i, kes viitab, et Venemaa püüdis vangi võetud ukrainlasi võitlema sundida. "Neil [venelastel] on märkimisväärne tööjõuprobleem ja veelgi suurem probleem halvasti koolitatud personaliga," lisab Breedlove.
Rohkemate sõdurite meelitamiseks pakuvad Venemaa võimud vangidele amnestiat, kui nad on nõus kõrvuti Ukrainas Vene sõjaväega sõdima, teatab agentuur AR, viidates Venemaa allikatest pärit teabele.
AR tsiteerib Venemaal vangide õiguste eest võitleva grupi Gulagu.net juhi Volodõmõr Osetškini sõnu, et sellise amnestia tulemusel ei astu vangid Vene sõjaväkke – neid suunatakse nii nimetatud Wagneri gruppi. Samuti on Venemaa eri piirkondade võimud pannud üles kuulutusi, mis õhutavad venelasi asuma sõjalisteks töövõtjateks ning kohalik televisioon reklaamib "vabatahtlike pataljonide" loomist.
Selle kuu alguses teatas Venemaa meedia, et Põhja-Korea võib saata Venemaale appi kuni 100 000 sõdurit. USA kaitseluureagentuuri endine ametnik Rebecca Koffler suhtus aga sellistesse teadetesse skeptiliselt ja andis mõista, et see pole logistiliselt põhjendatud.
"Vene propaganda võib nõuda 100 000 Põhja-Koreast pärit vabatahtlikku, kes võitlevad Venemaa nimel, et lihtsalt Läänt hirmutada, kuid tegelikult on see desinformatsioon," ütles Koffler Fox News Digitali kommentaaris.
Koffler usub, et Põhja-Korea ei saa mängida Ukrainas Valgevenega sarnast rolli. "Pidage meeles," ütleb ekspert, "valgevenelased, tšetšeenid, burjaadid – kõik endisest Nõukogude Liidust räägivad vene keelt. Nad on rohkem integreeritud. Neil pole mitte ainult ühine taktika, tehnika ja protseduurid, nagu me seda nimetame, vaid ka nende sõjaline doktriin on sarnane".
https://ukrainian.voanews.com/a/rosja-v ... 98938.html