www.militaar.net

Keerati siis relva pealmine pool korraks alla, et sodi kuke vahelt välja pudeneks?

EI

Peale igat lasku tuli relvaots üles keerata, et lastud tong trumlist välja kukuks. Kunagi ühest relvateemalisest saatest jäi midagi sellist meelde, kuigi hetkel ei kujuta täpselt ette kuidas see täpsemalt välja näeb.

Õige.
Esimestel mudelitel laeti trummel nagu eestlaetaval püssil. Ja peale igat lasku, enne järgmist tulistamist tuli revolvri ots tõsta üles, et tong ja muu sodi kukuks välja. See liigutus viis laskekiiruse alla, kuna pidid uuesti sihtima hakkama. Hilisematel mudelitel tulid juba padrunid ja seda liigutust polnud vaja teha. Ning sai kiiremini tulistada.

Saunik küsib.

Ämh, kas see folkloorne liigutus, et nimetissõrme ots pärast "lasku" taeva poole, ongi mingi filmi kaudu tollest mudelist pärit...? Või ülemängitud tagasilöök...

Praegugi kasutusel oleva ja päris hea spordipüstoli konstrueeris Mihhail Margolin-püstoliks siis Margolin MCM. Mis eristas oluliselt Mihhail Margolinit paljudest teistest relvainseneridest?

oli pime?

Õige-ta oli täiesti pime relvaloomise ajaks juba umbes 10-15 aastat(pole täpset aastat leidnud) Toon seda alati eeskujuks kui keegi halab kuidas täitsa tervena ei saa oma eluga hakkama. Niikaua kui porgandite kasvu altpoolt ei jälgi on kõik võimalik.
Noor küsib.

Sama lugu oli ka Beethoveniga.. 30ndates jäi täitsa kurdiks kuid jätkas muusika kirjutamist.

Muidugi on veel näiteid ka tänapäeva poliitikute hulgas - peast haiged aga saavad riigijuhtimisega ilusasti hakkama

Küsimus:

Millise sündmusega seoses on Eesti ajaloos tuntuks saanud Moonide org?

Nn. teine Ümera lahing. "Magonu leja, kur 1223. g krituši daudz igaunu” (Moonide org, kus 1223. a langes palju eestlasi)?

Nii ta oli. ElrikThundersoni kord küsida.

Ilmselt ei üllata kedagi, et tuleb jälle üks ebamäärane jutt. Loodan et lugupeetavad kannatavad välja.

Viimase Suure Sõja ajal juhtus üsna tihti, et vastaspooled kasutasid nende kätte langenud relvi ja tehnikat nii trofeedena kohe sihtotstarbeliselt, kui konstrueerisid nende põhjal endale relvade koopiaid ja edasiarendusi.

Ka küsitud relv sattus ühe sõdiva riigi kätte sõjatandril vastasega sõdides. See Uus Relv (tolle sõdiva riigi jaoks siis) meeldis selle riigi spetsialistidele ja seda asuti tootma, et asendada senine tabelrelvastuses olev Vanem Relv. Kuna riigi tootmisvõimalused olid aga selleks hetkeks üsna ammendunud, suudeti Seda Uut Relva toota vaid 70 ühikut ja kasutada ainult õige vähe päris sõja lõpus.

Kurioosumina kartis aga vastasleer toda Vanemat Relva, mida too riik asendada püüdis, hoopis rohkem. Hirm tulenes täiesti valest järeldusest ja tegelikult oleks olnud hoopis See Uus Relv hirmu palju korrektsem allikas. Valestisuunatud hirmudest hoolimata lõpuks vastasleeril vedas, sest nagu mainitud, siis Seda Uut relva suudeti tolles riigis toota vaid sõja lõpus ja õige napilt.

Mis riik, mis relvad?

Aeg anda vihje ehk rääkida üks lugu?

Lugu on küsitud Selle Uue Relva originaalrelvast ehk siis see mille küsitud riik lahinguväljalt sai ja mille põhjal ise Seda Uut Relva tootma hakkas.

Originaali arenduslugu algas üsna kohe kui Esimene Sõda lõppes. Olude sunnil ei olnud ei tellijad-finantseerijad ega ka mitmed arendusega seotud spetsialistid pärit riigist ega firmast kus see originaalrelv välja arendati ja valmis sai. Läks lausa nii, et tellijatele ja finantseerijatele lõpp-produkt ikkagi ei sobinud ja nad tegid juba väljaarendatud originaalrelva põhjal endale Oma Relva, mis tugines suuresti eelnenud arendustööle ja põhjalikule testimisele. Tollest Oma Relvast paralleelselt aga müüdi firma poolt originaalrelva üle maailma ja see leidis laia kasutust, sattudes koopiana (Selle Uue Relvana) lõpuks ka küsitud riigi arsenali.

Nüüd käesoleva loo omamoodi nüanss. Küsimuses mainitud vastasleeri põhjendamatu hirm Vanema Relva ees oli seotud otseselt tellijate-finantseerijate lõpp-produktiks saanud Oma Relvaga. See saavutas vastasleeris lausa legendaarse staatuse oma universaalsete omadustega. Tegelikult aga oleks vastasleer pidanud kartma hoopis Seda Uut Relva, sest nagu räägitud oli hoopis see sarnane Oma Relvale.

Hr. Thunderson on järjekordselt nii sigavinge küsimuse esitanud, et oleks patt isegi mitte üritada. Jaapan ja mingi torpeedo?

ElrikThunderson kirjutas:Ilmselt ei üllata kedagi, et tuleb jälle üks ebamäärane jutt. Loodan et lugupeetavad kannatavad välja.

Viimase Suure Sõja ajal juhtus üsna tihti, et vastaspooled kasutasid nende kätte langenud relvi ja tehnikat nii trofeedena kohe sihtotstarbeliselt, kui konstrueerisid nende põhjal endale relvade koopiaid ja edasiarendusi.

Ka küsitud relv sattus ühe sõdiva riigi kätte sõjatandril vastasega sõdides. See Uus Relv (tolle sõdiva riigi jaoks siis) meeldis selle riigi spetsialistidele ja seda asuti tootma, et asendada senine tabelrelvastuses olev Vanem Relv. Kuna riigi tootmisvõimalused olid aga selleks hetkeks üsna ammendunud, suudeti Seda Uut Relva toota vaid 70 ühikut ja kasutada ainult õige vähe päris sõja lõpus.

Kurioosumina kartis aga vastasleer toda Vanemat Relva, mida too riik asendada püüdis, hoopis rohkem. Hirm tulenes täiesti valest järeldusest ja tegelikult oleks olnud hoopis See Uus Relv hirmu palju korrektsem allikas. Valestisuunatud hirmudest hoolimata lõpuks vastasleeril vedas, sest nagu mainitud, siis Seda Uut relva suudeti tolles riigis toota vaid sõja lõpus ja õige napilt.

Mis riik, mis relvad?

Kas see vajadus asendada vanem relv uuemaga võis tulla sellest et vastasel oli samat liiki relvade peakaliiber oluliselt suurem?
Aga vahepeal lisandunud info teeb olukorra jälle segasemaks - samas, olukorras kus Eesti kohal olevad vihmapilved radari kohaselt ümber Haapsalu pöörlevad ja otsaga ka minu kodukanti uputavad, ongi paras aeg nats uurida edasi