www.militaar.net

Ma siis jätkan Elriku vaimus.

Poolautomaatrelv, mille konstruktsioonis kasutati mehhaanilist lahendust, mis oli arvatavasti uudne mitte ainult relvastuses, vaid üleüldse. Kasutati erineva suurusega salvesid, kuid üldiselt 24+. Sarnast laadimismehhanismi on hiljem edukalt kasutatud mitmesugustes kaliibrites alates 7,62 mm ja lõpetades vähemalt 50 mm-ga. Tööpõhimõtet ei patenteeritud samas riigis ega regioonis, kus see esmakordselt kasutusele võeti.

Mondragon M1908 kui esimene gas-operated semi-auto rifle ehk sobiks... aga salvemaht ja kaliiber? Hiljem muidugi ründepüssid kõik 24+ salvega, aga neid on ka väiksemas kaliibris kui 7.62. Patent võeti wiki andmetel Belgias, Prantsusmaal ja ka USAs, aga relv kasutusele Mehhikos. Mine nüüd võta kinni on USA ja MEX sama regioon või mitte.

Ei ole õige.

Relva konstrueerijat tänapäeval enam suurt keegi ei mäleta, aga tal oli hiljem temast palju kuulsam nimekaim. Praegu guugeldades tuleb too välja igalt poolt.

Ma eile öösel kirjutasin kogemata eelmises postituses "too" asemel "töö"... Viga parandet.

Tegemist ei ole käsirelvaga.

Relva konstruktor oli kreeklane.

"Kreeka tuli" ja insener Kallinokos?

Ei, Kreeka tuli ei ole ju ometi poolautomaatrelv, vaid mingi süütesodi, mida võis rõhu all välja pritsida, pommi sisse panna vms.

Väga põnev küsimus Krikult.

Kas lugupeetav peab äkki silmas Polybolos't? Leiutajaks Alexandria Dionysius Rhodeselt?

https://en.wikipedia.org/wiki/Polybolos

Tegu siis antiikaja iselaadiva ballistaga, mis võib pidada moodsate Chain Gun tüüpi automaatkahurite eelkäijaks?

Just nimelt. Väidetavalt kasutati seal esimest korda kettülekannet.

Üks hilisem Aleksandria Dionysos oli paavst: https://en.wikipedia.org/wiki/Pope_Dion ... Alexandria

Näedsa, trügisin pakkuma ilma ise head küsimust omamata.

Jätaks praegu järje vabaks ja vihjaks, et Torniol on äkki olnud aega raamatutest info kogumiseks ja väljateenitud küsimusejärje ülevõtmiseks.

Vabandust, et pidite ootama.
Täpsuslaskurite ja snaiprite olulisus lahinguväljal ei vaja tõestamist. Aga väidetaval on tulnud lausa ette, et paari täpsuslaskuri lasud ühe lahingu algfaasis praktiliselt lõpetasid terve kahe riigi vahelise sõja. Mis omakorda hoidis ära veel mitme riigi sõtta kiskumise. Et küsimus poleks liiga laialivalguv, siis tegu on 19. sajandiga.
Mis lahing? Aasta?

Lahing toimus aafrikas?

Ei. Meid huvitav sündmus leidis aset maailmanurgas mida tuntakse Ladina-Ameerika nime all.

Hoiame tempot. Selles lahingus tappis täpsuslaskuri kuul agressorriigi presidendi ja vägede ülemjuhataja. Millega põhimõtteliselt oligi kogu sõjakäigul aur väljas.