www.militaar.net

Kas võib olla kuidagi seotud peeglitega?

Ei kumbki.

Vahest vesiklosett?
Et enne tehti oma häda lihtsalt üle parda aga siis sai sõjatehnika moodsad peldikud.

Küsin tagasihoidlikult, et kuidas sa seda tsirkusenumbrina ette kujutad...?
Mingi farss klounidega?

https://et.wikipedia.org/wiki/Farss

Farss (ka jant) on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend, kus domineerib situatsioonikoomika, mis õige sageli on seotud füsioloogiliste seikadega,
farss on räme ja frivoolnegi

P.S.
Mis teemasse puutub, siis pakun konnmeeste reidi Aleksandria reidile ja enamgi veel.

Meenutab kangesti midagi katapulteerimise/inimkahuriga seotut.

Akf Svejk - soe!

Teatan tagasihoidlikult, et kuna mul küsimust Varnas ei ole, siis ei julge rohkem torkida.....

Hmm sukeldumisvarustuse ajaloos on tähtsal kohal Leonardo da Vinci leiutised, mis justkui paneks paika Veneetsia ja 1500.

II MS algus tekitaks seose da Vinci suruõhuballoonidega, mida saaks ründesukeldujate liigutamiseks kasutatud mehitatud torpeedodega siduda.

Tsirkusenumbrite otsimisega 19. sajandist aga jään küll hätta.


http://www.da-vinci-inventions.com/scuba-gear.aspx

https://en.wikipedia.org/wiki/Human_torpedo#Timeline

Kõik õige.

19. sajandi lõpu Kartmatu Konnmees: https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Boyton

Teatava kaasfoorumlase tungiva vihje peale võtan veidi ebalevalt õige vastaja tänamatu kohustuse viktoriini jätkata.

Aeg: Selle Teise algus

Koht: Üks Riik

Preambula: väga vajalikke sõjariistu napib, kogu Ühes Riigis on olemas vaid üksainuke tehas, mis nimetatud väga vajalikke sõjariistu toota suudab. Tehas aga asub vaenlase pommitajate lennuraadiuses ja on üleilma kuulus, seega lootust tehast maha salata või kuidagi ära peita pole. Sõjariistu on aga kohe vaja ja palju.

Lugu: Ühe Riigi teises sõjatehas töötavale insenerile antakse ülesanne. Võta väga vajalik sõjariist ja tekita sellest odav ja lihtsalt toodetav variant. Insener võttis kätte ja tegigi sõjariistast väga lihtsalt toodetava ja muidu täitsa korraliku versiooni.

Püant: Kui inseneri vägagi korralik, lihtsamini toodetav ja kõiki nõudmisi täitev versioon oli valmis tootmisesse minema, otsustas Üks Riik, et seda polegi enam vaja. Kuni sõja lõpuni ja veel hulk aega peale seda oli tootmises ja kasutuses väga vajalik sõjariist ning inseneri välja mõeldud korralik prototüüp jäigi prototüübiks. Kui praktiliselt kõik Selles Teises osalejad võtsid sõja jooksul tootmisesse järjest odavamaid ja lihtsamini toodetavaid versioone oma sõjariistadest, siis selle konkreetse sõjariistaga käitus see Üks Riik ristivastupidiselt.

Mis relvast käib jutt?

Kas tegemist võis olla vineeri kasutusele võtuga selle sõjariista tootmises et asi oleks odavam? Idee on - aga kuna pole omal head uut küsimust siis hetkeks vaid selline täpsustav uuring.

ElrikThunderson kirjutas:Teatava kaasfoorumlase tungiva vihje peale võtan veidi ebalevalt õige vastaja tänamatu kohustuse viktoriini jätkata.

Aeg: Selle Teise algus

Koht: Üks Riik

Preambula: väga vajalikke sõjariistu napib, kogu Ühes Riigis on olemas vaid üksainuke tehas, mis nimetatud väga vajalikke sõjariistu toota suudab. Tehas aga asub vaenlase pommitajate lennuraadiuses ja on üleilma kuulus, seega lootust tehast maha salata või kuidagi ära peita pole. Sõjariistu on aga kohe vaja ja palju.

Lugu: Ühe Riigi teises sõjatehas töötavale insenerile antakse ülesanne. Võta väga vajalik sõjariist ja tekita sellest odav ja lihtsalt toodetav variant. Insener võttis kätte ja tegigi sõjariistast väga lihtsalt toodetava ja muidu täitsa korraliku versiooni.

Püant: Kui inseneri vägagi korralik, lihtsamini toodetav ja kõiki nõudmisi täitev versioon oli valmis tootmisesse minema, otsustas Üks Riik, et seda polegi enam vaja. Kuni sõja lõpuni ja veel hulk aega peale seda oli tootmises ja kasutuses väga vajalik sõjariist ning inseneri välja mõeldud korralik prototüüp jäigi prototüübiks. Kui praktiliselt kõik Selles Teises osalejad võtsid sõja jooksul tootmisesse järjest odavamaid ja lihtsamini toodetavaid versioone oma sõjariistadest, siis selle konkreetse sõjariistaga käitus see Üks Riik ristivastupidiselt.

Mis relvast käib jutt?

Tänan täpsustava uuringu eest ja viitan et küsitud relv ei ole minuteada seotud vineeritootmisega.

Keerukaks ja Ühes Riigis vaid selle ainukese tehase oskusteabe jaoks toodetavaks tegu relva suhteliselt keeruline konstruktsioon, mis vajas täpset masinatöötlust. Nagu paljud enne Seda Teist ilmavalgust näinud relvad, oli ka prototüübi eeskujuks olnud relv suhteliselt keeruline ja aeganõudev toota, vajas palju kvaliteetset toormaterjali, millest vaat et samapalju raisku läks ning täpseid ja kalleid masinaid. Sestap ka insenerile püstitatud ülesanne teha relvast küsitud prototüüp, mida võiks toota palju vähema sisseseadega tehastes ning palju odavamalt-kiiremini.

Aga vihjeks veel üks lugu. Küsitud prototüübi koostanud insener andis ka prototüübile oma nime, kuigi vastavas kirjanduses tuntakse küsitud relva prototüüpi hoopis tootjatehase nimest tuletatud nimetuse järgi. Hoopis kuulsam on aga sama inseneri samas tehases kogu sõja kestel toodetud palju kopsakam relv, mida samuti tootjatehase nimest tuletatud nimetuse järgi tuntakse. Seda kopsakamat relva, mis küsitud prototüübiga peaaegu sama nime kannab, toodeti Teise ajal tolles Ühes Riigis kümnetes tuhandetes ühikutes ja oli lisaks veel oma laskemoona poolest üsna unikaalne relv selle Ühe Riigi kasutuses.

ElrikThunderson kirjutas:Teatava kaasfoorumlase...

Nagu klassikud on ütelnud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 10#p592310
Julgen aga juhtida E.Tundersohni tähelepanu asjaolule, et minu puhul on tegemist "tagasihoidlikult teatava" kaasfoorumlasega -
ning nagu üks teine klassik ja tagasihoidlikkuse etalong on ütelnud, et "noblesse obligee"!

P.S.
Mis teemasse puutub, siis kas meil oleks antud kaasuse tingimusis põhjust vaadata põhjanaabrite poole...?

Tagasihoidlikult teatavale kaasfoorumlasele vastuseks, ei põhjanaabrid soomlased ei ole küsitud prototüübi väljatöötajad.

Vihjame siis edasi. Nagu mainitud, siis originaalrelvast odavama ja lihtsama prototüübi väljatöötamisel oli Üks Riik parajasti suures hädas ja kartis et vaenlase pommitajad originaalrelva tootva tehase tootmisvõimekuse hoopis nullivad. Sestap ka insenerile antud ülesanne. Kui aga insener oma tööga hakkama oli saanud ning porotüübi välja töötanud, oli suur häda mööda saanud ja tehas jätkas originaalrelva tootmist. Lisaks ulatas abikäe veidi kaugemal asuv sõbralik ja seotud Teine Riik, kus samuti originaalrelva tootmine püsti pandi.

Huvitavaks teebki kogu epopöa just see, et kui kõik muud sõdivad riigid Selles Teises proovisid pigem kõikides valdkondades kasutusele võtta odavamaid ja lihtsamalt toodetavaid sõjariistu, siis Üks Riik lasi küll inseneril lihtsa ja odavama prototüübi välja töötada, kuid kasutas kuni sõja lõpuni orignaalrelva, mida oli tunduvalt keerukam ja kallim toota. Ning kui tootmisliinidelt ning lahinguväljadelt tulnud tagasiside hakkas ka otsustajateni jõudma, siis hakati tasapisi originaalrelva mugandama ja kergemaks muutma, küsitud prototüüp aga jäigi prototüübiks.

Andke kohe märku kui enam pole huvitav ja laseme kellelgi teisel küsida...

Inglismaa, Enfieldi tehas asus Saksa pommitajate tegevusraadiuses, relv mida taheti lihtsama vastu välja vahetada oli Bren kuulipilduja ja see lihtsam-odavam mis prototüübiks jäigi kandis nimetust Besal (konstruktor Henry Faulkner). Et seda kõike teadis jälle wikipeedia siis õige vastuse puhul ma annaks järje vabaks kellelegi kellel on hea küsimus tagataskust võtta.